Lugemispäevik

Sarjas „Nüüdisromaan“ ilmunud raamatu peategelane on 84-aastane iirlane Maurice Hanningan, kes Rainsford House’i hotelli baaris istudes ja oma elule tagasi mõeldes tellib viis jooki – igaüks neist mõeldud toostiks ühele olulisele inimesele tema elus. Läbi Maurice’i mälestuste ja mõtiskluste koorub välja tema elu lugu. See on lugu vaesest poisist, kes raske elu kiuste saavutab elu lõpuks rikkuse, mille suurusest ei ole tegelikult aimu tema enda abikaasal ega pojalgi. Kuid see lugu ei käi ümber raha, vaid Maurice’i jaoks on olulised just need inimesed tema ümber, kelle auks ta tooste tõstab. Nagu igas loos, on siingi valetamist ja vaenu, aga ka siirast rõõmu väikestest asjadest ning sügavat armastust.  Vana mehe mõtiskluste kaudu saab aimu ka Iirimaa elu-olust 20.sajandi esimeses pooles ning kuigi jutustus liigub vaheldumisi mineviku ja oleviku vahel, on seda lihtne jälgida. Maurice on väga sümpaatne peategelane, hoolimata sellest, et ta tihti jäärapäine ning kinnine mees, tagasihoid...

Lojaalsus ei ole alati positiivne, lojaalsus võib tõugata halvale teele, lojaalsus võib rikkuda elusid. Theo on teismeline poiss, kelle vanemad on lahutatud ning kes pendeldab kahe kodu vahet, elades vaheldumisi nädala kaupa ema ja isa juures. Kuna ema on Theol keelanud rääkida, kuidas ta elu isa juures korraldatud on, siis ta ei teagi, et  eksabikaasa on allakäinud, ta ei käi tööl, ei hoolitse enda ega poja eest. Theo on  andnud isale lubaduse mitte rääkida emaga tema olukorrast ning uskudes, et isa võtab ennast kokku, peab ta sellest lubadusest ka kinni.  Püüdes lojaalne olla mõlemale vanemale otsib Theo tuimestust kuritarvitades alkoholi. Parima sõbra Mathisiga, istudes koolimaja trepialuses peidikus, joovad nad keset koolipäeva ennast korduvalt täis ning kogused aina suurenevad, sest Theo tahaks lakata tundmast... Poisi muutumist märkab ainsana õpetaja, kelle enda elu on mõjutanud vägivaldne suhe isaga. Romaanis on veel paralleelne liin Mathisi emast, kes ava...

Tõlkeraamatutest osutus suurimaks lugemiselamuseks Fredrik Backmani „Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust“. Paaril korral on äramärkimist leidnud Henning Mankelli „Itaalia kingad“, Lars Kepleri „Laatsarus“, Ruth Hogani “Kaotatud asjade hoidja” ja Sofia Lundbergi “Punane aadressiraamat”. VÄLISKIRJANDUS   Fredrick Backman „Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust“ Seda raamatut lõpetades, oli tahtmine kohe otsast peale uuesti lugema hakata. Ka mina olen vanaema oma jõulude teisel pühal sündinud tütretütrele ja vahel sõidame ka koos minu Renault`s, aga nii vinge vanaema tasemeni ma kahjuks ei küündi. Ja see väike, peaaegu kaheksa- aastane Elsa, keda peetakse isemoodi lapseks, oma rikkaliku Vikipediast ammutatud teadmiste pagasiga, võlub üdini oma südikuse, terasuse, julgusega ja siiraste väljaütlemistega, mis täiskasvanud lugeja mitte ainult muigama vaid lausa südamest naerma ajavad. Samas on see lugu valusatest kaotustest, pettumustest, eneseohver...

Juhuse tahtel satuvad kaks sõbrannat, Kitty ja Lana, seilama jahil nimega Blue mööda Vaikset ookeani. Seltskond on seitsmeliikmeline ning kui algul on elu jahil üsna muretu, siis ajapikku see muutub. Üks meeskonnaliikmetest kaob salapäraselt ja selle tulemusel tekivad konfliktid teiste vahel. Lisaks tuleb välja saladus minevikust, mis Lana ja Kitty sõpruse proovile paneb. Kõige selle tulemusena lahkub Lana Blue'lt ja mõned kuud hiljem satub jaht merel õnnetusse. Romaan on üles ehitatud selliselt, et kirjeldatakse vaheldumisi nii minevikku kui tänapäeva. Minu jaoks oli raamat köitev, süžee oli põnev. Tegemist ei ole tavapärase ajaviiteromaaniga, samas ei liigitaks ma seda ka kriminulliks. Minul oleks see raamat märkamata jäänud, kuna tegin seda, mida kunagi teha ei tohiks: hindasin raamatut kaane järgi ning see ei ole minu jaoks eriti pilkupüüdev. Soovituse peale ma selle raamatu siiski lugemiseks võtsin ja õigesti tegin! Lucy Clarke raamatutest on eesti keelde...

Mõned meie töötajate lugemiselamused 2014. aastal ilmunud kriminaal- ja põnevusromaanide hulgast: Barbara Vine "Lapse laps" "Barbara Vine käsitleb põnevas võtmes raskeid elulisi probleeme ja valede valikute tagajärgi. Kuidas elada teismelise emana, üksikemana, samasoolisena." Karin Fossum "Carmen Zita ja surm" "Karin Fossumi teemaks on downi tõbe põdeva lapse ja tema pere lugu. Ema otsustab süümepiinadeta oma haige lapse elu ja surma üle. Armastav isa ei näe muud väljapääsu kui surm." Hansjörg Schneider "Liviuse juhtum" "Hansjörg Schneideri raamat oli huvitav juba sellepärast,et kuna Šveitsi kohta tean ma vähe, sain lisaks põnevale lugemiselamusele rohkem aimu selle riigi ajaloost ja rahvast." Lars Kepler "Uneliivamees" "Lihtsalt väga põnev krimilugu. Detailset vägivalda oli ehk natuke liiga palju …" Jussi Adler-Olsen "Naine puuris" ja "Faas...

Romaani tegevus toimub Põhja-Carolinas möödunud sajandi kuuekümnendatel aastatel. Noor naine Luce asub elama lagunevasse mägihotelli kaasas rängad läbielamised oma lapsepõlvest ja noorusest. Ta hakkab hoolitsema kahe väikese lapse - oma tapetud õe laste eest. Esialgu tundub, et võimatu on nendega hakkama saada, sest lapsed ei suhtle üldse ja muudkui mängivad tulega ja põletavad maju. Õe tapja ei saanud karistada, kuna tunnistajaid ei olnud ja tema süüd ei suudetudki tõestada. Tõsi küll - tunnistajateks olid väikesed lapsed, kes olid aga kaotanud kõnevõime ja keda oli tapja ilmselt ka ahistanud. Saatuse tahtel ristuvad nende teed jälle. Õe tapja Bud leiab Luce, kes elab nüüd alalises hirmus. Ootamatult ilmub aga ta ellu ka midagi positiivset - mees, kes on valmis talle turvatunnet pakkuma. Luce on algul tõrjuv, kuid sulab tasapisi ja hakkab meest usaldama. Need on romaani kõige lüürilisemad ja positiivsemad leheküljed. Ümbruskonnas sõidab ringi narkomaanist politseinik Lit, ...

Romaan, mis algselt tundub romantilise komöödiana kuid millest peagi saab täismõõduline triller. Mees, naine ja kaks mobiiltelefoni - sellest saab alguse põnev ja ootamatute käänakutega lugu. Raamat algab mõtisklusega, millist rolli mängivad mobiiltelefonid meie elus ja kui palju nad meie elu määravad. Eriti veel siis, kui sinna sisse on salvestatud palju isiklikku ja vahest ka saatuslikku informatsiooni ning kui see satub võõrastesse kätesse. Kõik algab New Yorgi Kennedy lennuvälja söögikohas, mille ootesaalis põrkavad kokku mees ja naine. Laialipillatud isiklikud asjad, veidi karjumist üksteise peale, ja siis läheb kumbki oma suunas. Nad pole kunagi varem kohtunud ja poleks ka pidanud kunagi uuesti kohtuma. Korjates kokku oma põrandale pillatud asju, läksid nende mobiiltelefonid vahetusse. Seda viga märgates olid nad teineteisest juba 10 000 kilomeetri kaugusel: Madelaine on Pariisis lilleseadja ja Jonathan peab San Franciscos restorani. Ei lähe kaua aega kui nad annavad järele k...