Lugemispäevik

See imearmas ja südamlik raamat on kokku seatud Fred Jüssi 90. sünnipäevaks Jaan Tootseni poolt. Fred pühendus Eestimaa looduse jäädvustamisele kogu selle mitmekesisuses. Oskus sõnade, helide ja piltide abil nii ehedalt loodust kirjeldada on haruldane. Raamatust saab lugeda Fredi kaasteeliste meenutusi armastatud loodusmehest. Jaan Tootsen on raamatusse kirjutanud vestlused Fred Jüssi lastega. Kes siis raamatus sõna saavad? Tõnu Õnnepalu, Valdur Mikita, Doris Kareva, Anu Raud, Jaan Tätte, Joonas Hellerma ja mitmed teised tuntud-teatud inimesed. Lugedes neid toredaid mälestuskilde, meenub esmalt Fredi hääl, mille raadiosaadetest eksimatult ära võis tunda. Meelde on jäänud tema rahulik olek ja paeluvad mõtisklused elust ja loodusest. Südamesse minevad sõnad poetess Doris Karevalt võtavad kaunilt kokku Fred Jüssi ilusa rännaku läbi elu. “Fred Jüssi on pärit ühest kummalisest ajast, aegmetsast, mõtlesin kunagi. Aeg-ajalt ilmub ta sealt oma rahulikul jalgrattal ja kaob siis jälle. Omaette o...

Doris Kareva koostatud luulekogumik "Armastuse planeet" koondab kokku 21. sajandil avaldatud eesti luulet. Kuigi pealkiri võib esmapilgul jätta mulje mesimagusast armastusluulest, avaneb tegelikult palju mitmekesisem pilt. Siit leiab nii hingekriipivat igatsust armastuse järele ja nukraid “mis oleks võinud olla” mõtteid kui ka kauneid, lootust täis ridu, mis mõjuvad kui palsam varasemate hingehaavade peale.

See on kolme naise lugu ajal, mil nad kõik olid sunnitud oma veendumuste, unistuste ja eksistentsi eest võitlema ühiskondades ja kultuurides, kus ootused, tavad ja võimalused on sama erinevad, nagu maailmajaod, kus nad on sündinud ja elavad. Smita, kellel on olnud „õnne“ sündida India väikekülas ühiskonna heidikute ehk puutumatute klassi, on ainult üks unistus – anda haridust oma väikesele tütrele, et too ei peaks üle võtma tema ametit, milleks on paljaste kätega teiste inimeste latriinide tühjendamine, nagu näevad ette tavad. See võib maksta nii tema kui kogu perekonna elu, kuid Smita võtab ette ohtliku teekonna, et jõuda tuhandete kilomeetrite kaugusele ja võidelda oma tütre tuleviku õnne nimel. Sitsiilias, Palermos peab Giulia ootamatult üle võtma oma perekonnaäri, mille kohest pankrotti on tema haiglas elu eest võitlev isa suutnud perekonna eest varjata. Giulia on nüüd valiku ees, kas anda järgi perekonna survele või murda traditsioone ja päästa parukatöökoda, piirkonna jaoks v...

Polegi selles raamatusarjas “Moodne : aeg” nii paksu romantikat enne ette tulnud. 360 lehekülge armastuse arenemist. Algul oli põnev: no kuidas see siis tekib keskealiste vahel, muudkui keerasid lehekülgi kuni oligi kohal, nii romantiline, et pane või silmad kinni. Raamatus on küll nii surma kui lahkuminekuid, kuid peategelased kulgevad turvaliselt, just selline tunne tekkis. Õpetussõnad: “Me võiksime, ei, me peaksime vaatama ennast teise inimese silmadega. Me peaksime teadma, mida ta meist mõtleb. See on midagi, mis parimal juhul kunagi otsa ei saa. Sest siis vaatame teist alati uuesti ega jää peatuma pildi juures, mis ükskord muutub õige lamedaks ja kaotab kõik armastuse värvid.” Saksa kirjanikult Ewald Arenzilt on eesti keeles ka teine romaan, “Suur suvi”, sedakorda noortest. Soovitab Leelo

 Võtsin Krossi raamatu tutvumiseks kätte, et veidi sirvida ja seejärel otsustada, kas tahan seda lugeda. Lugesin veidike algusest- mingi jama. Lugesin veid kaugemalt- eneseabiõpik? Ja kolmas juhuslik lõik- väga ilusas keeles edasi antud tohutu kurbus lõi mu pahviks. Lugesin raamatu läbi. Romaani peategelane on Rasmus Laas, kelle elukäigust läbi 35 aasta see lugu räägib. Jutustab Rasmuse eneseotsingutest, rahamaailmast ja kolmest erinevast armastusest. Räägib kaotusest ja leinast ning vastuste otsimisest ja leidmisest üksinda saarel elades. Läbiv teema on siiski armastus. Kas see on autobiograafia? Paralleelid Märten Krossi eluga on täiesti olemas. Jääb vaid imetleda tema julgust igasugustest arvamustest ja arvajatest mitte hoolida ning oma hing lugejate ees täiesti alasti kiskuda. Ilus ja aus lugemine. Kaunis eesti keeles kirja pandud. “See, kuhu ma olin teel, oli pikk tühjus. Sa pidid olema seal nii kaua ja nii pagana pikalt, ma teadsin, oli vaja kuulata vaikust, lihtsalt olla ja...

Suviseks ajaviitmiseks sobib üks põnev krimiteos nagu „rusikas silmaauku“. Selle žanri puhul on vägivaldse sisuga võrdlus ehk isegi asjakohane 😊 „Sünge saar“ on uue krimisarja esimene raamat. Tegevus toimub Šotimaal Orkney saarestikus. Kirjeldused kerivad silme ette kohe tuntud Shetlandi krimisarja ja sealsed maastikud – sünge, ilus, salapärane ja pika ajalooga. Tüüpilisele krimisarjale kohaselt peab juhtumiga tegeleval peategelasel olema küljes mõni kiiks ning vaevama mitmesugused isiklikud mured. Nii ka siin. Sedakorda on peategelane nooremapoolne naine, oma kodukohta tagasipöördunud ajakirjanik Freya. Tema mured ja hädad on seotud autistlike kalduvustega, mis ühest küljest aitavad märgata asju, mida teised tähele ei pane kuid teisest küljest ei tule sugugi kasuks inimestega suhtlemisel ja läbisaamisel. Konfliktid on vältimatud. Huvitav, et päris sageli on krimilugude keskmes samaväärselt detektiividega hoopis ajakirjanikud täites justkui sama ülesannet mõnikord lausa konkureerides....

Üks imeline lugu sellest, mida tähendab olla teistsugune.  Kui sa arvad, et su uued naabrid on veidi imelikud… siis oot kuni kohtud perekond Õõvikutega! Sabine Bohlmanni fantaasiarohkes raamatus „Tere tulemast Õõvikute juurde!“ kolivad Ottiliele uued naabrid, kes osutuvad mitte just kõige igapäevasemaks perekonnaks. Õõvikute peres on liikmeid igast maailma äärest ja veel kaugemaltki: vanaisa Õõviku-taat on metsavaim, ema Olga on pudelivaim, isa Holger on haldjas ning lapsed on kõik omaette eriskummalised – dilldap Muu, libahunt Hundu ja vaim Viuh. Aga Õõvikud ei ole siin lihtsalt seiklusteks. Nad on Udu linnast pärit teistsugused olendid, kes on läbinud range väljaõppe Teistsuguste Olendite Instituudis, et õppida, kuidas muutuda „normaalseks“, et nad saaksid elada inimeste seas ilma hirmu, paanika või eelarvamusteta. Kuid neil hoitakse pidevalt silma peal! Koos Õõviku-perekonnaga kolis siise ka instituudi salakuulaja vares, kes kraaksub iga kord, kui neid nimetatakse imelikuks või ...