Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on postitused sildiga ameerika

Julia Walton ,,Veider Walter”

Walter on poiss, kes on terve oma elu olnud oma isaga lahutamatu. Nad rändavad koos mööda Ameerikat ja isa on Walteri suurim kangelane. Ühel hetkel peab Walter aga ootamatult kolima vanaisa juurde väikelinna, ta ei saa aru, miks isa temaga enam ei ole. See tekitab temas segadust ja kurbust. Uues koolis alustab ta viiendat klassi täiesti üksi. Walter tunneb end võõrana ja igatseb vana elu tagasi, ometi leiab ta viisi, kuidas silma paista. Ta teeb kooli teadaannetes naljakaid hääli ja üllatab kõiki. See toob talle ootamatu tähelepanu ja uusi võimalusi. Walter kutsutakse koolimuusikali katsetele, seal hakkab ta tasapisi leidma oma kohta. Ta saab uusi sõpru, kes teda mõistavad. Samal ajal igatseb ta endiselt oma isa, ta usub, et isa on kuskil tööl ja tuleb varsti tagasi. Tõde on aga palju keerulisem ja valusam. Selgub, et isa võitleb oma probleemidega ega ole täiuslik. Alkoholismi mõju ilmneb läbi isa ebastabiilse käitumise ja kadumiste. Tõde isa sõltuvusest on Walteri jaoks šokk, sest see...

Miranda July "Käpuli"

Väikese eesti kirjastuse Puänt välja antud Miranda July raamat “Käpuli” paelus tähelepanu keskealiste naiste muredega. Neljakümne viie aastane naine, kel on mees ja viieaastane laps, tunneb järsku keset argipäeva, et on armunud. See on võimatu, tal on perekond ja perimenopaus.  Teised ütlevad küll, et ”inimesele, keda ta ihaldusväärsuse ja kenaduse pärast on terve elu teatud moel koheldud, on nähtamatuks muutumine tõeline rõõm. Aga see ei tulnud nii kergelt, minnalaskmine, ja oh sa poiss, kui väga ma tahaksin, et saaksin teistele oma õitseaja langusega võitlevatele naistele öelda, kui võrratuks muutub elu, kui te sellel minna lasete. ”Kuid nii raske on oma vastleitud tunnetest loobuda, miks see ometi varem ei juhtunud! Autori stiil on hoogne ja peategelane eestlase jaoks vaat et liiga pea ees tulle tormav, tema eneseiroonia ja väljendid ajavad muigama ja tõlge on väga hea. Ei ole traagiline lugemine.

Colleen Hoover "Kõik algab meist"

Colleen Hooveri romaani „Ei iial enam” soovitasin kunagi lugemiseks noortele piigadele aru saamaks, miks tuleb vägivaldsest suhtest alati kiirelt välja astuda. „Kõik algab meist” on järg sellele romaanile, mis on kirjutatud vaheldumisi peategelaste Lily ja Atlase vaatenurgast. Romaan kirjeldab Lily elu üksikemana, sassis suhteid eksabikaasaga ning taaskohtumist esimese armastusega. Ka Atlase elus on lahendada nii vanu kui uusi probleeme, kuid kõik saab korda ning lõpuks pannakse toimima kärgpere. See on üks naiivne romantiline armastuslugu, mis tüürib sirgelt ja läbinähtavalt õnneliku lõpu suunas, kuhu ta ka jõuab. Väga klišeelik, kuid üdini positiivne lugu, kus sõber aitab sõpra, hea võidab kurja, rahulik tegelane võidab vihase ja armastus võidab kõik. Miks mitte see ladus lugemine kergemaks ajaviiteks endale öökapile võtta. „Kujuta ette kõiki inimesi, keda elu jooksul kohtad. Neid on nii palju. Nad tulevad lainetena: tulevad ja lähevad nagu tõus ja mõõn. Mõni laine on suurem ja mõ...

Parimad raamatud 2024: Väliskirjandus

  Bouvet, Xavier “Valge laev” Leigi soovitab ajaloolist romaani: Bouvet kirjutas raamatu prantsuse keeles ja prantslastele mõeldes, et tutvustada meie ajalugu. Otto Tiefi tähtsus Eesti Vabariigi jaoks oli minu jaoks üllatav tõik, kuna koolis Eesti ajalugu õppides, sellest ei räägitud. Romaan täidab seega fakti tutvustades tühimiku kindlasti ka mõne teise eestlase teadmistes. Autor on läbi töötanud tohutult ajaloolist materjali, kuid on kasutanud teose loomisel ilukirjanduslikke võtteid st muutnud sündmuste järjekorda, toimumiskohta jne. Xavier Bouvet' ajalooline romaan "Valge laev" keskendub 1944. aasta septembri sündmustele Eestis, kui Saksa väed olid taandumas ja Nõukogude Liit valmistus riiki taas okupeerima. Selles erilises olukorras püüdis grupp Eesti poliitikuid eesotsas Otto Tiefiga taastada riigi iseseisvust, moodustades seadusliku valitsuse. Nende eesmärgiks oli näidata maailmale eestlaste iseseisvuspüüdlusi ning seejärel põgeneda Rootsi. Lisaks jälgitakse poe...

Jeannette Walls "Hang The Moon"

Jeannette Walls'i romaan "Klaasloss" oli aastal 2015 minu ja paljude kolleegide lemmikteos, seetõttu oli positiivse lugemiselamuse ootus ülikõrge. Lähemalt saab tema eelmisest raamatust lugeda siit:  http://lvkrkraamatublogi.blogspot.com/2015/04/jeannette-walls-klaasloss.html Kui "Klaasloss" põhines autori enda elulool, siis "Hang the Moon" tegevustik toimub kuiva seaduse aegses Ameerikas, Virgina osariigis asuvas Clarebourne'i maakonnas ning on osaliselt inspireeritud ajaloolistest isikutest ja sündmustest. Peategelaseks Sally,  noorelt ema kaotanud, Clarebourne'i  suurmaaomaniku ja juhtfiguuri Duke Kincaidi tütar.  Duke on  karismaatiline, kolmandat korda abielus, armastav ja hooliv isa, lugupeetud valitseja, kes on mõistev ja õiglane hädasolijate suhtes.  Elu- ja põllumaad kasutavad  rentnikud maksavad talle nii põllusaadustes kui salaviskis ( moonshine )*, mis aga tolleaegses Ameerikas sugugi seaduslik pole.   Enda poega peab Duke nõrguke...

Rabih Alameddine "Ülearune naine"

  Raamatu autor kirjanik ja maalikunstnik Rabih Alameddine sündis 1959. aastal Jordaanias, kasvas üles Liibanonis ja Kuveidis ning siirdus 17-aastaselt elama esmalt Inglismaale ning seejärel Californiasse.Romaani “Ülearune naine” tegevus toimub Liibanoni pealinnas Beirutis. Peategelane Aaliya on 72-aastane üksik naine, kes täidab elupäevi oma lõbuks raamatute tõlkimisega. Romaanis analüüsib Aaliya kogu oma elu, nurjunud abielu, sassis peresuhteid, kodusõja-aastaid ning Liibanoni naiste elu üldisemalt. Saame ülevaate araabia kultuuriruumi ellusuhtumistest, kommetest, tavadest ja probleemidest. Teost ilmestab tohutu hulk tsitaate ja viiteid erinevatele kirjandusteostele. Huvitav, hariv ja tasub lugemist. “Loomulikult pidin kuulma kõikvõimalikes variatsioonides manitsusi teemal “kes sind naiseks võtta tahab, kui sa nii palju loed?”, aga lisaks pidin taluma ka jahedat nähvamist laadis “ära ürita nii eriline olla”. Eriline? Kui ma seda esimest korda kuulsin, olin kibedalt haavunud. Min...

Taylor Jenkins Reid "Daisy Jones & The Six"

Kui sa armastad muusikat, on see raamat kindlasti sinule. Kui sa oled elanud 70-ndatel või oled ajaloohuviline, on see raamat just sinule. Kui soovid lugeda head kirjandust, on see raamat sulle.Tegemist on väga ajastutruu romaaniga ühe rokkbändi ja selle solisti teekonnast kuulsuseni ja bändi ootamatu lagunemiseni kuulsuse tipul. Sellel teel on saladusi, armastust ja nagu ikka- sex, drugs and alcohol. Lugu on nii tõetruu, et kohati võib lugedes ununeda, et tegemist on väljamõeldud tegelastega. Ameerika autor Taylor Jenkins Reid on kirjutanud veel romaanid: "Evelyn Hugo seitse meest", "One True Loves" ja "Malibu Rising". "Daisy:...Vaatasin, kuidas inimesed esireas mind kuulavad, mind kuulevad. Need võõramaa inimesed, inimesed, keda ma polnud elu sees kohanud - ma tundsin nendega sellist sidet, mida ma kunagi varem polnud kellegagi tundnud. See ongi muusika juures asi, mida olen alati armastanud. Mitte helid ega publik ega nauding, vaid sõnad - emotsio...

Liz Moore "Pikk ergas jõgi"

Kriminaalromaanid ei ole tavaliselt mu esimene valik ning ka “Pikk ergas jõgi” oma 528 leheküljega tekitas kõhklusi, kas tasub lugemist üldse alustada. Tasus. Mida lehekülg edasi, seda kaasahaaravamaks lugu muutus ja ükski lõik ega lehekülg raamatust ei tundunud liigsena. Teemad kulgesid, arenesid ja põimusid nagu muusikaline fuugakunsti tippteos. Rullus lahti kahe õe ühine lapsepõlv ja edasine erinev elusaatus, läbivaks teemaks narkootikumid ning lõpplahenduseks lootus paremale homsele. Liz Moore’i neljas romaan „Pikk ergas jõgi” ilmus 2020. aasta jaanuaris. See sai otsekohe New York Timesi menukiks ja seda on saatnud ka rahvusvaheline edu, tõlkeõigused on seni müüdud 24 maa kirjastusele. Liz Moore elab oma perega Philadelphias ja õpetab Temple’i ülikooli kaunite kunstide magistriprogrammis loovkirjutamist. “Peagi otsustasin teda vaatama minna. Ma ei tundnud teda õieti äragi. Ta silmavaade oli selge, ta oli kaine. Nii kahvatu polnud ta jume juba aastaid olnud. Põsed ei õhetanud- laste...

Amy Harmon "Kus uitavad kadunud"

  Varasemalt loetud  Amy Harmoni romaan "Mida tuul teab", meeldis mulle ajas rändamise teema omapärase käsitlemise tõttu väga, seega oli tema järgmine eesti keeles ilmunud raamat kohe ka minu "ootelistis".  Esikaane kujundus andis aimu, et tegevus toimub Ameerikas ning raamatut kätte võttes, kerkis mälusoppidest  esile katkeid nii mõnestki  vesternifilmist, kus taoliste hoburakenditega mööda olematuid teid ringi logistati.  Raamat annab elavalt edasi, missuguseid raskuseid asunikel tuli ületada, et jõuda Ameerika sisemaad pidi kulgenud Oregoni rada mööda Portlandi. Selleks tuli läbida umbkaudu 2000 miili väga keerulisel maastikul, ületada mitmeid kordi jõgesid, läbida vaenulike indiaanlaste alasid, liguneda vihma käes ja kõrbeda põrgupalavas päikeses, hakkama saada vähese toidu ja veega, võidelda haiguste ja kohutava väsimusega. Ometigi võtsid paljud perekonnad selle ränkraske teekonna ette, viljakamate põllumaade ja parema elu lootuses, nende paljude hulga...

Sara Pennypacker „Pax. Teekond koju“

  Menukirjaniku, kes on tunnustatud mitmete auhindadega, Sara Pennypackeri „Pax. Teekond koju“ on oodatud järg raamatule „Pax“. Seda teost ootasin ka mina lugejana. Saan öelda, et tegu on väga kiiduväärt raamatusarjaga, kus lugejale avaneb raamatu vältel väga armas lugu. Lugedes ära esimese osa, ei ole võimalik jätta teine lugemata. „Pax. Teekond koju“ on üks südamlikumaid raamatuid, mida viimasel ajal lastekirjanduse hulgast lugenud olen. Nii nagu esimene osa, on ka teine osa väga hästi kirjutatud ja paeluv sõja ja pääsemise lugu.  Tänapäevases maailmas, kui igal pool räägivad uudised Ukraina sõjast, on vaja just sellist raamatut, mis on sõjavastane ja annaks lootust, et kõik saab korda. Raamat annab lootust just seetõttu, kuna see jutustab looduse ja inimese omavahelisest suhtest ja seotusest – neil on üksteist vaja. On kevad. Möödas on aasta sellest, kui Peter ja tema rebane Pax teineteist viimati nägid. Lahutamatust sõprusest on nüüd saanud üksteisest eraldatud elud. Raama...

Dave Kindred "Ilma traagikata: vanaisa püüd leida sõltuvusele kaotatud poissi"

"Armastasin oma pojapoegi arulagedalt, küllap seepärst, et oma pojaga jäi see tegemata ja nüüd sain teise võimaluse. Ehk võisin nüüd oma armastust näidata, nii et mu poeg märkaks ja oleks õnnelik, et olen ta isa ja armastan ta poisse nii, nagu ma teda kunagi ei armastanud."  Jared ja Jacob olid kaksikud. Jacobist sai lennukimehaanik ning Jaredist sai Goblin*. Goblin oli tema rändurinimi.  18-aastaselt alustas Jared ohtlikku ja ebaseaduslikku kaubarongidega rändamist Ameerikas, igapäevaseks kaaslaseks aina suurenev kogus alkoholi. Tal oli küll kodu ja pere, kuid ta valis kodutu elu, valis mustuse ja vaesuse. Viie aastaga läbis Jared rongiga nelikümmend tuhat kilomeetrit. 25-aastaselt ta suri. Mis läks valesti? Miks ta sellise tee valis? Sellele püüabki vastuseid leida tema vanaisa, kes rekonstrueeris rännukaaslaste abil sõltuvusele kaotatud pojapoja elu. Dave Kindred on Ameerikas tunnustatud spordiajakirjanik ning kohati tundubki raamatut lugedes, et tegemist on justkui  r...

Ellery Lloyd "Temasugused inimesed"

Ellery Lloydi raamatu “Temasugused inimesed” peategelane on ameeriklanna, kes instagramipostitustesse reklaami pannes endale elatist teenib – nn suunamudija. Tal on miljon jälgijat ja suur teenistus. Väiksemas ulatuses toimib ka Eestis sama mudel.Oma pere ilupiltide ja kodustele emmedele nõuannete jagamisest on välja kasvanud töö: isiklik agent, kes üritusi organiseerib ja reklaamiraha otsib, täpne päevaplaan, millal mida postitada, tegevuskava aastateks ette. Agent pakub ka kirjutamis- ja esinemiskoolitusi, sest autor peab tunduma sõbraliku naabrinaisena, kelle raskustega saab samastuda ja kellele oma muresid kurta. Autoril on loomulikku annet, pakutakse isegi raamatukirjutamist. Enamus lugejaid peabki suvaliseks naabrinaiseks. Ainuke tõrvatilk selle töö juures on, et elusündmusi võib küll välja mõelda ja lavastada, aga piltidel on oma lapsed ja mees. Ning nii suure jälgijaskonna hulgas on ikka mõni ebastabiilne või kuri isik ja hakkabki juhtuma. Läheb põnevaks, tapmiseks ja tagaajami...

Christina Dalcher "Vox"

  Raamatus kirjeldatav on hiljuti Ameerikas ja Eesti päevapoliitikas toimunuga väga sarnane. "Vox" räägib naiste õiguste esialgu piiramisest ja seejärel kaotamisest kristlik-ekstremistliku patriarhaalse liikumise poolt Ameerikas.  Lugemisel hakkasin teost koheselt võrdlema Margaret Atwoodi raamatuga "Teenijanna lugu". Kas autor on leidnud insipratsiooni eelpoolnimetatud teosest või on püüdnud teemat uuendada kujutades kaasaegsemas ühiskonnas toimunud naiste suukorvistamist, jääb iga lugeja enda otsustada. Kõigi naiste ja tüdrukute randmetel on sõnade lugerid, kuna päevas tohivad nad rääkida vaid 100 sõna. Sõnade limiidi ületamise eest karistab luger elektrišokiga, mis iga korraga muutub tugevamaks. Naistele on tööl käimine keelatud, nende ülesandeks on kodu, laste ja mehe eest hoolitseda. Uusi kristilikke väärtuseid  ühiskonna kohta jagatakse lastele koolis, kus noortele poistele rõhutatakse meeste tähtsust ja ülimuslikkust. Ja nagu ühele düstoopiale kohane on muid...

Josh Malerman "Linnulaegas"

Kui koroonast on tüdimus peal ja vaja endale "väike restart" teha, siis soovitan lugeda. Õudus,  ulme ja pinget kruviv põnevus ning maailmalõpuhingus kõik ühes raamatus koos.  Kananahk on kindlustatud ja tuled tahad magama minnes põlema jätta. Kes Netflixiga sõber, siis raamatu põhjal on tehtud film "Bird Box" Sandra Bullockiga peaosas.  Venemaalt saab alguse enesetappude laine, mis kiiresti üle maailma levib. Inimesed justkui näevad midagi ning hakkavad käituma teistele ohtlikult, hullunult ja enesehävitajalikult. Ühte majja satuvad kokku viimased ellujäänud ning Malorie on nende seas.   Ta ootab last. Aknad tuleb kinni katta ning väljas saab  käia üksnes silmad kinniseotult.   Ettevõtlikumad mehed Tom ja Joules on võtnud grupi juhtimise ja igapäevaelu korraldamise enda kätte. Kuid teadaolevalt on igas grupis nii tugevad kui nõrgad lülid... Paari kuu vältel on see maja kõigile turvaliseks pelgupaigaks, kuni ilmub Gary.  4 aastat hiljem elab Ma...

Sarah Pennypacker "Pax"

Raamatus räägitakse 12. aastase Peteri ja rebase sõprusest. Nädal peale ema surma oli Peter endale Paxi saanud. Ta oli kodu lähedalt tee äärest leidnud auto alla jäänud rebase. Võib-olla seepärast, et nii vähe aega oli möödunud sellest, kui ema kirst tema silme all maapõue lasti, tundis ta vankumatut vajadust rebase surnukeha maha matta. Sobiva koha järele ringi vaadates oli ta leidnud uru, kus oli kolm külma ja kanget kutsika surnukeha ja üks väike karvapall, mis oli veel soe ja hingas. Nii algas nende sõprus, Peteril oli tunne, et tema ja Pax kuulusid kokku.  Paraku nii see ei jäänud, sõda tuli nende ellu. Raamatust ei saa teada kus riigis sõda toimub, tegevus toimub määramata kohas ja ajas. Peteri isa läheb sõtta. Isa otsus on, et poiss peab minema vanaisa juurde, rebane aga tuleb metsa viia ja vabaks lasta. Vanaisa juures mõtleb Peter aina Paxile, tema ei valinud ju seda, et hülgab looma, kelle eest ta viis aastat hoolitses. Poiss on kindel, et rebane sõltub temast, ta kas...

Paul Kalanithi "Kui hingusest saab õhk"

Raamat oli tõeline raputus ja vapustus, millest pidi esialgu toibuma, et suudaks jälle rahulikult hingata. Tegemist on india-ameerika neurokirurgi Paul Kalanithi mälestusteraamatuga, mille ta kirjutas enne lõplikku allaandmist kopsuvähile. 1977. aastal New Yorgis arsti peres sündinud Paul Kalanithi tundis juba noorukina suurt huvi lugemise ja kirjutamise vastu. Ta püüdis mõista elu ja surma müsteeriumi, inimese olemust ja mõistuse toimimise mehhanisme ning seda, mis annab elule mõtte ja tähenduse. Paul lõpetas Stanfordi ülikoolis bioloogia bakalaureuse- ja inglise kirjanduse magistriõppe, kuid mõistis peagi, et see ei anna vastuseid tema küsimustele. Tundes ühel hetkel kutsumust saada arstiks, asus ta õppima Yale'i ülikooli arstiteaduskonda ja valis erialaks neurokirurgia, sest selles näis sisalduvat tema huvialade kokkupuutepunkt. Pärast ülikooli lõpetamist abiellus ta oma armastatu Lucyga ja suundus seitsmeks aastaks residentuuri Stanfordis. Residentuuri kuuendal aastal, k...

Gregg Hurwitz "Orb X" ja "Mees Eikuskilt"

Mõlemad raamatud, nii „Orb X“ kui selle järg „Mees eikuskilt“ olid nii põnevad ning peategelasest palgamõrvar nii sümpaatne, et raske oli nende lugemist mõne muu tegevuse vastu vahetada. Evan Smoak valiti poisikesena lastekodust ja kasvatati  üles „orbude programmis“. Temast sai külmavereline ja professionaalne palgamõrvar Orb X, kes algselt vabastas maailma „pahadest“ riigi tellimusel, hiljem aga, et mitte lasta oma oskustel kaotsi minna, hakkas osutama nö teenust neile, kes seda tõesti vajasid. Iga abisaaja pidi lihtsalt tema telefoninumbri järgmisele abivajajale edasi andma. Kogu tema tegevus oli üksikasjalikult ülima täpsusega läbi mõeldud ning turvatud ja kuigi mitte kõik ei läinud alati nii, nagu ta oleks soovinud, tuli ta eluga (kuigi mitte alati tervisega) välja ka kõige uskumatumatest olukordadest. Ometi oli temalgi igatsus lihtsate inimlike väärtuse järele nagu perekond, keda ta oma olemasoluga ohtu ei peaks seadma. Kuid sellest karussellilt maha hüppamine ei ol...

Jenny Lawson „Hullult õnnelik“

„ Sa pead aru saama, kuidas depressiooniga ellu jääda, mis pole tõesti kerge, kuna depressioonis olles oled rohkem kurnatud kui terve elu jooksul kokku ja su aju valetab sulle ja sa tunned, et ei väärigi aega ja energiat (mida sul sageli isegi pole), mis on vajalikud abi saamiseks. “ „ Tõeliselt hirmutav on see, et mõnikord ajab täiuslikkus asjad hullemaks. Sa peaksid kurb olema, kui asjad on halvasti, aga kui oled kurb siis, kui sul on olemas kõik, mida sa peaksid väidetavalt soovima? See on täiesti halvav hirm. “ Raamat räägib küll vaimuhaigusest, depressioonist ja ärevusest, aga seda kohati naljakalt. Aeg-ajalt tekkis küll segadus, et miks ma naeran, siin on ju tegelikult tõsised asjad kirjas. Huvitav, kas humoorikamad inimesed ongi tihti suures ärevuses või isegi depressioonis ning kannatavad palju või on kunagi pidanud palju üle elama. Kas huumor on mask, vahend ellujäämiseks? Ma igaks juhuks liiga palju ei mõtle sellele, sest muidu hakkan iga nalja viskavat inimest inten...

Emma Cline "Tüdrukud"

Olen üsna järjestikku sattnunud lugema juba teist juhikultusest rääkivat raamatut (enne siis Peter Stjernströmi "Liblikapoiss").  Mõlemat lugu ühendab see, et karismaatilise liidri mõjuvõimu all olevad inimesed on võimelised korda saatma uskumatuid tegusid kahtlemata milleski. Kõige raskem oli lugeda Emma Cline romaani viimaseid peatükke, kuna kirjutatud on vägivallast, mis suunatud lapse vastu, samuti on läbivaks teemaks alaealiste manipuleerimine ja seksuaalne ärakasutamine laulja-laulukirjutaja ning sekti liidri Russelli poolt. Emma Cline sai oma debüütromaani kirjutamiseks inspiratsiooni 60-ndate lõpul San Fransiscos ja Los Angeleses tegutsenud kultusliku rühmituse Family tegevusest ning nende liidri Charles Willis Mansoni kavandatud mõrvadest. Kirjastus pidas romaani niivõrd heaks, et talle maksti 2 miljonit dollarit ettemaksu. 60-ndate lõpp Californias- ikka veel r ock'n'rolli ,  seksi, narkootikumide ja vägivalla õitseaeg. 14-aastase Evie vanemad on äsj...