Lugemispäevik

Jõululaupäeva eelõhtul satub üliõpilane Darby lumetormis lapsepõlvekoju sõitma. Paraku aga muutuvad teeolud selliseks, et edasi sõita ei ole võimalik ja tuleb jääda maanteeäärsesse külastuskeskusesse ilma paranemist ootama. Keskuses on ees juba seltskond inimesi, kes pealtnäha üksteist ei tunne. Kuna Darby on enne teele asumist teada saanud, et tema ema on raskelt haige, siis soovib ta kindlasti emale teada anda, et kojujõudmine viibib. Parklas mobiililevi otsides avastab Darby, et ühes autos hoitakse kinni väikest tüdrukut. Loomulikult ei saa ta seda asja nii jätta ja asub tegutsema, et laps päästa. Raamatus on tagaajamisi, valede inimeste usaldamist, napilt eluga pääsemisi ja ka mitte pääsemisi. Kohati kasutati naelapüstolit ja ukse kinni löömist ikka veidi teistel eesmärkidel kui neil tegelikult on, seega nõrganärvilistele (nagu ma isegi) tegelikult ei soovitaks. Keda sellised asjad ei häiri, võib selle pöördeid täis ladusalt kulgeva põnevusromaani lugemiseks kindlas...

Andra Teede on eesti luuletaja, dramaturg, ajakirjanik, kriitik. Hetkel kirjutab Teede lisaks muudele töödele stsenaariumit ka teleseriaalile “Õnne 13”. Veidi aega enne luuleraamatu “Pikad mehed, pikad elud” ilmumist olin sattunud kuulama taskuhäälingut, kus Andra Teede osales. Ma ei olnud tema luuletusi varem lugenud, kuid kui raamat raamatukogusse jõudis, siis loomulikult vaatasin sisse. Kuigi raamatukoguhoidjal vaevalt sobib nii öelda, siis ma ei ole väga suur luulelugeja, kuid seda raamatut sirvides midagi köitis. Ilmselt oli tegu sellega, et autor on minuga üsna üheealine, seega oli huvitav piiluda teistsuguse eluga naisterahva mõtetesse… Ei saa just öelda, et oleksin end kõigega samastanud, kuid nii mõnigi mõte tekitas siiski äratundmise. Igatahes mina sain “julgust” juurde teinekordki käsi mõne luuleraamatu järgi sirutada. Luuleraamat ilmus sarjas “Jumalikud ilmutused”

Liina Metsküla raamat sattus mulle kätte juhuslikult, peale põgusat sirvimist leidsin, et ma tahan seda kindlasti lugeda. Raamat on ülesehituselt loogiline. Esimeses peatükis jagab autor muuhulgas soovitusi, miks üldse reisile minna, millal reisile minna, kust osta lennupileteid, mida silmas pidada reisikindlustuse tegemisel, kuidas valida majutus. Kasutan sõna "muuhulgas" seetõttu, et käsitletavaid teemasid on tõesti väga palju, siin väljatoodu on vaid väike osa. Teisest peatükist võib leida soovitused, kuhu võiks reisida. Inimeste eesmärgid, ajalised ja rahalised võimalused on ju erinevad, seega ei sobi iga sihtkoht kõigile. Välja on toodud näiteks odavad sihtkohad nii Euroopas kui väljaspool Euroopat, ägedad rannareiside sihtkohad ja palju muud. Kolmas peatükk keskendub üksi reisimisele. Autor kirjeldab üksinda reisimise plusse, miinuseid ja ohtusid. Neljandast peatükist võib saada aimu, millele pöörata tähelepanu pikalt reisides, alustades lähedastele plaanist ...

Abielupaar Anne ja Marco jätavad kuuekuuse beebi Cora üksi koju, et minna naabrite juurde sünnipäevapeole. Nad käivad iga poole tunni tagant kontrollimas, kas lapsega on kõik korras, kuid öösel koju jõudes ei ole tüdrukut enda voodis. Asja hakkab uurima politsei. Raamatu edenedes tulevad ilmsiks mitmedki asjaolud, mida kuidagi ette aimata ei oskaks. Justkui hakkab tunduma, et lahendus pole enam kaugel, siis tuleb ootamatu pööre. Ja nii korduvalt. Kõigil on saladused, igaüks varjab midagi. Lõpp on seejuures ikkagi väga ootamatu. Minule meeldis, et erinevalt paljudest krimiromaanidest ei olnud selles raamatus peaaegu mitte ühtegi laipa (üks siiski oli, kuid see polnud raamatu põhiteemaks). Selline lähenemine on minu jaoks värskendav ja ühtlasi tähendab seda, et raamat võiks sobida ka neile, kes põnevust otsivad, aga veristest mõrvadest väga lugeda ei taha.

Juhuse tahtel satuvad kaks sõbrannat, Kitty ja Lana, seilama jahil nimega Blue mööda Vaikset ookeani. Seltskond on seitsmeliikmeline ning kui algul on elu jahil üsna muretu, siis ajapikku see muutub. Üks meeskonnaliikmetest kaob salapäraselt ja selle tulemusel tekivad konfliktid teiste vahel. Lisaks tuleb välja saladus minevikust, mis Lana ja Kitty sõpruse proovile paneb. Kõige selle tulemusena lahkub Lana Blue'lt ja mõned kuud hiljem satub jaht merel õnnetusse. Romaan on üles ehitatud selliselt, et kirjeldatakse vaheldumisi nii minevikku kui tänapäeva. Minu jaoks oli raamat köitev, süžee oli põnev. Tegemist ei ole tavapärase ajaviiteromaaniga, samas ei liigitaks ma seda ka kriminulliks. Minul oleks see raamat märkamata jäänud, kuna tegin seda, mida kunagi teha ei tohiks: hindasin raamatut kaane järgi ning see ei ole minu jaoks eriti pilkupüüdev. Soovituse peale ma selle raamatu siiski lugemiseks võtsin ja õigesti tegin! Lucy Clarke raamatutest on eesti keelde...

Raamatu "Kas süda on ümmargune?" 2. osas jutustab Epp Petrone ajast, mil ta töötas Eesti, Läti ja Leedu ühise telesarja "Robinson" toimetajana Malaisias väikesel saarel. Vahele on pikitud tekstid üheksa aastat hilisemast ajast, kui autor, tema mees ja kaks last on läinud samale saarele puhkama. Raamat algab küsimusega "Miks me murrame truudust" ja see küsimus saabki läbivaks terves raamatus. Põnev on lugeda autori tundeid ja mõtteid nii üheksa aastat tagasi, kui ta oli abielus, kuid lasteta ning hiljem, kui on teist korda abiellunud ning saanud emaks. Samuti on väga huvitav lugeda telesarja tootmise telgitagusest- kuidas valitakse osatäitjaid, kuidas üritatakse tekitada intriige ja konflikte osalejate vahel. Kõik ikka selleks, et vaatajal põnevam oleks. Baltikumiga samal ajal filmiti ka Norra "Robinsone", seega oli produktsioonisaarel (kus elavad režissöörid, toimetajad, saatejuhid ja muu tootmistiim) koos üsna kirju ja rahvusvaheline selt...

Raamat algab süütust poismeesteõhtunaljast. Sõbrad matavad peigmehe elusalt maha, et maksta talle kätte nendele korraldatud vempude eest. Kaasas on tal vaid taskulamp, ajakiri, pudel viskit, mobiiltelefon (millel levi puudub) ja raadiosaatja. Plaan on jätta ta sinna paariks tunniks, kuid siis saavad sõbrad ise autoõnnetuses surma... Pulmadeni on jäänud kolm päeva. Juhtumit hakkab uurima komissar Roy Grace. Pinget jätkub raamatu algusest lõpuni, paljastatakse saladusi ja tuleb välja, et kõik on veelgi keerulisem kui algul paistab. Tegemist on komissar Roy Grace sarja esimese raamatuga, tegevus toimub Inglismaal Brightonis. Kriminaalromaanide austajaile soovitan soojalt! Soovitab Kaie

Willem Elsschot ühe tuntuima hollandi-flaami keeleruumi kirjaniku Alfons Josef De Ridderi (1882-1960) kirjanikunimi. Esmakordselt 1933. aastal ilmunud humoorikas lühiromaan "Juust" on lugu sellest, kuidas keskealine ametnik Frans Laarmans saab võimaluse hakata tegelema juustumüügiga. Ta saab kakskümmend tonni Edam juustu, et seda siis Belgias ja Luksemburgis edasi müüma hakata. Esile kerkivad erinevad probleemid ja olukorrad, mida ta lahendama peab hakkama, samal ajal, kui juust seisab laos hoiul. On vaja sisustada kontor ja leida müügiagendid. Samas tuleb juustuäriga tegeleda varjatult, kuna asutuses, kus Laarmans tegelikult tööl on, arvatakse, et ta on haige ja ei saa seetõttu tööl käia. Paraku ei lähe aga kõik nii libedalt, nagu ta planeerinud ja lootnud oli. Kuigi "Juust" on esmakordselt ilmunud pea 80 aasta tagasi, on seda ka tänapäeval huvitav lugeda ning see on flaami kirjanduse üks populaarsemaid teoseid tänini. Soovitab Kaie

Ingliskeelne romaan, mille peategelaseks on 17-aastane Mia. Ühel talvisel päeval otsustab Mia pere minna väljasõidule ja juhtub autoõnnetus. Ema, isa ning vend hukkuvad ja Mia langeb koomasse. Oma kehast väljas viibides peab ta otsustama, kas jääda ellu või surra. Milline oleks tema elu ilma vanemateta? Samas kuidas ta saab jätta oma vanavanemad, poiss-sõbra ja sõbrad? Ta näeb kõrvalt oma lähedasi, kes peavad toime tulema tema vanemate ja venna surmaga ning samas üritavad toeks olla raskes seisukorras Miale. Olulist rolli mängib raamatus ka muusika - Mia isa on endine muusik, Mia mängib tšellot ja plaanib minna õppima Juilliardi kunstiülikooli ning poiss-sõber Adam on tegev rokkbändis. "If I Stay" on emotsionaalne ja haarav raamat, mis paneb lugeja mõtlema. Tegu on küll noorsooromaaniga, aga arvan, et sobib lugemiseks igas eas inimestele. Soovitab Kaie

Raamat räägib ajakirjanik Brigid Keenani elust diplomaadi abikaasana. Aastate jooksul elasid nad näiteks Brüsselis, Trinidadis, Barbadosel, Indias, Gambias, Süürias ja Kasahstanis ning raamatus meenutab Brigid Keenan millised äpardused ja kordaminekud teda nendes erinevates kohtades saatsid. Raamat pakub mõnusat ajaviidet ning kuna tegemist on siiski reisiromaaniga, siis saab samas ka teadmisi erinevate maailma paikade kohta. Kirjutatud kaasahaaravalt ja leidub ohtralt lõbusaid seiku. Katkendeid raamatust: "AW juhatas mu oma isiklikku kanakuuti ning mu süda langes saapasäärde. See koosnes traatvõrguga ümbritsetud verandast, umbes kaks ja pool meetrit pikk, ja selle taga asuvas toast voodi, paari tooli ja lauaga- see oli eluruum. Hüti tagumises otsas asus tsemendist juurdeehitis, mis oli vaheseinaga köögiks ja vannitoaks jagatud. Kõik nägi välja rohmakas, nagu ise tehtud, mis osutuski tõeks: AW oli saabudes valinud puu, millest kuut ehitada ning oli selle valmimisel sil...