Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on postitused sildiga päevikud

Heelia Sillamaa "AMMUU"

Kui ausalt üles tunnistada, võtsin raamatu ette väikese eelarvamusega: kas tõesti on võimalik huvitavalt  kirjutada sellest, kuidas lühikest aega koos olnud paar saab ootamatult teada, et neile on sündimas ühine laps? Aga raamat oli tõesti ladus lugemine – Heelia Sillamaal on osanud raamatu kirjutada ühtaegu humoorikalt ja enesekriitiliselt. Ja käsitletavad teemadki on paljudele lugejatele tuttavad: oma elu ja tuleviku planeerimine, mis ei taha sugugi minna nii, nagu meie oleme seda ette kujutanud; lapse saamise võlud ja valud; oma kodu loomise edusammud ja altminekud; edukultus ja vaimne tasakaal. Ja tegelikult müts maha Heelia ja Peebu ees – palju asju võib värskes suhtes lapsevanema rolli astudes viltu minna ning vähesed suudavad oma suhte nimel pingutada nii, et lõpuks kõik hästi läheb. Ma olen viimased kuud pea igal hommikul ärganud mõttega, kas see kõik siin on ikka päris, mul on raske leppida faktiga, et minu detailideni paika pandud elust on saanud üks kentsakas ekspe...

Tiina Sepp „Peregrina päevik”

Raamatust saab ülevaate, mis on Hispaania Camino de Santiago palverännak. Raamatu autor on hästi kursis, missugustel põhjustel inimesed palverännakule lähevad. Nimelt teisel korral, kui ta sinna 2004. aastal läks, siis sidus ta rännaku oma magistritööga ja küsitles teel olles palverändureid. Ta on mitu korda palverännakul käinud ja meeldejäävaid elamusi saanud ning häid tuttavaid ja sõpru leidnud.  Raamatus on tutvustatud Camino de Santiago ajalugu ja räägitud Püha Jaakobuse legendist. Kui varem võeti rännakuid ette religioossetel põhjustel, siis tänapäeval võivad olla palveränduritel väga erinevad põhjused, miks nad teele asuvad – nad kas otsivad lahendusi oma probleemidele, hingehädadele, on eluga ummikseisus või on sportlik huvi enda proovile panemiseks jpm.  Oli põnev lugemine ja tekitas tungi ka ise kunagi sama rännak ette võtta. Huvitav oli lugeda sellisest nähtusest nagu palverändurite communitas , mis tähendab, et paljudel palveränduritel tekib omavahel eriline side ja...

Jaak Urmet. Diskursus

Jaak Urmet (s. 1979) portreteerib vanemate põlvkondade kirjanikke – Ralf Parve, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Sass Suuman, Johnny B. Isotamm jt – ning keskseid kujusid eakaaslaste hulgast – Jürgen Rooste, Contra. Eraldi püüab ta sõnadesse tabada õppejõu, luuletaja ja kirjandusteadlase Toomas Liivi isiksust. Tallinna noorte kirjanike ja Peda eesti filoloogia üliõpilaste tegemistest aastatel 1998–1999 annab aimu autori tollal peetud päevaraamat, millest on ära toodud mahukas valik katkendeid. See pole kuiv ülevaade kirjanike eluloost, vaid isiklike kokkupuudete najal kirja pandud mälestused. Ilmub sarjas „Kirjanikud omavahel“. See on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad...

Marian Suitso "Hobusehullud" ja "Hobusehullud Ameerikas"

Raamat "Hobusehullud" räägib koolitüdruk Johannast, kes ei ole just kõige populaarsem. Raamat on kirjutatud päevikuversioonis, seega on selle lugemine ka üsna ladus. Johanna ja tema pinginaabrist sõbranna ei kuulu klassis populaarsete hulka ja on tõrjutud, seetõttu ei taha ka kumbki 1. septembril kooli minna. Johanna pinginaaber Eliis suudab juba teisel koolipäeval haigeks jääda ja Johanna peab koolipäevad suutma üksinda üle elada. Kuid siis juhtub midagi ootamatut... Johannale helistab klassi kõige populaarsem poiss - Marko ning küsib Johanna käest õppimist (ta ei ole seda kunagi varem teinud), samuti kutsub ta Johanna koos teiste poppidega õhtuks kaubamajja hängima. Kuna Johanna jaoks on see olnud eluunistus, siis ta loomulikult läheb sinna. Kahjuks selgus see, et Johanna oli kaasa kutsutud ainult sellepärast, et ta "poppide" kodused ülesanded ära lahendaks. Johanna sai sellest ise alles tükk aega hiljem aru, sest ta lootis veel viimase minutini, et on lõpu...

Marko Matvere "Meri ja kuked"

Meri ja kuked: S/Y Nordea ilmareis 2. oktoober 2010 - 17. juuni 2012 "Go reisiraamatute" sarjas nägi ilmavalgust Marko Matvere reisipäevik "Meri ja kuked", mis on humoorikas ja otsekohene jutustus katamaraan Nordea ümbermaailmareisist. Raamat koosneb reisil kogunenud muljetest ning fotodest, kuid raamatust leiab ka Marko enda joonistusi. Miks meri ja miks kuked? Seda saab teada reisipäevikut lugedes. Ümbermaailmapurjetaja Tiit Pruuli kirjutab raamatu saamisloost tagakaanel: "Küsisin Markolt, kui ta seda raamatut kokku panema hakkas, et kas ta tahab kirjutada asjadest nii, nagu need merel päriselt olid, või tahab kunsti teha. Marko ajas silmad punni, ütles "Mine põrgu!" ja naeris siis kõva häälega. Ja selline see Nordea reisi kokkuvõte nüüd ongi – aus, otsekohene ja lõbus! Kes merel käinud, neile ujub siit vastu palju tuttavat. Need, kes lihtsalt armastavad kaugeid maid ja ookeane, saavad tuttavaks paljude põnevate paikade ja inimestega."...

Peter Englund "Sõja ilu ja valu"

"Sõja valu ja ilu" pole mitte tavaline ajalooraamat, mis kirjeldaks sõja põhjusi, kulgu või tagajärgi, vaid pigem kirjeldab seda, milline see oli: seda läbi 22 sõtta kistud ning sõjas ühel või teisel moel osalenud inimese kogemuste. Need inimesed on väga erineva taustaga: on erinevatel pooltel sõdinuid kui ka tsiviilelanikke, nii lihtsõdureid kui sanitare, nii mehi kui naisi, kuid valdavalt on nad noored, vaid umbes 20-aastased. Neist 22-st mitte kõik ei tule sõjast eluga tagasi, mõned saavad kangelasteks, mõned langevad vangi. Erinevast saatusest, rollist, soost ja rahvusest hoolimata ühendab neid kõiki siiski fakt, et sõda röövib neilt midagi: nooruse, illusioonid, lootuse, inimlikkuse – elu. Raamat tugineb neist inimestest järele jäänud materjalil: kirjadel, päevikutel, memuaaridel. Igas lühipeatükis kirjeldatakse, mida need konkreetsed inimesed alates 1914. aasta augustist kuni 1918. aasta novembrini mõtlesid või tegid. Minu jaoks oli üllatav, kui paljud neist in...

Brigid Keenan "Diplomaatiline pagas"

Raamat räägib ajakirjanik Brigid Keenani elust diplomaadi abikaasana. Aastate jooksul elasid nad näiteks Brüsselis, Trinidadis, Barbadosel, Indias, Gambias, Süürias ja Kasahstanis ning raamatus meenutab Brigid Keenan millised äpardused ja kordaminekud teda nendes erinevates kohtades saatsid. Raamat pakub mõnusat ajaviidet ning kuna tegemist on siiski reisiromaaniga, siis saab samas ka teadmisi erinevate maailma paikade kohta. Kirjutatud kaasahaaravalt ja leidub ohtralt lõbusaid seiku. Katkendeid raamatust: "AW juhatas mu oma isiklikku kanakuuti ning mu süda langes saapasäärde. See koosnes traatvõrguga ümbritsetud verandast, umbes kaks ja pool meetrit pikk, ja selle taga asuvas toast voodi, paari tooli ja lauaga- see oli eluruum. Hüti tagumises otsas asus tsemendist juurdeehitis, mis oli vaheseinaga köögiks ja vannitoaks jagatud. Kõik nägi välja rohmakas, nagu ise tehtud, mis osutuski tõeks: AW oli saabudes valinud puu, millest kuut ehitada ning oli selle valmimisel sil...

Tiina Rekand "Krimmi päevik: õpetajapreili juhtumused stepikülas"

Tänapäev, 2010 Autor on sündinud 11. märtsil 1985 Tartus. Koolitee: Mooste põhikool (2000), Tartu Descartes’i lütseum (2003), Tallinna Ülikool 2006, jätkab magistriõppes. Töötanud suvereporterina Postimehes; 2006–2007 vabatahtlikuna Rootsis; 2007–2008 Postimehe reporter; 2008 septembrist eesti keele õpetaja Krimmis. EALLi noore ajakirjaniku preemia 2007. a eest. Keeled: inglise (heal tasemel), rootsi, vene (kesktase), prantsuse, hispaania, saksa, soome (algtase). Harrastus: tegevus noorteorganisatsioonides, ujumine, jalgrattasõit, käsitöö, fotograafia. Ise on ta ennast kirjeldanud järgmiselt: olen salapärane, kohusetundlik, veider, romantiku hingega tegelane, vahel ka naljakas ning haledalt kohmakas. Mulle meeldib: ploomimahl, sügise ja talve vaheline aastaaeg, sinine värv, lugeda, jutte kirjutada, käsitööd teha, pildistada, pannkoogid, karamelli-hapukoorekook, vaikne muusika, jalgrattaga sõita. 2008. aasta augustis sõitis Krimmi sisemaale Aleksandrovka Keskkooli ees...