Lugemispäevik

Briti noorema põlvkonna psühhoterapeudi raamat on kokku pandud nelja patsiendi loost. Avameelse  ja vahetu dialoogi kõrval avab autor ärevuse ja vaimse heaolu teemat laiemalt. Patsiendid on hädas hirmu, ebakindluse, ülemõtlemise, paanikahoogude ja depressiooniga. Tema enda elu juhtumised ja probleemid teraapiatöö kõrval on edasi antud mõnusa huumori ja eneseirooniaga.  Autori sõnul on ärevuse põhjuseks kahjulikud uskumused, mis mõjutavad käitumist ja reaktsioone.  Ärevus ja depressioon tekivad olukorras, kus meie uskumuste süsteemid toetuvad ainult kahjulikele omaksvõetud uskumustele. Miks ma endast nii arvan? Kust need uskumused pärit on, kas nad kehtivad ka praegu? Oleme üle võtnud ja kinni jäänud mõtetesse ja emotsioonidesse, mis ei olegi ehk praegu reaalsed. Saame kahtluse alla seada need, mis ei lase eluga rahul olla. Teiste inimeste hoiakute ja vaadete omaksvõtmist ning selle alusel oma minapildi kujundamist nimetatakse raamatus copy-paste meetodil loodud minaks. Ül...

  Toon Tellegeni täiskasvanutele kirjutatud loomalood on nagu väikesed pärlid - lihtsad ja lõbusad, aga samas sügavad ja äratavad mõtlema. Kui „Siili igatsus“ pakkus südantsoojendavat äratundmist, siis „Ritsika tervenemine“ viib meid koos tuttavate tegelastega depressiooni varjudesse, näidates, kuidas ka kõige raskemates hetkedes võib leida lootust, sõprust ja valgust.  See on liigutav, lohutav ja üllatavalt helge lugemine - justkui soe kalli raamatu kujul. Soovitan kõigile, kes otsivad nii rõõmu kui ka sügavamat mõtet. Kuigi Tellegen on tuntud eelkõige lasteraamatute autorina, on need lood mõeldud just suurtele.  „Siili igatsus“ (2024) ja värskelt ilmunud „Ritsika tervenemine“ on südamlikud ja mõtlikud teekonnad, mis puudutavad igaüht, kes julgeb tunda ja mõelda. Kirjastus Varrak, 2025

Ma kahtlustan, et enamus meist vaatab mõnikord tuju tõstmiseks kassivideoid. Tõsiselt, ma olen mitmeid muidu asjalikke inimesi niisuguselt tegevuselt tabanud. Ja mis siis sellest, need väikesed karvapallid mõjuvadki väga positiivselt. Aga tasub lugeda ka raamatuid. “Frankie” on lihtne ja soe lugu depressioonis enesetapumõtetega mehe ja kodutu kassi sõprusest. Kõik inimese probleemid on esitatud kassi vaatenurgast ning neljajalgse sõbra mõtted lisavad loole hulgaliselt huumorit ning toovad peategelase elule tagasi. Kahe ajakirjaniku poolt kirja pandud ning rohkelt auhindu noppinud kerge ning südantsoojendav lugemine, milleks tasub jupike aega varuda küll. “Igal pool kohtad teisi loomi, kes räägivad teist keelt, ja mitte kõiki ei saa ära süüa või keskelt pooleks hammustada või surnuks mängida. Siis tuleb rääkida. Nii juba kord on.” “Aga mõistagi tuleb ka teada, et rebased valetavad palju. Noh, nad pingutavad lihtsalt pidevalt üle. See on nende loomuses. Ma ei pea seda halvaks, sest reb...

Tõepoolest, nii nagu kohe alguses lubatud, oligi lugu inetust pardipojast. Raamatut esmakordselt lapates märkasin lauset, et depressioon on kasulik ja see ajendas kohe raamatuga lähemalt tutvust tegema. Loomulikult ei teki nüüd kadedust või huvi, et tahan ka depressiooni kogeda, et end selle kaudu paremini tundma õppida. Juba selle lause kirja panemine tundub nii tobe, aga las ta olla. Kindlasti ei ole siin absoluutselt midagi kadestamisväärset ja kõik oleks võinud hullemini lõppeda. Keeruline on teisi lõpuni mõista, kui sa ei ole omal nahal tundnud (või väga lähedalt näinud) vaimse tervisega seotud häireid. Olgu selleks siis depressioon, ärevushäired vm. Huvitav oli lugeda autori analüüsi ja seose nägemist oma uskumustega, mis on saadud lapsepõlvest ning edasiste elusündmuste tõlgendamist vastavalt nendele uskumustele. Me teeme seda kõik. Raamatus kõnetasid mind päris mitu kohta. Toon siinjuures ühe välja. “Tegelikult pelgan hoopis pealtnäha ideaalses korras ideaalseid inimesi, se...

Raamat algab stseeniga, kuidas Helsingi kesklinnas, ühelt maja katuselt, tulistab noor mees valimatult inimesi. Ta tahab, et maailm pööraks tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Tema nimi on Aslak. Romaani siduvaks teemaks on keskonnaalane globaalne vastutus, mille teadvustamise nimel tegutseb ülikoolis töötav keskkonnaaktivistist Laura ning  ka tema mees- arhitektina töötav Eerik. Laura sünnitab kaheldes, üksnes vastu tulles oma mehe soovile, kuid tegelikult pelgab emadust tänu enda lapsepõlves kogetule. Autor kirjeldab peamiselt ema ja tütre silmade läbi, kuidas üks perekond teineteisest kaugeneb ning lapsed saavad küll tähelepanu, kuid vähe tuge probleemide tekkimisel. Õrnahingeline Aslak, kes on juba väikelapsena teistmoodi ning aktiivne, elurõõmus ja hiljem mässumeelne Aava, poeg ja tütar. Aslak saab teisemeeas depressiooni diagnoosi, kuid sobivat abi mitte, elab eraklikult ning suhteid loob vaid virtuaalselt, oma pere ta ignoreerib. Aava lahkub esimesel võimalusel kodust nin...

„ Sa pead aru saama, kuidas depressiooniga ellu jääda, mis pole tõesti kerge, kuna depressioonis olles oled rohkem kurnatud kui terve elu jooksul kokku ja su aju valetab sulle ja sa tunned, et ei väärigi aega ja energiat (mida sul sageli isegi pole), mis on vajalikud abi saamiseks. “ „ Tõeliselt hirmutav on see, et mõnikord ajab täiuslikkus asjad hullemaks. Sa peaksid kurb olema, kui asjad on halvasti, aga kui oled kurb siis, kui sul on olemas kõik, mida sa peaksid väidetavalt soovima? See on täiesti halvav hirm. “ Raamat räägib küll vaimuhaigusest, depressioonist ja ärevusest, aga seda kohati naljakalt. Aeg-ajalt tekkis küll segadus, et miks ma naeran, siin on ju tegelikult tõsised asjad kirjas. Huvitav, kas humoorikamad inimesed ongi tihti suures ärevuses või isegi depressioonis ning kannatavad palju või on kunagi pidanud palju üle elama. Kas huumor on mask, vahend ellujäämiseks? Ma igaks juhuks liiga palju ei mõtle sellele, sest muidu hakkan iga nalja viskavat inimest inten...