Lugemispäevik

Sattus ette üks naljakas kriminull. Indrek Hargla on hakanud välja andma sarja Kriminaalne raamatukogu ja esimene anne ongi seal tema enda “Heade mõrvade linn: Kolm mõrvalugu Tartust”. Ulme, aga selline tõepärane. Tegevus toimub peatselt peale meie aega Tartus ja seetõttu on tegevuspaigad kõik tuttavad. Naljakaks teeb asja see, et vahepeal on riik hakanud kõvasti kultuuri rahastama ja kultuuriühingute ja muuseumide vahel käib võitlus, kes suurema noosi saab. Muuseumid on koondunud huvigruppidesse, neil on oma professionaalsed luuregrupid. Oma huvide kaitseks võib kõne alla tulla isegi mõrv. Rahad on tõepoolest suured: “Me maksame ühe poogna ilukirjandusliku teksti eest tuhat eurot pluss maksud, metakirjanduse eest kakssada eurot lehekülg. Illustratsioonide eest kolmsada eurot tükk”, ja seda ajakirjas. Peale kultuuriasutuste pretendeerivad parnassile ka ülikool, mis tahtis muudkui muuseumihoonetesse oma allasutusi ja Lõunakeskus, mis meelitas muuseume veel suurema rahaga, et neist teema...

Sari „Orpheuse Raamatukogu” Robert Sheckley „Tont nr 5: kõik Gregori ja Arnoldi jutud” Pidevalt äärmuslikesse olukordadesse sattuvad Gregor ja Arnold oma planeetide kahjutustamise ettevõttega AAA viivad lugeja keerulistesse juhtumitesse, millest väljapääsu leidmiseks tuleb kasutada vahel lihtsat loogikat, vahel vana head talupojatarkust ja nagu nimiloos „Tont nr 5”, aitavad vahel lausa lapsepõlvenipid, et (endaloodud) koletistest jagu saada. Eluohtlikud katastroofilised seiklused võõrastel planeetidel koos kahe veidraid väljakutseid ligitõmbavate ja vahel mõtlematute peategelastega haaravad kaasa ning iga jubeda juhtumi õnneliku lõpplahendusega hingad kergendatult koos sedakorda jälle ellujäänud kangelastega. Kuni uue väljakutseni. Isaac Asimov „Üheksa homset” Kogumik ulmeklassiku parimatest novellidest, mis ühe erandiga ilmuvad eesti keeles esmakordselt. Üheksa juttu, mis oma ajatuses panevad mõtlema inimloomuse kummalisuse üle. Vanameistri enda lemmik, „Viimane kü...

Kuna meie töötajate meelest parimate lõppenud aasta raamatute hulgas oli paras ports lasteraamatuid, siis järgnevalt ongi valik parimateks peetutest välja toodud. Reeli Reinaus "Aguliurka lapsed" "Autor on loonud usutava ja naljaka poisteseltskonna, kus igaüks on erinev. Koos moodustavad nad igati tegusa poistekamba. Raamatus on muhedat huumorit kui ka mõtlemapanevaid seiku. Mulle meeldis see raamat 2012 lasteraamatutest kõige enam." Agnès de Lestrade "Suur sõnadevabrik" "Raamat ilmus küll 2011. aasta lõpul, kuid raamatukogusse jõudis lõppenud aastal. Tegemist on filosoofilise looga sõnadest, mille sisse me tänapäeval sageli upume ja mille tuuma ei jaksa sageli üles otsida. Selles raamatus on iga sõna suures hinnas, sest neid saab vaid raha eest osta ja siis juba mõtled enne sügavalt järele, mille eest maksta tasub. Raha on aga selleski loos inimestel erineval hulgal, just nagu eluski. Kuidas väljendada oma tundeid siis, kui raha ilusat...