Angela McAllister „Talvelugusid kogu maailmast“
Kaili luges talvejutte:
Mõnus kogumik talve- ja jõululugusid kogu maailmast koos kaunite illustratsioonidega. Tegelikult kiidan kogu Angela McAllisteri raamatusarja (temalt on varem ilmunud ka õuduslugusid, rahvajutte, unejutte ja loomajutte), sest igas raamatus leidub omanäolisi ja enamasti vähetuntud jutte kogu maailmast Aafikast Alaskani.
Ja jutud on just paraja pikkusega, et neid õhtujuttudeks ette lugeda.
Jana Novotny Hunter „Mu saba pole väsinud!“
Illustreerinud Paula Bowles
Ulvi imearmas lugemine:
Imearmas lugu sellest, kuidas Suur Koll paneb õhtul Väikese Kolli tuttu. Otse-loomulikult ei ole Väike Koll väsinud. Väikese Kolli kujutlusvõime on piiritu - ta loeb Suurele Kollile ette mitmeid põhjendusi, miks ta magama minna ei saa ning mida ta veel tegema peab. Suur Koll on väga kannatliku meelega ja kuulab rahulikult, kuidas Väikesel Kollil ei ole väsinud tema käed või saba või jalad või hoopis midagi muud.
Raamatus on kirjas, et nii suured kui väikesed soovivad lugu igal õhtul aina uuesti lugeda ja mängida – ma võin Teile kinnitada, et tõepoolest nii see ongi!
Raamatus on väga elavad illustratsioonid.
Triinu Laan “Poiss ja Papa” Illustreerinud Anne Pikkov
Ulvi lustis papa ja poisiga
Kui Papa kõrvalt lahkub igavesele teele Mamma, tuleb edaspidi Papal ise hakkama saada. Õnneks on talle toeks ja seltsiliseks lapselaps Poiss. Poisil ja Papal on tore teineteise seltsis elu nautida ja mälestusi koguda. Rahulikus rütmis kirjutatud raamat pakub lugejale õdusaid lühikesi lugusid elust, mida on ideaalne lapsele ette lugeda.
Raamatusse on põmitud ka võrukeelne tekst, mis annab raamatule toreda „maigu“.
Raamat meeldis ka Marele:
Südamlik raamat poisi ja vanavanaisa sõprusest. 86-aastane papa tegutseb muhedasti väikese poisi hoidjana. Koos käivad nad uisutamas, linnasaunas, teevad lihtsaid poissmehesööke, meenutavad mammat. ,,Papa, te olite mammaga natukene nagu üks olend. Mitte papa ja mamma, vaid papamamma. Ja nüüd sa tunned, et osa sinust on kadunud. See võib vist valus olla.“ Papa näitel on näha, et eluga tuleb edasi minna, elu nautida, sellest rõõmu tunda. See ei tähenda kaotatu unustamist.
Papa sünnipäeval, torti süües uurivad kõik, kelleks poiss suurena saada tahab, ja pakuvad talle igasuguseid ameteid. Poiss kaalub päris mitut neist, kuid ütleb lõpuks otsustavalt: ,,Ma tahan papaks saada. Papa on elumõnu ekspert.“
Beate Dölling ,,Ainult üle minu laiba“
Mare soovitab fantaasialugu:
Lila elab koos juuksurist vanaemaga, ühel päeval kukub Lila maailm kokku: vanaema olla mingis õnnetuses elu kaotanud! Tüdruk ei usu seda! Vanaema oli tüdrukule väga kallis, kõige enam meeldis tüdrukule see, kui nad istusid vanaemaga külg külje vastas pehmel sohval ja vaatasid filmi või võtsid platsi palmi kõrval seisva lauakese taga, et mängida partii malet.
Põnev fantaasialugu, kus on vastandatud tavalised inimesed ja Roosad. Just Roosad on need, kes tahavad vanaema juuksurisalongi.
Roosad on südametunnistuseta ja rahaahned inimesed, kellele on tähtis vaid välimus, endast hea mulje jätmine. Peggy Plump on Roosade president, kes ei ole pelgalt kõige kaunim naine kogu maal, ta on ka kõige rikkam, miljonite jälgijatega. Peggy Plump käis igal kevadel suurel noorendusoperatsioonil ja muutus iga aastaga järjest pringimaks. Tema elustiilitreener oli soovitanud natuke loomaarmastust üles näidata, sest see tooks talle veel rohkem laike. Õigupoolest oleks ta parema meelega krokodilli või madu tahtnud, aga tema imidzi-treener laitis selle mõtte kohe maha, sest siis hakkaks loomakaitseselts talle pinda käima, parem võtta armas kass või koer.
Vanaema Traudel on ehtne mässaja, teiste murede kuulaja ja hea nõuandja abivajajale. Tal on kõigi ärakuulamiseks aega. Ükskõik, kas keegi vajab uut jalgpalli või töökohta. Traudel korraldab kõike, ükskõik kui vana sa oled. Põhimõtteliselt pidas ta üleval üht sotsiaalvõrgustikku, aga teda ei olnud ühelgi digiplatvormil.
Vanaema motoks on ,,Naine saab ise hakkama“ ja oma peaga mõtlemine on peaaegu kõige tähtsam asi elus. ,,Ja mis on kõige tähtsam asi elus?“ oli lapselaps temalt kord küsinud. ,,Et oleks keegi, keda sa kogu südamest armastad. Minu jaoks oled see sina.“
Tänu sõpradele ja ühtehoidvale kogukonnale kohtuvad Lila ja ta vanaema, kuid sellest kuidas ja kus nad kohtuvad, loe juba ise.
Ali Standish “Uskumatud lood Baskerville Hallis”
Merlin seikles raamatuga:
Ali Standishi “Uskumatud lood Baskerville Hallis” viib lugeja seiklusesse, millest ei puudu põnevus ega ka dinosaurusebeebi.
Loos kohtume paljude Arthur Conan Doyle’i lugudest tuttavate tegelastega, aga ka noore Arthuriga.
Lugu on ülesehituselt sarnane Harry Potteri sarja raamatutega, kus noor poiss saab võimaluse õppida ülisalajases internaatkoolis.
Kooliaasta alguses jagunetakse erinevatesse “majadesse”, kohtutakse uute sõpradega ning õpitakse veidi omapäraste õpetajate käe all. Samuti ei puudu koolist salaühing, kuhu pääsemiseks tuleb läbida hulk ohtlikke ning vähem ohtlikke katseid.
Hoolimata sarnasustest kahe loo vahel on tegemist siiski põneva raamatuga, mis on alles sarja esimene osa.
Mina jään igatahes põnevusega ootama, mida järgmine osa meile pakub.
Liina Vagula ,,Kingitus südamest“
Mare luges südamlikku juttu:
Raamatu peategelane on 8-aastane Kristjan, kelle isa on pärast vanemate lahutust Soome kolinud. Isa ja Kristjan suhtlevad põhiliselt üksteisega Skype`is. Aga see ei olnud ju see! Arvutiekraani issi ei olnud kunagi nii hea kui päriselt käest kinni hoidev issi.
Poiss soovib endale üle kõige koera, paraku saab ta sünnipäevaks aga mobiiltelefoni. Ühe päeval näeb ta tänaval üksinda kõndivat koera, kelle ta viib salaja, koduste teadmata oma koju. Kristjanil on hea meel, et ta leidis Loki, sest sõprus on midagi toredat. Aga samuti sai poiss teada, et sõprus võib ka haiget teha. Eriti kui sa tead, et see peab ühel hetkel lõppema.
Südamlik lugu sellest, kuidas kärgpere elu toimima saada.
Maris Pruuli “Meie seiklused Arktikas. Jääkaru pai; "Meie seiklused Antarktikas. Pingviini piss”
Ulvi jagab reisiseiklust:
Maris Pruuli on raamatusse kogunud põnevad lood reisist Arktikasse ja Antarktikasse. Reisiseltskond jõudis nii kaugetesse paikadesse purjelaeva Admiral Bellinhauseniga. Iga koolijüts, kellele meeldivad jääkarud, pingviinid, vaalad, hülged, põhjapõdrad või hoopis reisimine, leiab sellest raamatust enda jaoks palju avastamist. Loomi, kes reisiseltskonna reisi unustamatuks muutsid, jagus raamatusse loomulikult rohkem kui eelpool mainitud.
Kui Sa oled suureks kasvanud ja koolis enam ei käi, siis tasub raamat ikkagi lugemiseks kaasa haarata. Minagi lugesin raamatut suure isuga - nagu oleksin ise maakera lõunapoolel Antarktikas ja põhjapoolel Arktikas ära käinud.
Lisaks reisiseltskonna arvukatele fotodele on raamatus ka Eike Ülesoo illustratsioonid.
Laura Evisalu“Õiged mehed”
Merlin soovitab noortekat:
Laura Evisalu raamat “Õiged mehed” räägib loo gümnaasiuminoortest, kes on peaaegu kogu oma elu olnud parimad sõbrad.
Riks on populaarne spordipoiss, Hendrik on aga kunstnikuhing, kellel on suur saladus.
Hendriku suur saladus lööb poiste vahele kiilu ning nende 18 aastat kestnud sõprus saab läbi. Nüüd tuleb Riksil endas selgusele jõuda, kas nende omavahelised väärtuste erinevused on liiga suured, et neid ületada või on ta rohkem pettunud selles, et sõber teda oma suure saladusega ei usaldanud.
Kas ja kuidas noormehed oma suhted parandatud saavad loe juba raamatust.
Nadine Brun-Cosme “Suur hunt & väike hunt” (2022)
Relika luges koos lapsega:
Armas raamat väiksematele sellest, kuidas sõprust ära tunda ja sellest, millised etapid on vaja läbi tunda enda sees, et aru saada, et see inimene on just minu inimene.
Loo peategelaseks on suur hunt, kes saab omal nahal tunda, et elu võib su juurde juhatada igasuguseid kummalisi tegelasi ja sellega testida sinu võimekust tekkinud olukorda lahendada. Kas võtad kaitsepositsiooni ja tõrjud või üritad hoopis süveneda ja üritad mõista.
Ahjaaa…tegelane, kes tema ellu ühel täiesti tavalisel päeval potsatas oli väike hunt. Lihtsalt tuli! Ja suur hunt pidi oma mugavusest välja tulema ja hakkama saama.
Nii juhtub lastel ja tegelikult ka suurtel inimestel. Vahel tulevad meie ellu uued tegelased, kes on teistmoodi ja sa pole harjunud ja leiad ennast valiku ees “Meeldib!”, “Ei meeldi!”. No ikka täiesti veidrik ja tekitab kohe ebamugavust. On väga inimlik panna see uus ja veider kohe lahtrisse “Ei meeldi”. Otsus tehtud ja lähme eluga edasi! Aga mis saaks siis kui me võtaks omale meelega natuke aega, oleksime avatud ja sõbralikud. Kui me teadlikult võtaksime endale aega, et süveneda. Huvitav, mis siis võiks juhtuda.
“Suur hunt ja väike hunt” viib sind mõtterännakule sõpruse, üksinduse ja kuulumise teemadel ja muidugi väga kaunite illustratsioonidega raamat, mis poeb sulle hinge, kui sa lased. Ideaalne lugemine lapsevanematele ja lapsele koos lugemiseks ja mõtisklemiseks.
Liis Sein “Mona erakordne ema”
Merlin luges Mona seiklustest:
Liis Seina “Mona isepäine isa” on saanud hoogsa järje raamatus “Mona erakordne ema”. Sel korral on Mona otsustanud, et tähistada tuleb kõiki tähtpäevi. Ning tähistamine tuleb ette võtta SUURELT!
Põnevaid seiklusi jagub jaanipäevaks, ootamatuid külalisi sünnipäevaks ning loomulikult tuleb uhkelt tähistada ka emade- ja isadepäeva.
Mismoodi pere tähtpäevadele täpselt läheneb saad lugeda raamatust.
Kaidi Kruus "Tuled öös"
Relika soovitab tütre lemmikraamatut:
“Tuled öös” on raamat, mida mulle meeldib väga soovitada ja mis sai kiiresti ka minu väikese tütre lemmikuks.
Lugu räägib väikesest põldhiirest, kes elab koos oma vanaisaga.
Põldhiir on küll väike, kuid ta tajub tundeid enda ümber. Ta vaatab vanaisa ja tajub, et vanaisa sees on igatsustunne ja kurbus. Vanaisa räägib põldhiirele lugu pikima öö pidustustest ja kummalistest jäälilledest, mida nende juures enam ei kasva ning perest ja sõpradest, kes neid pidustuste ajal vanasti külastasid. Ta meenutab seda aega maagilisena.
Põldhiir on küll väike, kuid saab aru, et vanaisa igatseb vanu aegu ja tal tekib mõte minna vanaisale jäälilli otsima. Hiireke tahab, et vanaisa oleks taas õnnelik. Ta hiilis vaikselt uksest välja ja läks, teadmata, millistesse seiklustesse jäälillede otsingul satub. Ja seiklusi tuli ette korralikult!
Ei taha lõppu rikkuda, kuid see on õpetlik lugu sõprusest, headusest, märkamisest ja iseendaks jäämiseks, isegi siis, kui vahel on raske.
“Ma ei näinud tõelist õnne, mis oli kogu selle aja minu kõrval, hoidis mul käest ja ootas, et teda märgataks.” (vanaisa)
Kogu lugu saadavad imelised illustratsioonid, mida on koos lastega lugemise kõrvale hea vaadelda.
Kommentaarid
Postita kommentaar