Lugemispäevik

Põnev elulooraamat hästitoimivast tandemist Sergey Brin ja Larry Page. Juba Standfordi ülikoolis õppides eristusid need noormehed kursusekaaslastest särava intellekti ning sarnase mõtteviisi ja huvide poolest. Doktoritööna arendasid nad välja otsingumootori, mis lükkas kõrvale kõik seni kasutusel olnud. Noortel meestel oli missioon, mis seadis eesmärgi „korraldada maailma teave ja muuta see universaalselt kättesaadavaks ning kasulikuks”. Ettevõtte nimega Google loomisest, tehnoloogiast, ärimudelist ja tulevikuväljavaadetest see raamat räägibki. Tasub lugemist, sest Google on mõjutanud meist igaüht. „Siis aga nägin ühel päeval ajaleheartiklit internetiotsingu uuest tõusvast tähest. Selle nimi oli Google. Ilmselt oli selle otsing algusest peale teistsugune- täpne, kliendikeskne, kiire, usaldusväärne. Ühtaegu peitus selles mingit salapärast lahedust, müstilisust, mida mida levis kahest noorest Stanfordist lahkunust, kes olid keskendunud – see oli nende ainus keskendumissuund- sellele, et ...

Laszlo Krasznahorkai on 2025. aasta kirjanduse Nobeli preemia laureaat. Kui 2025. aasta kirjanduse Nobel välja kuulutati, siis muidugi tekkis minus uudishimu, et kes kirjutas, kuidas kirjutas ja millest kirjutas. Auhinna sai Laszlo Krasznahorkai "kaasahaarava ja visionäärse loomingu eest, mis apokalüptilise terrori keskel kinnitab kunsti väge”. Krasznahorkai kirjeldas ise oma loomingut kui "hullumeelsuse piirini uuritud reaalsust". Olen lugenud arvustusi Laszlo Krasznahorkai “Saatana tango” kohta, kuid pole leidnud subjektiivset arvamust raamatu kohta. Et siis teisisõnu, kas raamat meeldis või mitte, kas oli kaasahaarav või mitte. Kiidetakse aina kunstitäiust ja muid olulisi kriteeriume, mis viivad loomingu Nobelini. Muidugi ei kavatse ma neile kuidagi vastu vaielda, kuid saan aru, et blogi lugeja ootab raamatu kirjeldajalt oma arvamust. Ma toetuksin Janar Ala “Postimehes” väga hästi kirjutatud arvamusele „Saatana tango” kohta: “Müüa saab tõenäoliselt paremini raamatut, ...

  Toon Tellegeni täiskasvanutele kirjutatud loomalood on nagu väikesed pärlid - lihtsad ja lõbusad, aga samas sügavad ja äratavad mõtlema. Kui „Siili igatsus“ pakkus südantsoojendavat äratundmist, siis „Ritsika tervenemine“ viib meid koos tuttavate tegelastega depressiooni varjudesse, näidates, kuidas ka kõige raskemates hetkedes võib leida lootust, sõprust ja valgust.  See on liigutav, lohutav ja üllatavalt helge lugemine - justkui soe kalli raamatu kujul. Soovitan kõigile, kes otsivad nii rõõmu kui ka sügavamat mõtet. Kuigi Tellegen on tuntud eelkõige lasteraamatute autorina, on need lood mõeldud just suurtele.  „Siili igatsus“ (2024) ja värskelt ilmunud „Ritsika tervenemine“ on südamlikud ja mõtlikud teekonnad, mis puudutavad igaüht, kes julgeb tunda ja mõelda. Kirjastus Varrak, 2025

Anneli Fichtelius kirjutas ajaloolise romaani toetudes oma suguvõsa uurimisel leitud reaalsete isikute eluloolisetele faktidele. Romaanitriloogia esimene osa "Orelimängija tütar" räägib 1880ndate lõpus Eesti rannikualadel ja saartel elanud rannarootslastest- elust vähemuskogukonnana ning pere- ja lähedussuhetest. Peategelaseks on eestirootsi tüdruk Tio Pelmas, kes unistab õpetajaks saamisest. Tio loo kaudu tuuakse lugejani mitmed tolleaegsed probleemid alates sotsiaalsest, majanduslikust ja soolisest ebavõrdusest, keele ja kultuurisurvest (venestamine),  rahvuse jaoks oluliste tavade ja kommete säilitamisest ning samas jäikadest traditsioonidest, mis piirasid noorte võimalusi.  Väike tarmukas Tio jääb silma kohaliku mõisa baltisakslasest leskprouale, kes hakkab teda välja õpetama teenijannaks. Taibukas tüdruk pälvib ka noore paruni tähelepanu, kes Tiole saksa keele tunde andma hakkab. Tütre mõisa kutsumine ei ole, aga sugugi meeltmööda tema jumalakartlikule ja tagurlikule isa...

  Kas see on jalgpalliromaan? Kindlasti mitte. Kuigi taustal kostuvad värava ja palli kõlad, räägib see lugu millestki hoopis süngemast.  Endine väravavaht Josef Bloch kaotab äkitselt töö ja uitab sihitult läbi 1970ndate Autria rõhuvate tänavate. Tema näiliselt tühised teod viivad ta tumedale ja pöördumatule rajale. Handke loob kafkaliku maailma, kus iga pilk varjab saladust ja iga paus kogub endasse pinget. Must huumor ja tumedad varjud põimuvad lüürilise õudusega, näidates, kuidas inimene sammhaaval laguneb - nagu penaltilöök, mille tegelik draama toimub ainult sinu peas.  Ja just seetõttu mõjub see lugu jahmatavana - nagu külm dušš. See on raamat, mida ei saa lihtsalt kõrvale panna, sest ta jätab sind ebamugava tundega silmitsi iseendaga. Kirjastus Tänapäev, 2025

  Julia Cameroni raamat „Kunagi pole liiga hilja uuesti alustada” on inspireeriv ja julgustav lugemine inimestele, kes on oma mingil eluperioodil jõudnud äratundmisele, et kõik on justkui juba olnud või kõik on juba tehtud. Mõne puhul võib see tähendada pensionile jäämist, teise puhul täiskasvanud laste kodust lahkumist või üksi jäämist. Sageli tunnevad täiskasvanud, et neil on hilja midagi uut alustada, kuid raamatust leiame kinnitust, et tegelikult on uute oskuste õppimine, unistuste täitmine ja loominguline kasv võimalik igas vanuses. Autori arvates on igaühes peidus loov jõud, mis ei kao vanusega ning mida saab uuesti äratada. Ta innustab lugejaid avastama oma loovust, et selle abil anda oma elule värsket hoogu või uut suunda. Iga päev võib olla uus algus ja hoolimata vanusest on alati võimalus avastada midagi uut või viia täide oma unistusi. Autor pakub konkreetseid igapäevaseid harjutusi ehk tööriistu, mis aitavad taasluua sidet oma sisemise loovusega. Esimeseks on hommikupä...

See imearmas ja südamlik raamat on kokku seatud Fred Jüssi 90. sünnipäevaks Jaan Tootseni poolt. Fred pühendus Eestimaa looduse jäädvustamisele kogu selle mitmekesisuses. Oskus sõnade, helide ja piltide abil nii ehedalt loodust kirjeldada on haruldane. Raamatust saab lugeda Fredi kaasteeliste meenutusi armastatud loodusmehest. Jaan Tootsen on raamatusse kirjutanud vestlused Fred Jüssi lastega. Kes siis raamatus sõna saavad? Tõnu Õnnepalu, Valdur Mikita, Doris Kareva, Anu Raud, Jaan Tätte, Joonas Hellerma ja mitmed teised tuntud-teatud inimesed. Lugedes neid toredaid mälestuskilde, meenub esmalt Fredi hääl, mille raadiosaadetest eksimatult ära võis tunda. Meelde on jäänud tema rahulik olek ja paeluvad mõtisklused elust ja loodusest. Südamesse minevad sõnad poetess Doris Karevalt võtavad kaunilt kokku Fred Jüssi ilusa rännaku läbi elu. “Fred Jüssi on pärit ühest kummalisest ajast, aegmetsast, mõtlesin kunagi. Aeg-ajalt ilmub ta sealt oma rahulikul jalgrattal ja kaob siis jälle. Omaette o...