Lugemispäevik

Teadlane Lila nõustub, endalegi üllatuseks, koos oma kuulsust ihkava kallima Nicoga osalema tõsielusarja “Täiuslik paar” võtetel. Peagi leiavad nad endid troopiliselt paradiisisaarelt, koos veel nelja paari ja võttemeeskonnaga. Juba esimene ülesanne tekitab osalejate vahel pingeid ja õhkkond muutub lausa plahvatusohtlikuks. Öösel laastab saart torm. Tormile järgnev hommik on halvaendeline. Keegi on kaotanud elu, on vigastatuid. Selgub tõsiasi, et ühendus laevaga, millega saarele tuldi, on katkenud. Ja mis veel hullem, peagi napib toitu ja joogivett. Paanika kasvab, koos tõdemusega, et nad on täielikult ära lõigatud kontaktivõimalusest välismaailmaga. Et sellistes tingimustes ellu jääda, on vaja seltskonnal kokku hoida. Kas aga kõik seda soovivad, et nad saarelt eluga pääsevad? Samamoodi, nagu Ruth Ware varasemateski põnevikes, kerivad sündmused filmilindina edasi. Tuleb taas kord tõdeda, et ka käesolevas raamatus pole miski tegelikult nii, nagu alguses näis ja pinge säilib viimaste leh...

Peainspektor Robert Ketti teine raamat. Esimene raamat “Ajalehetüdrukud” ilmus eesti keeles aastal 2022, kus Kett kolis oma kolme väikse tütrega Londonist Norfolki. Mees üritab toime tulla tragöödiaga isiklikus elus, nimelt on ta naine Billie juba mitu kuud kadunud ja see mõjub Robertile arusaadavalt rängalt, lisaks vajavad lapsed palju tähelepanu.  Raamatus “Paha koer” leitakse metsast tapetud naine, kelle kehavigastused viitavad koerarünnakule. Peainspektor Kett on värskelt tagasi tööle tulnud peale eelmise juhtumi uurimisel saadud vigastustest paranemist. Selles valguses on veidi veider, millistesse olukordadesse peategelane end kummalise tapjakoera juhtumit lahendades seab. Tegelikult meeldib mulle Smithi raamatute puhul süzeest rohkemgi autori stiil ja kerge huumor. Arvan, et siin on ilmselt oluline osa ka tõlkija heal tööl. Kes on ladusa krimiloo otsingul, siis soovitan nii “Ajalehetüdrukuid” kui “Paha koera” küll.

  Liz Moore „Pikk ergas jõgi“ Tiina soovitab põnevat lugemist: „Pikk ergas jõgi“ pole päris klassikaline krimiromaan. See on lisaks ühe perekonna draama ning uimastitarbimisega kaasnevaid arvukaid sotsiaalseid probleeme lahkav teos. Romaan räägib kahest õest, kelle elud kulgevad täiesti erinevat rada. Ühest saab politseinik ja teisest uimastisõltlasest prostituut. Sõltuvus ei ole peres uus teema – tarvitamine viis hauda ema ja perest eemale isa. Nii kasvatas tütred üles karm ja kibestunud vanaema. Õdede teed ristuvad taas, kui Kensingtoni linnaosas Philadelphias leitakse üks teise järel tapetud prostituudid. Eluheidikute surm ühiskonda ei eruta, seetõttu on ka politseinike pingutus kesine. Keegi ei taha kuulda ega uskuda, et linnas tegutseb sarimõrvar. Küll aga läheb see korda peategelasele Michaelale, kelle mure ja hirm oma kadunud õe pärast iga ohvri leidmisega aina süveneb. Ta on otsustanud oma õe leida ning jõuda tõe jälile. Teekond selleni saab olema karm. Oli põnev, liigutav ...

„Kirikakrad“ on põnev ja tempokas kriminaalromaan, mis algab justkui kolme erineva loona.  Stockholmis uuritakse tapetud eakas vanapaari juhtumit, samal ajal ootab Iraagist ebaseaduslikult Rootsi saabunud Ali korterisse lukustatuna paremat tulevikku ning Bangkokis hätta sattunud rootslanna peab võitlust ellujäämise nimel. Aegamööda selgub, et kõik need lood on omavahel seotud, kuid mis moel ning kes on hea ja kes on halb, on hoopis keerukam välja selgitada. Õnneks on taas lugejate ees kuritegusid lahendamas Fredrika Bergman ja tema kolleegid kriminaalinspektor Alex Rechti töörühmast. Tegu on järjega 2020. aastal eesti keeles ilmunud raamatule „Tuhkatriinud“, kuid on hästi loetav ka iseseisva raamatuna. Leigi tutvustuse sarja esimese raamatu kohta leiab siit: https://lvkrkraamatublogi.blogspot.com/2020/10/kristina-ohlsson-tuhkatriinud.html

„Alexit“ on iseloomustatud kui „terava sotsiaalse närviga põnevusromaani“, mille kohta selle tõlkija Indrek Koff on kirjutanud: „Haarav, hästi kirjutatud ja ootamatute pööretega kriminull, mis ka kriminull on!“ Ise lisaksin, et ilmselt ka hästi tõlgitud. Lugu algab kena noore naise üsna jõhkra röövimise ja vangistamisega. Ja ega palju rohkemat enam öelda ei saagi, sest siis kaoks lugejal kogu põnevus, kuna ootamatuid pöördeid tuleb järjest kuni päris raamatu lõpuni välja.   Aga nii palju võib öelda küll, et üsna julmal kombel tapetakse mitmed inimesed, peamiselt mehed, ning kõik viitab röövitud naise kätetööle. Teda otsima asunud komissar Camille Verhoevenit peetakse legendaarseks uurijaks ja nagu krimiromaanides ikka kombeks, on ka temal oma silmatorkav eripära ja taak, mida kanda: tema lapseootel naine rööviti ning ta kaotas mõlemad. Kuigi ka Alexi otsimisel on Camille pidevalt ühe sammu jagu maas, on tema alahindamine ennatlik. See, mille Camille lõpus välja kaevab, muudab kõi...

Lorna on teismelisena sügavalt sisse võetud rokistaar Michael Reyji Rayst, sattunud tema mõju alla, taludes suure armastuse nimel mehe vaimset ja füüsilist vägivalda. Nüüd on ta oma 16 aastat tütart igasuguste vahenditega kurja maailma eest kaitsnud: tema kodu on nagu kindlus ja teismelisel Liberyl on keelatud sõpradega väljas käimised. Loomulikult tekitab see tüdrukus trotsi, seda enam, et ema poolt ei tule mingeid selgitusi ja oma päris isast teab ta ainult seda, et too on koletis, kellega mingil juhul kokku sattuda ei tohi. Siiski tahab Liberty ise veenduda selles, kellega on tegemist ja põgeneb kodust, et isaga kohtuda. Viimane naudib oma tohututes maavaldustes rikka kuulsuse elu ja tütre saabumisega saabub ka täiuslik õnne tema õuele. Loomulikult pole miski nii, nagu paistab ja kogu minevik oma kohutavate saladustega hakkab lahti rulluma. Paljastub rokistaari tegelik olemus, aastakümnete tagused võikad kuriteod ja sadistlik käitumine selle nimel, et hoida oma laitmatut renomeed. A...

Tegu on neljanda eestikeelse raamatuga sarjast „Inspektor Fawley juhtumid“ ning seekordses osas tuleb politseinikel tegeleda teismeliste tüdrukute vastu suunatud rünnakutega. Ega rohkemat ei saagi öelda, kui et taaskord on tegu väga põneva, hästi üles ehitatud ja lõpuni üllatusi pakkuva krimiromaaniga. Cara Hunteri raamatute tegevus toimub Oxfordis ja peategelaseks on sümpaatne inspektor Adam Fawley, kellel erinevalt nii mõnestki teisest krimiuurijast ei ole küll halbu iseloomujooni, kuid on siiski keeruline minevik, mis paratamatult tema tööd mõjutab.  Varem on eesti keeles ilmunud Cara Hunteri raamatud „Nad ei leia sind iial“, „Pimeduse kütkes“ ja „Väljapääsu ei ole“.

Lasteraamatutest on tänavused lemmikud Juhani Püttsepa „On kuu kui kuldne laev“, Triinu Laane „Luukere Juhani juhtumised“ ja Ilmar Tomuski "Vapper siil". Juhani Püttsepp „On kuu kui kuldne laev“ Reeda lugemissoovitus : Nii mõjuvalt Eesti ajalugu kujutavat lasteraamatut pole tükil ajal ilmunud. Paadipõgenike meresaagadest on varem küll kirjutatud, kuid nende traagiliste ja paljusid eesti peresid puudutanud sündmuste kujutamist laste silmade läbi pole keegi tihanud ette võtta. Veel enam kiitust väärib see, et autor ei ole hetkekski unustanud väikese lugeja nappi iga ning elukogemust, et ta valdab osavalt lapsele mõistetavaid kujundeid ning sõnavara.  Nii Juhani Püttsepp kui lätlannast illustraator Gundega Muzikante on oma suguvõsade kaudu seotud paadipõgenemistega, õigupoolest ongi raamat sündinud omal ajal lainetesse jäänud sugulaste Reeda, Reinu, Villu ja Riina mälestuseks. 1944. aasta sügise suurpõgenemisest on möödas just nii palju aega, et toonased lapsed on/oleks jõudnud...

  Lugenud varasemalt mind ülimalt köitvaid ja ootamatu lõpplahendusega R. Ware põnevikke „Pimedas, pimedas metsas“ ja „Luku taga“, võtsin „Valetamise mängu“ kätte üsna ülesköetud ootustega. Algus oligi paljulubav. Pikapeale aga hakkas venima, kuigi säilis ootus, et kohe-kohe saabub see pingeline ja jahmatav lõpp. Oli küll dramaatikat ja ohtlikke situatsioone ja lõpp isegi traagiline, aga üsna aimatav. Lugu on neljast tüdrukust, kes ühe õppeaasta koos Salteni internaatkoolis õppisid. Üheskoos Kate`i pool, koos tema isa ja kasuvennaga veedetud idüllilised nädalalõpud lõppesid toega, mille saladust on tüdrukud endaga aastaid kaasas kandnud. Nüüd, kus mõned neist on juba lapsevanemad ja elus üht-teist saavutanud, ähvardab see saladus välja tulla. Üle paljude aastate saadakse Kate`i juures jälle kokku ja püütakse väljapääsu otsida. Enne aga on vaja selgusele jõuda, mis üldse toimus ja kas see, mida sõbrannad teadsid, oli ikka tõde või rikkus keegi kokkulepitud reeglit, et üksteisele ei ...