Lugemispäevik

  Margus Laidre “Ars moriendi- ars amatoria : kunst surra ja kunst armastada kesk- ja vanauusaegses Euroopas” Rita luges väärt teost: Margus Laidre on ajaloolane ja diplomaat, kes on üllatanud meid sel aastal mahuka, ligi 900- leheküljelise teosega, milles käsitleb inimkonna vist olulisimaid teemasid- armastust ja surma. Kunagi tudengipõlves kirjutasin kursusetöö surma eetikast. Siiani mäletan õõvastust kursusekaaslaste nägudel, kes mu teemavalikut imeks panid. Aeg on edasi läinud ja arvan, et praegu tuntaks teema vastu veelgi suuremat võõristust. Laidre oskab selgitada, miks see nii on. Tema 7- aastane uurimistöö pajatab, milline on olnud inimeste suhtumine surma varem, kuidas see ajas muutunud on ning kui ettevalmistamata on inimesed kohtumiseks surmaga praegu. Samamoodi kirjeldab ja analüüsib Laidre suhtumist armastusse erinevatel ajastutel, ka tänapäevast “kõik müügiks” suhtumist. Tegemist on väga põhjaliku teosega, mis väärib kindlasti lugemist, aga olgu öeldud, et raamatukogu...

Üks aastaring on jälle möödas ja läinud aasta lemmikud loetud raamatute seast välja nopitud. Kiiduväärt raamatuid on sõelale jäänud omajagu. Eesti kirjandusest kerkis esile Lilli Luugi “Ööema”. Lilli Luuk „Ööema“    Tiina K. soovitab kodumaist romaani: „Ööema“ algab küll sündmustega, mis toimuvad lähiminevikus kuid jõuab läbi mälestuste sõjajärgsesse Eestisse, okupatsiooniaja algusesse. Aega, kus senine elukorraldus ei kehtinud ning kõik lootused olid purunenud. Mitme võimu vahele jäänud inimeste valikud olid keerulised – valik halva ja veel halvema vahel olukorras, kui alati ei tea, kumb on kumb. Kui koju jääda oli ohtlik tuli põgeneda jättes samas oma pere, tavaliselt naised, võimude huvi alla. Metsa ja rabasse varjunud inimestel polnud enam tagasiteed koju, ka eluspüsimine metsas polnud kerge. Lisaks enese elushoidmisele lasus õlgadel pidev murekoorem lähedaste pärast, kellele põgenenud pereliikmed alati ohtu kujutasid või siis vastupidi – hirm selle pärast, millal saadaks...

  Salokannel ütleb, et kirjutas selle raamatu soome keeles soomlastele. See on raamat eesti kirjandusest soomlase silmadega. Seetõttu on algus pühendatud Eesti ajaloole ja eestlaste rahvusena püsima jäämise alustaladele, kuni jõuab Eesti Kirjanike Liiduni, selle muutumisest nõukogude korra ajal ja kuidas sinna kuulumine või mitte kuulumine mõjutas kirjanike elu ja tegevust. Samuti ajakirja Loomingu, kirjastuse Eesti Raamat ja "Loomingu raamatukogu" asutamisest, tsensuurist ja selle ülekavaldamisest, praeguseks tuntud ja armastatud kirjanike kirjandustee algusest. Jagatakse   kirjanike mälestusi omavaheliste kontaktide ja sõprussuhete tekkimisest, kirjanduslikest salongidest ja kohvikutest. Väga hea ülevaate annab autor meie kirjanduslikest perekondadest ja põlvkondadest (Krossid, Rauad, Viidingud, Ehinid, Hindid, Kaplinskid, Rummod, Runnelid jt). See on raamat Eesti tänapäeva kirjanduselu kujunemisest, kuhu on pikitud seiku nõukogude elu absurdsusest ning hulgaliselt mälest...