Tõnis Tõnisson "Mälestuste mosaiik: kilde sõjast, pagemisest ja elust"

1940.a. 19. jaanuari ajalehest “Uus Eesti” võime lugeda:

“Amanda Tõnisson tähtajata sunnitööle

Sõjaväe kõrgema kohtu otsus•

Sõjaväe kõrgemas kohtus Tallinnas tuli neljapäeval arutusele Amanda Tõnissoni (sündinud Peri) süüdistus oma mehe Ilmar Tõnissoni tapmises. Asjaarutamine toimus kinniste uste taga ning vältas umbes 6 tundi. Kohtuotsus kuulutati eile õhtupoolikul veerand 6 paiku, mille järgi Amanda Tõnisson mõistetakse tähtajata sunnitööle ühes õiguste kaotamisega. Amanda Tõnissoni vastu oli esitatud ka tsiviilnõudmine 140,40 krooni suuruses summas, millest matusekuludeks oli arvestatud 140 krooni ja äratarvitatud padrunite eest 40 senti. Sellest rahuldas kohus ainult 40 senti, kuna nõudmine ülejäänud osas lükati tagasi.

Mõrv toimus teatavasti möödunud sügisel, 10. oktoobri õhtupoolikul Tartus, Amanda Tõnissoni eluruumides. Tapmine sündis revolvrist, mille Amanda Tõnisson oli võtnud oma mehe isa prof. Jaan Tõnissoni järelt salaja. Üldse laskis Amanda Tõnisson oma mehe Ilmar Tõnissoni pihta 5 lasku, milledest tabasid kolm. Surm oli arstide arvates järgnenud peaaegu silmapilkselt.”

Amanda ja Ilmar Tõnissoni abielu õnnetu lõpp ei puudutanud väga palju nende seitsmeaastast poega Tõnist, sest tema suhted isa ja emaga olid jahedad. Isal Ilmaril, Jaan Tõnissoni vanimal pojal, oli lootustandev poliitikukarjäär. 1938-1939 elas ta koos Amandaga Londonis ja täiendas ennast London School of Economics’is. Tõnis kasvas kuulsa vanaisa peres ja ütles hiljem, et kuna ta oma vanemaid tegelikult ei tundnud, siis see traagiline katastroof teda isiklikult ei mõjutanud. Terase ja asjaliku poisi lapsepõlvemälestused on Tõnis Tõnisson edasi andnud huvitavate mosaiigikildudena, mis viivad meid 30-ndate Tartusse ja Tartumaale, tutvustades tema kujunemisele tähtsaid inimesi. 1943.aastast algas elu Rootsis, kuhu jõuti paadipõgenikena koos 53-aastase vanaema Hildaga. Algas uus elu, uus linn, kodu, kool, sõbrad, armumised, tööotsingud.

“Minevik, juba toimunu, jääb mahajäetuna seljataha.

Tulevik – veel toimumata – paistab seisvat ees.

Ehkki ees on valge vale. Sest tulevik võib hetkega peatuda, isegi mitte alata. Sa tead seda, kuid surud alateadvusse.”