Lugemispäevik

  Lugu saab alguse Vasa linna suurest tulekahjust 1852.aastal, kus koos majadega kadus ka teenijatüdrukute töö. See sunnib soomerootsi tütarlast Bitti koos mõne kaaslasega ette võtma pikka, kurnavat ja ohtlikku teekonda Helsingisse. Kõik ei jõuagi pärale, kuid Bitt jõuab ja tunneb, et teda on seal juba oodatud. Valentinil tuli läbi käia sama kurnav teekond Krimmi sõtta ja tagasi, enne kui saab oma nooriku koju viia ja pere luua. Kooliharidust peeti seal peres au sees ja tuleviku pandiks. Vanem tütar Olgagi kannab edasi isa väärtusi. Tema suhe ja abielu Robertiga on ideaalne just vaimsel tasandil ja lööb õitsele ajal, mil nad koos esimest rahvaülikooli rajavad. Tegelikult ongi see suuresti just Olga lugu – isa eeskuju ja tema ootamatu valus kaotus, vastuoluline ja lühikeseks jäänud suhe abikaasa Roberiga, püüe oma tütart Karinit hariduse usku ja õigele teele pöörata. Pettumused, katsumused, õnnestumised läbi sajandivahetuse poliitiliste tõmbetuulte Soome iseseisvuse saavutamiseni....

  On aasta 1859 ja Brita Caisa Seipajaervi, kes paistab silma oma erakordse iluga, võtab ette teekonna Põhja-Soomest Põhja-Norrasse. Paljud Sodankylä inimesed võtavad kursi just sinna - Pykeijä poole, kus veed peaks olema kala täis, kust saab tööd ja alustada uut elu. Brita Caisal on seal ees juba vend oma perega ja seal abiellub ta kaluriga, kellel on maja, paat ja kalapüügiriistad. Vähemalt nii on nad kokku leppinud teismelise poja Aleksiga peale seda, kui noor naine on pidanud neljal nädalal kiriku häbipostis olema, kuna nii tema, kui noorem, kolme-aastane vend Heikki, ei ole kumbki sündinud abielust. Ent teekond mere äärde pakub söekale naisele, kel antud võime inimesi ja loomi ravitseda, ootamatuid kõrvalepõikeid ja nii teeb ka saatus Brita plaanidesse hoopis teistsuguseid pöördeid.  Raamatus on palju kirjeldatud erinevaid uskumusi ja rahvatarkusi, millega naised endid ja oma kodusid kaitsesid. Kuigi kirjeldatud elu kalapüügipiirkondades on karm ja kerge pole seal kell...

Fiona Valpy “Casablanca jutuvestja” Leigi soovitab lugeda: Viimaste aastate jooksul on oskuslikult kahte ajaliini kasutavaid romaane ilmunud päris mitmeid nt Amy Harmoni “Mida tuul teab”, Shelley Readi “Voola kui jõgi”, Etaf Rumi “Naine pole mees” jpt. Tom ja Zoe kolivad Marokosse, Casablancasse, et uuesti alustada. Mõlemad usuvad, et elukohavahetus ja Tomi uus töökoht võiksid positiivselt mõjutada nende jahenenud suhet. Juudi päritolu Josie Duval on perega  põgenenud natside okupatsiooni eest Pariisist Casablancasse ning nad ootavad võimalust Ameerikasse pääsemiseks. Tänapäev ja II maailmasõda ühendatakse selles raamatus hetkel, kui Zoe leiab põranda alusest peidikust puidust karbi Josie päevikuga. Põgenike igapäevaelu minevikus ning ekspattide elu kaasajal tähendab kohanemist võõra kultuuriruumi, kommete ja keelega ning staatuse muutusega. On inimesi, kes saavad sellega hakkama ja inimesi, kes jäävad olnut igatsema. Igatahes on kirjanik suutnud taaselustada sõjaaegse rahvaste paa...

  Mattias Edvardsson “Peretragöödia”  Leigi soovitab lugeda: Bill, kes hiljuti kaotas raskele haigusele oma naise, ei saa igapäevaelu vajadustega enam hakkama. Ta tahab oma tütrele Sallyle parimat, kuid majanduslikult on väga raske ja seetõttu üürib välja ühe toa oma korterist üliõpilasele. Keerulisest perest pärit Karla kolis Lundi, et õppida juristiks. Lisaraha teenib ta koristades maineka arsti Steven Rytteri ning tema abikaasa Regina Rytteri uhket villat. Regina viibib päev-päeva järel pimedas toas, samal ajal kui ta abikaasa tööl on. Karlale tundub nende elu väga veider. Billy naise parim sõbranna Jennica saab Tinderist tuttavaks Steveni nimelise lastearstiga, kes tundub imelisest imelisem mees olevat.  Seda romaani on väga raske mingi žanri alla paigutada, on see, siis psühholoogline põnevik, slow crime või hoopis midagi muud. Loos on tragöödiat piisavalt juba algusest peale, kuid tõelise püandini jõuab autor alles raamatu lõpu poole, põnevust kruvitakse aeglaselt e...

Tõlkeraamatutest osutusid sedakorda lemmikuteks ajaloolised romaanid. Samuti on köitvat lugemist leitud Põhjamaade kirjandusest. Esikoha on hõivanud Soome kirjaniku romaan “Ääremaa”, millest Maaja ja Reet sisuka ülevaate annavad. Terhi Kokkonen „Ääremaa” Maajale meeldis Soome kirjaniku romaan: Soome laulja ja kolumnist Terhi Kokkonen on kirjutanud toksilisest paarisuhtest, mis lõppeb hävinguga mõlemale osapoolele. Suhe on olnud vägivaldne pikemat aega, ei aita paariteraapia ega tuttavate nõuanded. Mees varjab ennast väljaspool kodu meeldiva fassaadi taha, jättes mulje, et kannatab ebastabiilse femme fatale pärast. Terapeut süüdistab naist mehe lämmatamises ja kohitsemises – nurkaaetuna polevatki mehel muud võimalust kui rünnata. Naine on segaduses, et keegi teda ei mõista ja püüab abielu parandada, nõustudes reisima Lapimaale virmalisi vaatama. Reis osutub katastroofiks, sest pinged saavutavad mehe egoistliku käitumise tõttu haripunkti. Kahtlase autoavarii põhjusi uurides saabub selgus...