Otse põhisisu juurde

Postitused

Christoffer Holst "Maapealne taevas”

Raamatu "Maapealne taevas" keskmes on kolm naist. Mimmi on hiljaaegu lahutanud ja otsib uusi väljakutseid. Tal on kindel plaan vana matkabussiga Kreekasse põrutada. Mimmi sõbranna Lena on iseendana unarusse jätnud ja pühendunud täiskasvanud tütre heaolu eest hoolitsemisele. Lena tütar Lovisa elab peale lahutust ema juures ja on pinna jalge alt kaotanud. Mimmi tahaks reisile sõita koos sõbrannaga, aga viimane keeldub. Otsustavaks saab Lena sünnipäeva hommik. Selgub, et tema sünnipäev on meeles ainult kindlustusel ja Tele2-l. See on viimane tilk karikasse. Naine otsustab kodunt põgeneda ja sõbrannad lahkuvad üheskoos Rootsist. Sellel teekonnal tuleb ette kahetsust, südamevalu, tõelisi üllatusi ja uskumatuid seiklusi. See on soe ja südamlik romaan sõprusest, kust ei puudu oskus nautida head veini ja häid roogi ning suurepärast seltskonda. Kajama jääb mõte, et kunagi pole liiga hilja, et elus uus lehekülg pöörata. Lugu toob pimedasse aega värve ja suvesoojust. Välistatud pole ka...

Tiina Saar-Veelmaa, Raimo Ülavere "Tööõnn algab seal, kus lõpeb võltspositiivsus"

Kogumikus on psühholoogi ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa ning coach Raimo Ülavere tekstid, mis on varem ilmunud ajakirjas Edasi. Tähelepanu all on erinevad tööelu teemad: karjäär, enesejuhtimine, tööõnn, läbipõlemine jt. Tööd teeme olulise aja ööpäevast. Kuidas siis erinevates olukordades hakkama saada. Psühholoogi sõnutsi ei ole enamus inimesi istunud koolitunnis, mille eesmärk on õpetada, kes ma olen ja mida ma selles elus teha tahan. Ühelt pool võimaluste paljusus ja teisalt oskamatus valida. Miks me midagi teeme, kuhu seada fookus.  Häid mõtteid leiab tööotsija ja värbaja, juht ja meeskonnaliige. Tööle kandideerimist soovitatakse võtta kui partnerlust. Parim mida tööintervjuul teha, on tunda ennast hästi. Siis läheb üleliigne pinge maha ja tuleb välja inimese tõeline olemus. Pinge all olles ei paista kandidaadi tugevused kaitsekihi alt välja. CV-st peaks välja tulema, mis asja see inimene siinilmas ajada soovib. Vahel annab ka värbaja vastuolulise sõnumi, kus otsitakse tal...

Chris McNab "Sergei Brin ja Larry Page: Google ja selle loojad"

Põnev elulooraamat hästitoimivast tandemist Sergey Brin ja Larry Page. Juba Standfordi ülikoolis õppides eristusid need noormehed kursusekaaslastest särava intellekti ning sarnase mõtteviisi ja huvide poolest. Doktoritööna arendasid nad välja otsingumootori, mis lükkas kõrvale kõik seni kasutusel olnud. Noortel meestel oli missioon, mis seadis eesmärgi „korraldada maailma teave ja muuta see universaalselt kättesaadavaks ning kasulikuks”. Ettevõtte nimega Google loomisest, tehnoloogiast, ärimudelist ja tulevikuväljavaadetest see raamat räägibki. Tasub lugemist, sest Google on mõjutanud meist igaüht. „Siis aga nägin ühel päeval ajaleheartiklit internetiotsingu uuest tõusvast tähest. Selle nimi oli Google. Ilmselt oli selle otsing algusest peale teistsugune- täpne, kliendikeskne, kiire, usaldusväärne. Ühtaegu peitus selles mingit salapärast lahedust, müstilisust, mida mida levis kahest noorest Stanfordist lahkunust, kes olid keskendunud – see oli nende ainus keskendumissuund- sellele, et ...

Laszlo Krasznahorkai "Saatana tango"

Laszlo Krasznahorkai on 2025. aasta kirjanduse Nobeli preemia laureaat. Kui 2025. aasta kirjanduse Nobel välja kuulutati, siis muidugi tekkis minus uudishimu, et kes kirjutas, kuidas kirjutas ja millest kirjutas. Auhinna sai Laszlo Krasznahorkai "kaasahaarava ja visionäärse loomingu eest, mis apokalüptilise terrori keskel kinnitab kunsti väge”. Krasznahorkai kirjeldas ise oma loomingut kui "hullumeelsuse piirini uuritud reaalsust". Olen lugenud arvustusi Laszlo Krasznahorkai “Saatana tango” kohta, kuid pole leidnud subjektiivset arvamust raamatu kohta. Et siis teisisõnu, kas raamat meeldis või mitte, kas oli kaasahaarav või mitte. Kiidetakse aina kunstitäiust ja muid olulisi kriteeriume, mis viivad loomingu Nobelini. Muidugi ei kavatse ma neile kuidagi vastu vaielda, kuid saan aru, et blogi lugeja ootab raamatu kirjeldajalt oma arvamust. Ma toetuksin Janar Ala “Postimehes” väga hästi kirjutatud arvamusele „Saatana tango” kohta: “Müüa saab tõenäoliselt paremini raamatut, ...

Toon Tellegen "Ritsika tervenemine"

  Toon Tellegeni täiskasvanutele kirjutatud loomalood on nagu väikesed pärlid - lihtsad ja lõbusad, aga samas sügavad ja äratavad mõtlema. Kui „Siili igatsus“ pakkus südantsoojendavat äratundmist, siis „Ritsika tervenemine“ viib meid koos tuttavate tegelastega depressiooni varjudesse, näidates, kuidas ka kõige raskemates hetkedes võib leida lootust, sõprust ja valgust.  See on liigutav, lohutav ja üllatavalt helge lugemine - justkui soe kalli raamatu kujul. Soovitan kõigile, kes otsivad nii rõõmu kui ka sügavamat mõtet. Kuigi Tellegen on tuntud eelkõige lasteraamatute autorina, on need lood mõeldud just suurtele.  „Siili igatsus“ (2024) ja värskelt ilmunud „Ritsika tervenemine“ on südamlikud ja mõtlikud teekonnad, mis puudutavad igaüht, kes julgeb tunda ja mõelda. Kirjastus Varrak, 2025

Anneli Fichtelius "Orelimängija tütar"

Anneli Fichtelius kirjutas ajaloolise romaani toetudes oma suguvõsa uurimisel leitud reaalsete isikute eluloolisetele faktidele. Romaanitriloogia esimene osa "Orelimängija tütar" räägib 1880ndate lõpus Eesti rannikualadel ja saartel elanud rannarootslastest- elust vähemuskogukonnana ning pere- ja lähedussuhetest. Peategelaseks on eestirootsi tüdruk Tio Pelmas, kes unistab õpetajaks saamisest. Tio loo kaudu tuuakse lugejani mitmed tolleaegsed probleemid alates sotsiaalsest, majanduslikust ja soolisest ebavõrdusest, keele ja kultuurisurvest (venestamine),  rahvuse jaoks oluliste tavade ja kommete säilitamisest ning samas jäikadest traditsioonidest, mis piirasid noorte võimalusi.  Väike tarmukas Tio jääb silma kohaliku mõisa baltisakslasest leskprouale, kes hakkab teda välja õpetama teenijannaks. Taibukas tüdruk pälvib ka noore paruni tähelepanu, kes Tiole saksa keele tunde andma hakkab. Tütre mõisa kutsumine ei ole, aga sugugi meeltmööda tema jumalakartlikule ja tagurlikule isa...

Peter Handke “Väravavahi hirm penalti löömise ajal”

  Kas see on jalgpalliromaan? Kindlasti mitte. Kuigi taustal kostuvad värava ja palli kõlad, räägib see lugu millestki hoopis süngemast.  Endine väravavaht Josef Bloch kaotab äkitselt töö ja uitab sihitult läbi 1970ndate Autria rõhuvate tänavate. Tema näiliselt tühised teod viivad ta tumedale ja pöördumatule rajale. Handke loob kafkaliku maailma, kus iga pilk varjab saladust ja iga paus kogub endasse pinget. Must huumor ja tumedad varjud põimuvad lüürilise õudusega, näidates, kuidas inimene sammhaaval laguneb - nagu penaltilöök, mille tegelik draama toimub ainult sinu peas.  Ja just seetõttu mõjub see lugu jahmatavana - nagu külm dušš. See on raamat, mida ei saa lihtsalt kõrvale panna, sest ta jätab sind ebamugava tundega silmitsi iseendaga. Kirjastus Tänapäev, 2025