Aasta on vahetunud ja koos sellega tulevad ka uusaastalubadused. Enamasti kaovad need kiiremini, kui kalendrilehed pöörduvad. Aga üks raamat kuus? See tundub juba täiesti tehtav. Ja vahel piisab ühest heast loost, et uus aasta saaks parema alguse.
Üks selline raamat on korvpallist. Mitte statistika ega kuivade numbrite pärast, vaid sellepärast, mis jääb tabloolt välja - pinge, kirg, iseloom. Sest iga viske taga on inimene. Ja mõnikord on see inimene sunnitud olema suurem kui mäng ise.
Seega „Imepoiss. Luka Dončić ja needus olla suurepärane“ ei ole lihtsalt spordiraamat. See on lugu mehest, kes kannab kogu maailma pilku oma õlgadel ja suudab sellest hoolimata mängida nii, et sul on korraga külm ja soe. Raamat ei silu nurki ega ilusta tegelikkust. See näitab, et isegi imed maksavad midagi - ja just see hind teeb Dončići loo inimlikuks.
Luka Dončić ei mängi ainult korvpalli. Ta elab seda. Ta on ehe rahvuskoondislane: Sloveenia eest mängimine pole talle kohustus, vaid südameasi ja au. Ta kannab Sloveenia särki nagu lippu ning võitleb iga kord, nagu oleks see tema viimane mäng.
Soovitan seda raamatut kõigile, kes armastavad korvpalli. Aga veel rohkem neile, keda huvitavad lood inimeseks olemisest, julgusest ja sellest, kui kõrge on tõelise suuruse hind. Lugu sellest, kuidas erakordne andekus võib olla ühtaegu inimese suurim õnnistus ja raskeim needus.
Kirjastus Tänapäev, 2025
Kommentaarid
Postita kommentaar