Lugemispäevik

Vicky Myron on raamatukoguhoidja Ameerika väikelinnas Spenceris. Raamat saab alguse sellest, kuidas raamatukogutöötajad ühel külmal jaanuarihommikul leiavad raamatukogu uksele kinnitatud tagastuskastist üdini külmunud kassipoja. "Täitsin kraanikausi sooja veega, proovisin seda küünarnukiga, samal ajal kassipoega pihkudes hoides. Ta libises vette nagu jäätükk. Jean leidis kunstitarvete kapist mingit šampooni ning ma hõõrusin kassipoega aeglaselt ja hellalt, otsekui paitades. Sedamööda, kuidas vesi üha hallimaks ja hallimaks muutus, sai kassipoja metsikust värisemisest pehme nurrumine. Ma naeratasin. See kassipoeg on sitke. Kuid ta oli väga väike. Kui ma ta lõpuks kraanikausist välja tõstsin, nägi ta välja nagu vastsündinu: tohutud silmad, suured kõrvad tillukeses peas ning miniatuurne keha. Märg, kaitsetu ja vaikselt oma ema järele näuguv." Kiisuke hakkas esimesest hetkest kõigile raamatukogutöötajatele meeldima. Kiisule nime saamiseks korraldati raamatukogus konkurss...

Kuna 2013. aasta parimate raamatute hindamisel mainiti ära ka palju erialakirjanduse raamatuid, mis küll edetabelisse ei pääsenud, aga ära märkimist väärivad sellele vaatamata, siis tuleb ka nendest eraldi postitus. Aarne Ruben "Raeapteegi lugu" "Kes armastab apteeker Melchiori mõrvamüsteeriume võiks läbi lugeda meie oma vanima Tallinna Raeapteegi ajalooraamatu, mis annab palju taustteadmisi mõistmaks Indrek Hargla kirjutatut. Raamatus räägitakse põhjalikult Tallinna apteekrite dünastiast Burchartitest, apteekri ametist, apteegi suhetest raega, ravimitest, apteegi hoonest, katkust jne. Näiteks saab teada, miks apteekrite eluiga väga lühikeseks jäi, et keskajal müüdi lihtsamaid ravimtaimi ja segusid ka nn rohupoodides, mis ravimid on ülemere vanakuradi vanaema põieterad, nõia veri, kuradi hamba ige jpm."  Douglas Smith "Endised inimesed. Vene aristokraatia viimased päevad" "Tõsine uurimus vene aadlike suguvõsadest, nende hääbumisest kom...

Tallinn, Eesti Raamat 2010 Singer on kohmetu ellusuhtumisega unistaja, kirjanikuks pürgija, kes ei olekski nagu siit ilmast. Teda vaevab omapärane häbitunne, mis paistab juhtivat kogu mehe sihitut elu. 31-aastasena taipab ta, et tema elus pole mingit salajast kutsumust. "Ta taipas oma lüüasaamist ning viis oma paberid Raamatukogunduse Kõrgkooli, kuhu see igavene üliõpilane ka sookvoodi alusel vastu võeti." Omandanud hariduse siirdub ta Oslost väikelinna, et seal rettu pugeda. "Ta jäi Notoddenisse paljudeks aastateks, pidades kogu selle aja linna munitsipaalraamatukogus raamatukoguhoidja ametit. Rutiinne, kohusetundlik töö - niisugune asi oli talle alati meeldinud." Ta abiellub ja naudib oma silmatorkamatut elu. Naine hukkub ning mõistatuslikel põhjustel võtab Singer enda kasvatada tema tütre. Mõne aasta pärast kolib tagasi Oslosse. Seal alustab ta võõraste keskel uut elu. Ta tutvustab kasutütrele Oslot, hoolitseb ta eest, kuid pingutustest hoolima...