Lugemispäevik

  Esmakordselt ilmus Peet Vallaku novell juba sada aastat tagasi, aastal 1925. Novell on jõudnud paljudes eri versioonides ka teatrilavale. Ühte neist etendustest näinuna ei olnud ma aga jutu enda lugemiseni jõudnud. Seega, oli täitsa huvitav. See raamat on ka kirjandus- ja teatriajalooline, sest lisaks novellile sisaldab see lühiülevaate Peet Vallaku (kodanikunimega Peeter Pedajas) elust ja loomingust ning pühendab palju tähelepanu teatrilavastustele. Kuna novelli on üsna mitmel korral lavastatud, siis ongi ta rohkem tuntud teatritükina kui novellina. Väga huvitav oli neist lavastustest lugeda. 1974. a., tolles ajas väga avangardsele lavastusele, tegi kunstnikutöö Vello Tamm, kelle mälestusele see raamat on pühendatud. Raamatus sisaldub ka 1991.a. lavaversiooni lavastaja Priit Pedajase varasemalt ilmunud kirjutis Vello Tammest. Raamatut illustreerivad Arkadio Laigo gravüürid, mis tehtud 1936. a. ilmunud väljaandele.

Urmas Vadi “Ega see kirjutamine sul lage puhtaks ei tee!” Tiina K. nautis näidendeid: Näidendikogumik sisaldab kuut kirjandusloolist näidendit. Kogumik on puhas klassikaline Vadi – reaalsus ja absurd on nii tihedalt põimunud, et piiri nende vahel polegi mõtet otsida. Omavahel saavad kokku tegelased, kes päriselus kunagi kohtuda ei saaks. Näiteks Raja Teele, “Libahundi” Tiina ja Polkovniku lesk. Vadi jaoks ei ole üksi suurkuju nii püha, et temast ei võiks huumori ja absurdivõtmes kirjutada. Vastupidi, ta lammutab müüte, naeruvääristab olukordi ja nähtusi olles samal ajal valusalt inimlik ning oma tegelaste suhtes sõbralik. Lemmikuna nimetaksin näidendit „"Kus sa oled, Juhan Liiv?" Juhan Liivil on meie teadvuses kindel kuvand – melanhoolne, vaimselt habras. Näidendi Liiv on sootuks teistsugune – tavaline inimene, kes elab hullumeelsel ajal ja inimeste keskel, kes ta hulluks ajavad. Sümboliseerib pisut praegust aega, kus kõike saab mõõta praktilise kasuga. Kunstnikult ja luuleta...

Elo Viidingu novellikogu on empaatiline ja mõtisklev teos, mis süveneb inimhinge keerukusse ning püüab mõista ühteaegu selle haavatavust ja tugevust. Kõik tegelased on omamoodi unikaalsed, kuid neid ühendab hinge haprus, mis on teoses olulisem kui tegelaste roll või positsioon ühiskonnas. Nende elusaatused on erinevad, mõned surevad juba varases lapsepõlves, teised murduvad elukaare tipul. Autor toetub justkui mälupiltidele ning lugeja võib vaid oletada, kus on isikliku mälestuse ja väljamõeldu piirid. Kõike ei öelda otse välja, tuleb kaasa mõelda ja loetut tunnetada. Kindlasti leiab igaüks äratundmist ja paralleele oma mälestuste ja kogemustega olgu see siis ajastuhõng, käitumismallid, tüpaažid või midagi muud. Tundlik, sügav ja intelligentne raamat, lood puudutavad sügavalt ning pakuvad vaatamata vaid 130 leheküljele mõtlemisainet pikemalt.

Leedu kirjanik Saulius Tomas Kondrotas sündis 1953.aastal, emigreerus 1986.aastal Saksamaale ja Tšehhi Vabariiki ning hiljem USA-sse. Hariduselt on ta ajaloolane. Tema esimene novellikogu ilmus 1977. aastal ning romaan “Mao pilk” 1981.a. Eesti keeles on varem ilmunud jutukogumik “Kentaurivapi suguvõsa”. Kirjanikku paeluvad mütoloogia ning Freudi ja Jungi teemad. Kondrotast peetakse raskeks kirjanikuks ja lugedes veendusin, et nii ongi. Ei teagi, mis need tema novellid on- muinasjutud, seiklusjutud või  draamad- kaasahaaravad ja omanäolised igatahes. “Päikeseloojangute kollektsionääri” novellide sündmused toimuvad erinevatel aegadel, nii minevikus kui tänapäeval, nii olemasolevates kui väljamõeldud paikades ning kõigist novellidest kumab läbi peategelase üksildus. Kummaline on, kuidas autor kõige lihtsamadki tegevused novellides erakordselt hea sõnaosavusega põnevaks kirjutab, lisades sekka kuhjaga maagiat. Loogika neis lugudes ei kehti ning iga novell üllatab lõpus millegi ootamatu...

Valik 2015. a ilmunud ilukirjanduslikest raamatutest, mis meie töötajatele head lugemiselamust pakkusid: Tommi Kinnunen "Nelja tee rist" "Olen soome kirjanduse austaja ja ei pidanud ka seekord pettuma, tegemist on eeposliku teosega. Kuna raamat on juba niivõrd tuntud, loetud ja hinnatud, ei hakka seda enam tutvustama. Huvitav on see, et Essbaumi ja Kinnuneni teosed on proosadebüüdid ja väga õnnestunud debüüdid, seega ootame põnevusega järgmisi raamatuid." Teosest on veel juttu siin . Jill Alexander Essbaum "Üksildane naine on ohtlik naine" "Seistes selles elupunktis, kus sa praegu oled, mida sina arvad, mis tõi sind siia – saatus, juhus, karma, tahtejõud, tahtejõuetus, mõistus, süda, ükskõiksus, kohusetunne, tarkus, rumalus, mugavus, egoism jne?" Loe ka Leelo postitust selle raamatu kohta. Herman Koch "Õhtusöök" "Raamatut lugema hakates ei ennusta miski, et asjad võiksid sellisest minna nagu nad lõpus...

Tallinn, Pegasus 2009 "Pegasuse väikeses sarjas" ilmunud Bengali päritolu ameerika kirjaniku haarav üheksast jutust koosnev kogumik sisaldab jutte nii Indiast kui Ameerikast. Kogumik on saanud mitmeid auhindu, muuhulgas PEN/Hemingway ja The New Yorkeri aasta parima esikteose auhinna ning ka Pulitzeri preemia. Kuidas suudavad võõrasse keskkonda sattunud inimesed kohaneda ja samas oma traditsioone hoida? Millise pilgu läbi näeb indialane Ameerikasse elama asunud ja seal pere loonud indialast? Mida võib tunda perekonnaisa, kes Ameerikas viibides peab teleri vahendusel jälgima ärevaid sündmusi Pakistanis, kus asub tema pere? Indias sündinud, kuid peale Londonis õppimist Bostonisse töökoha saanud mees on sunnitud abielluma perekonna valitud pruudiga ning toob ta enda koju elama, kuid kummalgi on äärmiselt raske kohaneda võhivõõra abikaasa ja uue elukorraldusega – kas ja kuidas jääb selline abielu püsima? Soovitan igal juhul lugeda neid haaravaid, huvitavaid ja väga ...