Lugemispäevik

Raili endiselt spordikirjandusest… Taavi Sumberg on lõpetanud Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rekreatsioonikorralduse bakalaureuseõppe. Tudeerinud kümneid võõrkeelseid Sport Parenting raamatuid, kuulanud podcaste ning lugenud palju uuringuid. On vanemaid, kes usuvad, et lapse spordiarmastuse suurim looja on treener, kuid endise spordilapse ja tänase entusiastliku alustava spordivanemana on Sumberg veendunud, et iga lapse sportlikke eluviise mõjutavad enim tema vanemad. Lapsed alustavad spordiga vanemate suunamisel, kuid tihti lõpetavad sellega vanemate survestamise või asjatundmatuse tõttu. Paljud lapsed jätavad organiseeritud spordi pooleli 13. eluaastaks, kuna sport ei ole neile enam lõbus. Raamatus “Õnnelik spordilaps” on vajalikud sporditeemad, mida autor koos 50 endast targema inimesega (endised ja tänased tippsportlased, hinnatud lastetreenerid jne) arutanud on.  Arvan, et seda raamatut peaks lugema iga arukas lapsevanem, kelle peres kasvab spordilaps. Inimesed, ke...

Kas emaarmastust saab mõõta? Kellel on õigus seda teha? Kas parem on ala- või ülearmastus? Kas on võimalik teadlikult vähendada armastuse määra? Kuidas saada õnnelikuks inimeseks? Kas sinu peres kasvavad printsid ja printsessid? Taavi Jakobson (sünd.1971) on majandusinsenerist ettevõtja, kellele meeldib uurida elu ja inimeste eri tahke. Ta on aastaid töötanud rahvusvahelises tarkvarafirmas Oracle, praegu loob ja arendab moodsaid moodulmajasid KODA. debüütromaan „Tõeline jumalaosake” 2014, Betti Alveri kirjandusauhind luulekogu „Kõigest kahe reaga” 2017 romaan „Õnnelik prints” 2019, Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse Postimehe eripreemia „Aga räägi, mis saab kuningannast? Printsi emast, ma mõtlen. Ja printsessi omast ka.” „Eks nemadki elavad oma elu lõpuni. Mõni õnnelikumalt, teine vähem. Võid olla aga kindel, et iga kuninganna püüab oma printsist tõelise kuninga kasvatada. Ja teeb kõik, mis tema võimuses, et printsil oleks helge ja muretu elu.” „Miks ükski lugu s...

Ilmar Tomusk on taaskord hakkama saanud ühe vahva lasteraamatuga, mille peategelaseks on viieaastane Triin. Seega on raamat mõeldud pere pisematele lastele. Samas jagub põnevat lugemist ka suurematele lastele ja täiskasvanutele.  Viieaastasel Triinul on oma tuba. No mitte küll päris oma tuba, sest aeg-ajalt käivad seal ema ja isa ka. Triinule meeldib oma tuba väga, sest seal on rõdu, kus on peaaegu sama soe kui toas. Isa ütleb selle kohta, et Triinu rõdu on nagu kasvuhoone ja seal võiks tomateid ja kurke kasvatada.  Triinul on kaks kõige armsamat mänguasja: mängukaru Onu Rein ja pehmest plastmassist mänguauto Tädi Maarika. Kui Triinu õhtul magama läheb, paneb ta Onu Reinu ühele poole patja ja Tädi Maarika teisele poole patja. Niimoodi on hea rahulik magama jääda. Triinul on ka sõbrad - Liisu ja Oliivia.  Liisu emale meeldib hirmsasti lobiseda.  Kõigepealt räägib ta õpetajale pika jutu sellest, mida Liisu süüa ei tohi: mannaputru, vorsti, pähkleid, kommi, juu...

Raamat algab sellega, et Heleni ema helistab Helenile kooli ja ütleb, et neil isaga on Helenile üks tähtis jutt. Mida nad nii tõsiselt rääkida tahavad?  Äkki on ühel neist uus kallim?  Äkki on ema rase!  Äkki on ema raskelt haige!  Tõde on hoopis teine.  Miks nüüd? Miks pidi ema selle kõigega just nüüd välja tulema? Tema oli see, kes oli 13-aastane ja kelle elu on algamas ja kes peaks tegema uusi ja huvitavaid asju. Normaalsed emad saaksid sellest aru, et nad ei saa selliseid asju korraldada. Nemad on piisavalt vanad, et elada rahulikult. Aga ei, Jane ema ei võinud seda teha. Ja kui varem oli Janele meeldinud, et tema ema on kõike muud kui normaalne, ehk et temaga sai rääkida, muresid kurta ja õpetajate üle ilma karjumist kartmata viriseda, siis nüüd soovis ta igati, et ta ema oleks normaalne.  Ema... tema ema on järsku nii võõras. Inimene, kellest ta ei tea midagi. Inimene, kes talle valetas. Inimene, kelle tõttu ta peab sõpradele vale...

Raamatu pealkiri "Klaasloss" on fantaasiamaja, mille kavandamisega tegeles raamatu autori isa läbi kogu nende elu ja mis kunagi ei valminud. Raamatu tegevus toimus 1960-70ndatel Ameerikas. Isa Rex oli alkoholismile ja mängurlusele kalduv, suurelennuliste ideedega nö amatöörteadlane, kes lootis oma leiutistega rikkaks saada. Tegelikult aga ametilt elektrik, kes ei suutnud pidada pikemalt ühtegi töökohta. Võlgade tõttu põgenes pere ühest Ameerika kõrbelinnast teise saatjaks vaesus. Eluasemeteks olid sageli ilma veevarustuseta ning eluohtlike elektrisüsteemidega lagunevad majad. Tema naine Rose Mary oli ekstsentrik, kes tegeles kunstiga, ta oli lõpetanud kolledži ning saanud õpetajahariduse. Rose Mary arvates takistasid õpetajaharidus ja liigne laste eest hoolitsemine tal kunstile pühendumast. Neid ühendas vastuseis keskklassi väärtustele ja võimudele ning armastus korratu elu vastu. Kolm vanemat last Lori, Jeannette ja Brian tegutsesid nagu omaette perekond düsfunkts...