Lugemispäevik

 Karin Kuschik pakub oma raamatus 50 lauset, mida kasutades saab muuta oma elu ja inimestevahelised suhted tunduvalt lihtsamaks ja kergemaks. Kui neid 50 lauset endale selgelt teadvustada ja neid kasutada oma elus ettetulevates situatsioonides, saab keerulistest olukordadest välja tulla. Samas suurendavad need ka inimese enda enesekindlust, sõltumatust ja tugevust. Raamatut lugedes ja autori seisukohti mõistes saab lugeja leida endas taas rahulikku meelt, empaatiat ja enesearmastust, sõltumatust, kindlust ja otsustusvõimet. Kasutades neid lauseid juhtnööridena, peaks saama lõpetada rahulikult ja mõistlikult viletsa ja ebasobiva suhte, lahendada tööalaseid arusaamatusi ja vabaneda mõnest pikemat aega vaevanud murest, avastades ja teadvustades endale, et see ei ole üldse minu probleem tegelikult. Autor illustreerib oma 50 mõtet ja lauset tuues näideteks reaalses elus toimunud juhtumused.

Jaapani filosoofi ja ühe noormehe vestlus inimeseks olemisest. Austria psühholoogi Alfred Adleri sõnul saame muuta ennast ja mitte teisi. Noore inimese ellusuhtumist kujundavad tihti lapsepõlvemõjud ja peretraditsioonid. Täiskasvanuks saamine toob uued võimalused ja vahel ka valu, millega ei oska midagi peale hakata. Teine vaatenurk senistele arusaamadele annab elujulgust ja vabastab hirmu kammitsast. Nendes vestlustes ei võeta midagi koheselt omaks, et vanem ja elukogenum inimene nii ütleb. Taipamine tuleb läbi kahtluste ja vaidlemise, mis annab võimaluse ka oma tõekspidamisi testida. Raamat pakub kindlasti huvi ka küpsemas eas lugejale, sest vanus ei too tingimata elutarkust kaasa. Kitsaskohti tekib ikka ja vahel teeb muret ka see, mida teised arvavad. Kõige suuremaid piiranguid seab inimene endale ise ja tema käes on ka võim neid murda. Esimene samm tuleb ise astuda. Kas teised koostööd teevad, see on nende otsustada. Vahva teekond kaasa mõelda. Raamat on ilmunud kirjastuse “Äripäev...

Pealkirja lugedes tundus, et selles raamatus võib olla midagi, mida kõrva taha panna. Ja ühtteist oli ka. Tihti teeme asju, mida me väga ei taha või mille jaoks energiat ei jagu, aga me teeme neid, et teiste tundeid mitte riivata või et neile m eel dida. Tegelikult ei pea kõik meile kord a minema ja teiste arvamus meist ei ole üldse esmatähtis. Raamatus on kirjeldatud võtteid, kuidas viisakalt ära öelda. Autor kirjeldab üsna humoorikalt, kuidas selline suhtumine on tema elu muutnud. Rohkem on aega jäänud niisama olemiseks või asjadeks, mis tõesti huvi pakuvad. „Otsustamine, et sul on pohh, on üsna vabastav. Teha seda teiste tundeid riivamata ja sitapea olemata on veel palju parem.“ Raamatut lugedes on võimalik endal läbi mõelda või kirjutada üles asjad, millest mul on täiesti ükskõik või siis näiteks perega seonduvad asjad, millest mul on või ei ole ükskõik jm. Tihti ongi just perekonnaga seotud asjadest raskem ära öelda või mõtlemist muuta. Enda suhtumise muutumisega (ehk siis end...