Lugemispäevik

Briti noorema põlvkonna psühhoterapeudi raamat on kokku pandud nelja patsiendi loost. Avameelse  ja vahetu dialoogi kõrval avab autor ärevuse ja vaimse heaolu teemat laiemalt. Patsiendid on hädas hirmu, ebakindluse, ülemõtlemise, paanikahoogude ja depressiooniga. Tema enda elu juhtumised ja probleemid teraapiatöö kõrval on edasi antud mõnusa huumori ja eneseirooniaga.  Autori sõnul on ärevuse põhjuseks kahjulikud uskumused, mis mõjutavad käitumist ja reaktsioone.  Ärevus ja depressioon tekivad olukorras, kus meie uskumuste süsteemid toetuvad ainult kahjulikele omaksvõetud uskumustele. Miks ma endast nii arvan? Kust need uskumused pärit on, kas nad kehtivad ka praegu? Oleme üle võtnud ja kinni jäänud mõtetesse ja emotsioonidesse, mis ei olegi ehk praegu reaalsed. Saame kahtluse alla seada need, mis ei lase eluga rahul olla. Teiste inimeste hoiakute ja vaadete omaksvõtmist ning selle alusel oma minapildi kujundamist nimetatakse raamatus copy-paste meetodil loodud minaks. Ül...

  Tunnustatud rootsi psühhiaatri Lotta Borg Skoglundi kirjutatud “ATH - tublist tüdrukust läbipõlenud naiseks” võiks olla soovituslik lugemine kõigile, kelle elus on hilise ATH diagnoosi saanud naine, aga kindlasti ka kõigile neile naistele, kellel on täiskasvanuna diagnoositud see sageli halvastikäituvate poiste haiguseks peetud funktsioonihäire. Raamatus selgitatakse arusaadaval ATH-ga inimeste aju eripärasid ning kuidas hormoonid mõjutavad, seda mil viisil erineb ATH väljendumine meestel ja naistel. Skoglund käsitleb ka paljusid ATH-ga kaasuvaid häireid nagu depressioon, ärevus ja söömishäired ning kuidas need võivad ATH sümptomeid mõjutada. Lisaks meditsiinilistele selgitustele ATH olemuse kohta leiab igast peatükist Skoglundi patsientide kogemuslugusid, mis võiksid aidata mõista neid naisi ja tütarlapsi, kes on suurema osa oma elust pidanud hakkama saama ilma, et nad ise või neid ümbritsevad inimesed neid päriselt mõistaks. Olles ise alles hiljuti ATH diagnoosi saanud, leidsin...

Ärevust tekitavaks peetakse ikka teisi inimesi, asju, olukordi ning püütakse sellest vabanemiseks neile keskenduda. Suur osa maailmast elabki teistele keskendununa. Dr. Kathleen Smith soovitab aga selle asemel tuua tähelepanu iseendale ja võtta vastutus omaenda toimetuleku eest.  Raamatus ongi juttu minatundest ja niinimetatud pseudo-minast. Pöörates tähelepanu oma osale suhetes või probleemides, hakkame maha rahunema. Põhjuseks on keskendumine ainsale, mida saame kontrollida ehk iseendale. Lõpetades ärevuse maandamiseks tähelepanu ja heakskiidu otsimise, jääb rohkem energiat oma eesmärkide jaoks. Ärevil olles kipub ununema, et oleme iseendana olemas ja saame oma elu juhtida nagu mistahes muud ettevõtmist. Näiteid autori praksisest leiab erinevate suhete, tööelu ja sotsiaalmeedia teemadel. Raamat pakub ärevusele uut vaatenurka, suunates iseendaga tuttavaks saamise poole. Hinnangut ja arvamusi raamatu kohta leiab Goodreadsis: https://www.goodreads.com/book/show/45031830-everything-i...

Tegemist on väga armsa raamatuga, mis on täis elulisi mõtteteri ja sobib ükskõik mis vanuses inimesele. Nauditav lugemine ja meeldetuletus, mis elus tegelikult oluline on. Lugu on sõpradest - poisist, maiasmokast mutist ning teel kohatud rebasest ja hobusest. Igaühel on omad hirmud ja elufilosoofia. Usun, et siit raamatust on kõigil võimalik leida endale sobiv ja lohutav mõttetera. Olgu selleks näiteks see, et teistega pole end mõtet võrrelda, rohkem tuleb keskenduda oma unistustele kui hirmudele, oluline on headus nii iseenda kui teiste vastu jne. Seda raamatut võib vabalt mitu korda lugeda ja ei pea alustama üldse algusest. Mina pean seda kurva tuju raamatuks, mille lugemine annab lohutust ja viib mõtted positiivsemasse suunda. Märkimisväärsed on ka illustratsioonid, mis tõmbavad tähelepanu ja raamatut lugedes leidsin end tihti neid uurimas.  “Millal oled sa olnud kõige tugevam?” küsis poiss. “Kui olen julgenud näidata välja oma nõrkust.”

Tõepoolest, nii nagu kohe alguses lubatud, oligi lugu inetust pardipojast. Raamatut esmakordselt lapates märkasin lauset, et depressioon on kasulik ja see ajendas kohe raamatuga lähemalt tutvust tegema. Loomulikult ei teki nüüd kadedust või huvi, et tahan ka depressiooni kogeda, et end selle kaudu paremini tundma õppida. Juba selle lause kirja panemine tundub nii tobe, aga las ta olla. Kindlasti ei ole siin absoluutselt midagi kadestamisväärset ja kõik oleks võinud hullemini lõppeda. Keeruline on teisi lõpuni mõista, kui sa ei ole omal nahal tundnud (või väga lähedalt näinud) vaimse tervisega seotud häireid. Olgu selleks siis depressioon, ärevushäired vm. Huvitav oli lugeda autori analüüsi ja seose nägemist oma uskumustega, mis on saadud lapsepõlvest ning edasiste elusündmuste tõlgendamist vastavalt nendele uskumustele. Me teeme seda kõik. Raamatus kõnetasid mind päris mitu kohta. Toon siinjuures ühe välja. “Tegelikult pelgan hoopis pealtnäha ideaalses korras ideaalseid inimesi, se...

Loodus Viio Aitsam „Putukafriigi päevaraamat” (2016) „Erilisena mõjus mulle Viio Aitsami „Putukafriigi päevaraamat”. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on võimalik huvi tunda mõne ussikese eluringi vastu ja teda lausa luubiga aasta otsa jälgida ja siis veel osata ta elukommete kohta järeldusi teha ja talle aias mõnusaid elutingimusi luua. On ikka olemas omapäraseid inimesi. Mina olen ainult liblikaid püüdnud, ära kuivatanud, määranud ja karpi talletanud.”  Leelo postitus . Toit „101 eesti toitu ja toiduainet” (2016) „Raamat on väga ülevaatlik ning hõlmab eri ajastuid. Huvitav oli teada saada, et lisaks kartulile ja teraviljatoitudele, söödi Eestis piirkondlikult väga erinevalt. Tutvustamist leiab, kuidas eestlaste talupoeglik kasin toidukultuur sai eelkõige mõjutusi baltisakslastelt, mida tõi kaasa nõukogude aeg ning kuidas on toidu ja selle tarbimisega kaasajal.  Hariv ajaviitelugemine nii kokanduse- kui ka ajaloohuvilisele.” Pamela Mara „Hullult head val...