Lugemispäevik

 Üks aastaring on jälle möödas ja läinud aasta lemmikud loetud raamatute seast välja nopitud. Hea meel on tavapäraselt jagada muljeid loetu kohta meie lugemispäevikus. Kiiduväärt raamatuid on sõelale jäänud omajagu. Eesti kirjandusest kerkis esile Anu Raua jutukogu "Kuue ruuduga aken". Anu Raud „Kuue ruuduga aken” Lia soovitab soojalt: Väga meeldis Anu Raua jutukogu “Kuue ruuduga aken”. Armas raamat, need lood on tõesti sündinud. Anu Raud on nagu unistuste maavanaema, südamlik ja soe. Raamat on väga ilusas eesti keeles. Kõlab ju hästi - labakinnaste laulupidu ja kindakirja jahimees. Mälestused kaugemast ja lähemast ajast, emotsioonid, kohtumised, elutarkus, looming, õppimine ja õpetamine.  Mulle endale meeldib Anu Raua gobelään “Armuaeg”, mis ehib Vainupea kabelit. Ta ise kirjutab selle kohta, et igal inimesel on oma aeg, oma liivakell. Elukillud kukuvad kellakaelast minevikumustrisse. Kui peaaegu kogu tulevik on minevikuks saanud, tulevad eluliiva inglid ja poetavad veidi el...

Suvi on teadagi reisimise ja rändamise kõrgaeg. Eks ole meist mõnedki vaevanud enne reisile minekut pead, et mis, kus ja kuidas. Eesti Filharmoonia Kammerkooris üle 15 aasta laulnud Annika Lõhmus on kaante vahele pannud hulgaliselt reisinippe ja näpunäiteid tavareisijale. Lahedas stiilis kirjutatud raamat annab juhiseid alates puhkuse planeerimisest, käsitleb asjaajamist, reisidokumente, reisiks ettevalmistusi (näiteks kohvri pakkimine), lendamist, majutust jne. Ära ei ole unustatud ka kojujääjaid, kellele tuleb enda äraolekuks juhtnööre jagada. Lisaks asjalikule infole on autor peatükkide vahele pikkinud absurdseid ja naljakaid lugusid elust enesest... . „Toanaabri norskamise korral on soovitatud proovida kuuldavale tuua veidraid hääli (keelega või huultega naksutamine näiteks), see pidavat mõjuma nii, et inimene lõpetab norskamise. Paraku ei pruugi see alati soovitud tulemust anda. Kahel Fila kammerkoori meeslauljal juhtunud ükskord nii, et mees, kes alati norskas, ärkas öösel mil...

Ave Nahkur kirjutas „Minu”-sarja moodi raamatu „Meie küla eided La Gomeral : Üks muhe reisiraamat”, aga sel on mitmeid eeliseid. Esiteks suurem formaat, kallim köide, seisab laua peal lahti. Teiseks, fotod on tekstis õige koha peal, loed ja kohe vaatad pilti. Ja fotosid on palju: väikestest detailidest ja suuri panoraamseid, kust nagu Google Mapsist saab näpuga mööda tänavaid või peenravahesid järge ajada. Ja lisaks veel meie-küla-eitede stiilis rõõmsad joonistused. Üks fotode autoreid Piret Pakler nendib: „Seda tüüpi inimesed mulle meeldivad – vahetud, natuke hullud ja ühiskonna norme trotsivad. Ave ei lase end niivõrd juhustest kanda, vaid haarab neist ise innukalt kinni. Kola kaelast ära, pugeda koos Imre ja kribu külakrantsi Milviga pisikesse Toyota Yarisesse, kimada ühe hingetõmbega diagonaalis läbi Euroopa, sealt laevale ja potsatada Kanaari saartele – see on väga Avelik!” Ja kohapeal nautida kõike, mida pehme kliimaga La Gomera pakub: soe ujumisvesi, tihedalt erinevaid ...

Liina Metsküla raamat sattus mulle kätte juhuslikult, peale põgusat sirvimist leidsin, et ma tahan seda kindlasti lugeda. Raamat on ülesehituselt loogiline. Esimeses peatükis jagab autor muuhulgas soovitusi, miks üldse reisile minna, millal reisile minna, kust osta lennupileteid, mida silmas pidada reisikindlustuse tegemisel, kuidas valida majutus. Kasutan sõna "muuhulgas" seetõttu, et käsitletavaid teemasid on tõesti väga palju, siin väljatoodu on vaid väike osa. Teisest peatükist võib leida soovitused, kuhu võiks reisida. Inimeste eesmärgid, ajalised ja rahalised võimalused on ju erinevad, seega ei sobi iga sihtkoht kõigile. Välja on toodud näiteks odavad sihtkohad nii Euroopas kui väljaspool Euroopat, ägedad rannareiside sihtkohad ja palju muud. Kolmas peatükk keskendub üksi reisimisele. Autor kirjeldab üksinda reisimise plusse, miinuseid ja ohtusid. Neljandast peatükist võib saada aimu, millele pöörata tähelepanu pikalt reisides, alustades lähedastele plaanist ...

Ivy Pocket on 12-aastane teenijatüdruk, kes on äärmiselt tähelepanuväärne isiksus. Ta on endast väga heal arvamusel ning see väljendub ka teiste inimestega suhtlemises. Ta on liigagi otsekohene ja käitub ilma mõtlemata, seega jooksevad kõik inimesed Ivy´st suure kaarega mööda. Igale uuele tuttavale jutustab Ivy oma päritolu kohta luiskeloo, mistõttu teavadki inimesed teda kui: kirstutegija tütar, postkontoriülema tütar, buda munk. mägismaa erak, rahusti mõju all olev lehm, arst vms.  Krahvinna Carbunkle põgeneb Ivy juurest Lõuna-Ameerikasse ning jätab ta Pariisi maha. Ivyl pole ei raha ega ka kodu, kuhu minna. Kuid siis kutsutakse Ivy Pocket Trinity hertsoginna surivoodile. 500-naelase tasu eest nõustub Ivy viima Inglismaale hertsoginna väärtuslikeima varanduse - Kellateemandi - ja panema selle Matilda Butterfieldile tema sünnipäeval kaela.  Mida Ivy aga ei tea, on see, et Kellateemandit ihkavad paljud endale saada, seega satub Ivy omapärasesse ja kohati ka hirmutavasse...