Lugemispäevik

Peategelane Anna Fox elab üksinda New Yorgis oma suures majas. Tugeva ärevuse ja agorafoobia tõttu ei suuda ta kodust lahkuda ning tema päevad mööduvad nelja seina vahel vanu filme vaadates, veini juues, internetis suheldes ja aknast naabrite elu jälgides. Kõik muutub, kui naabrusesse kolib uus perekond – Russellid. Esmapilgul näib nende elu peaaegu täiuslik, kuid ühel õhtul näeb Anna oma aknast midagi, mida ta poleks pidanud nägema. See hetk muudab kõik ning seab ohtu ka tema enda elu. Mida sügavamale Anna naabrite ellu ja saladustesse tungib, seda rohkem hakkavad päevavalgele tulema ka tema enda mineviku varjatud küljed. Kui politsei Anna versiooni sündmustest ei usu, hakkab ta ka iseendas kahtlema: kas ärevus ja ravimid moonutavad tema tegelikkusetaju või püüab keegi sihilikult panna teda uskuma, et ta ei saa enam omaenda mõistust usaldada.

Freida McFadden “Kallim” Kaiele pakkus põnevust: Freida McFadden on tunnustatud psühholoogiliste põnevike autor ja minu meelest on just see tema parim romaan. Sydney on vallaline naine New Yorkis, kes otsib omale kohtingurakenduse kaudu kaaslast. Kohtamine Keviniga on totaalne katastroof ja koju minnes päästab šarmantne meesterahvas ta kohtingukaaslase ahistamise käest. Lugu võtab traagilise pöörde kui Sydney sõbranna, kellega nad ühes majas elavad, leitakse oma korteris tapetuna. Sydney on sellest loomulikult šokeeritud, eriti kuna teo toimepanijat ei suudeta leida. Aja jooksul on ta võimeline siiski eluga edasi liikuma ja juhuse tahtel satub ta taas kokku mehega, kes ta kunagi Kevini käest päästis. Paralleelselt jutustatavas loos saab lugeja tuttavaks Tomi ja Daisyga. Kui ühel hetkel arvasin, et lugu on selge ja lõpp teada, siis nii see polnud, viimasel hetkel pööras autor kõik pea peale. Matthew Blake “Mõrv Pariisis” Üllet köitis: Matthew Blake’i romaan “Mõrv Pariisis” on psühholoo...

On külm detsember, kui Lapimaalt Inari järvest leitakse noore inglanna surnukeha. Vicky vend Alex sõidab isiklikult Soome arvates, et saab õe kodumaale viia. Kohapeal ilmneb, et naine on hoopis mõrvatud. Lapimaal Koppes ei juhtu mõrvasid just tihti, seega ei ole Alex kindel, kui pädev kohalik politseinik Agatha on. Ta jääb Koppesse pikemalt ja  asub ka ise õe surma asjaolusid uurima. Kuna Alex ei ole Vickyga juba mõnda aega suhelnud, räägib raamat lisaks leinale omal moel ka süümepiinadest ja peresuhetest. Alex proovib mõista õe elu ja suhteid enne surma. Ka politseinik Agatha lugu ei ole lihtne, ta kasvatab üksi kolme last ja peab igal hetkel olema nende turvalisuse osas valvel. Paralleelselt jutustatakse lugejale Kaya lugu, kes on paarkümmend aastat varem salapäraselt kadunuks jäänud. Kas ja kuidas lood omavahel seotud on, selgub juba lugedes.  "Kes viimasena kaob" on iiri kirjaniku Jo Spaini esimene eesti keelde tõlgitud raamat. 

Gerda Kordemetsa “kriminaalne suvitusromaan” “HÄÄRBER” on ühe perekonna ja maja lugu. Raamatu peategelaseks on Juhan, kes 30 aastat tagasi ostis lagunenud mõisahäärberi, uskudes, et suudab selle taastada ja panna tulu teenima. Mõisa taastamine on saanud Juhani kinnisideeks ning kõik muu jäänud tahaplaanile. Ka tema suhted naistega on seotud pigem praktiliste vajaduste kui romantiliste tunnetega. Tööd rassides on möödunud parimad aastad, pere on laiali läinud, terviski hakkab järele andma, kuid raha otsas ning tööd pooleli. Esialgsed plaanid kultuurimõisast ja spaast ei ole täitunud, kaks naist on Juhani maha jätnud ja kolmaski viimseni kurnatud.  Juhan toetas tagumiku ettevaatlikult suure kivi peale. Parem jalg tuli selleks sirgu ajada ja rusikaga natuke tagumikunärvi masseerida. Kui pääseks kuidagi ilma lõikuseta. Aga ei pääse ju. Ta vaatas endast paremale . See pilt tegi tuju natuke paremaks. Aga ainult natukene. Siit, nii kaugele kui silm ulatus, kulges perfektselt laotud kiviae...

Suviseks ajaviitmiseks sobib üks põnev krimiteos nagu „rusikas silmaauku“. Selle žanri puhul on vägivaldse sisuga võrdlus ehk isegi asjakohane 😊 „Sünge saar“ on uue krimisarja esimene raamat. Tegevus toimub Šotimaal Orkney saarestikus. Kirjeldused kerivad silme ette kohe tuntud Shetlandi krimisarja ja sealsed maastikud – sünge, ilus, salapärane ja pika ajalooga. Tüüpilisele krimisarjale kohaselt peab juhtumiga tegeleval peategelasel olema küljes mõni kiiks ning vaevama mitmesugused isiklikud mured. Nii ka siin. Sedakorda on peategelane nooremapoolne naine, oma kodukohta tagasipöördunud ajakirjanik Freya. Tema mured ja hädad on seotud autistlike kalduvustega, mis ühest küljest aitavad märgata asju, mida teised tähele ei pane kuid teisest küljest ei tule sugugi kasuks inimestega suhtlemisel ja läbisaamisel. Konfliktid on vältimatud. Huvitav, et päris sageli on krimilugude keskmes samaväärselt detektiividega hoopis ajakirjanikud täites justkui sama ülesannet mõnikord lausa konkureerides....

  Matthew Costello ja Neil Richards on krimisarjas Cherringhami mõistatused välja andnud kaheksanda raamatu "Lumepimedus". Kui väljas on halb ilm ja tahaks midagi kerget, aga samas põnevat lugeda, tasub see raamat kindlasti kätte võtta.  Ühel pimedal talveõhtul Cherringhamis jääb lumetormis kadunuks hooldekodust lahkunud meesterahvas. Sealt edasi hargneb lahti lugu, millele otsivad lahendust kaks peategelast - veebidisainer Sarah Edwards ja pensionile jäänud mõrvarühma uurija Jack Brennen. Sarah ja Jack ei ole ametlikult palgatud juhtumit lahendama, aga kõik seoses hooldekodu ja kadunud meesterahvaga tundub väga kahtlane. Sellepärast otsustavad peategelased omal käel juhtumisse selgust tuua. Lugu saab lahenduse, leitakse nii mõrvar kui ka tema kaasabiline.

Nagu pealkiri reedab, siis tegevus toimub Tartus, augustis aastal 2024. Ühel vihmasel hommikul tööle sõites upub Ove auto tänaval sügavasse vette ning mootor seiskub. Hiljem saab ta kõne politseiuurijalt- selgub, et uputuse paigast on leitud laip ja kahtlustatakse, et see võis vette sattuda just nimelt Ove autost. Loomulikult ei jäta mees asja saatuse hooleks ja üritab välja selgitada, mis siis tegelikult juhtunud oli ja kust tapetud mees ilmunud oli. Uurimist toimetab ta koos ERR-is töötava Lotte Leega, kes veeuputuse ajal sündmuspaigas pildistama-filmima juhtus. Koos avastavad nad nii mõndagi hukkunud ettevõtja Paul Valdvere mineviku kohta. Nagu Eestis ikka, siis kõik on omavahel kuidagi seotud. Lõpplahendust ma ära ei arvanud, põnevust jagus raamatu lõpuni. Kiirelt loetav raamat, mida krimisõpradele kindlasti soovitada võib. Tegelikult ei pea ilmtingimata isegi krimisõber olema, sobib ka üleüldiselt eesti kirjanduse huvilisele.

  M. W. Craven „Halastustool“ Kaili nautis krimiromaani: Suure krimisõbrana rõõmustan iga uue raamatu üle, kus uurijaks on Washington Poe. Sarjas on nüüdseks ilmunud kuus raamatut, kus uurija koos üliandeka analüütiku Tilly Bradshaw’ga juhtumeid lahendab. Omamoodi kiiksuga tegelased on mõlemad, aga see vaid lisab lugudele vürtsi. „Halastustool“ on minu meelest ehk sarja kõige erilisem raamat, sest selles ei lähe asjad kohe sugugi mitte nii, kui esmapilgul aimata võib. Pööre järgneb pöördele ning tulemuseks on väga põnev krimiromaan. P.S – sarja järgmine raamat ilmub juba järgmisel aastal. Michel Houellebecq “Häving” Maajat köitis poliitiline triller: “Mõnel esmaspäeval päris novembri lõpus või detsembri alguses, eriti kui oled vallaline, on tunne, nagu seisaksid surma eeskojas.” Nii algab finantsnõuniku ja majandusministri abi Paul Raisoni tee läbi aasta täis ähvardusi veebis ning terroriakte maal ja merel, mis peaksid tõmbama tähelepanu umbe jooksnud poliitilisele ja ökoloogilis...

Järjekordne muhekrimi rootsi autorilt Christoffer Holstilt. Kirjaniku esimesed raamatud on raamatukogus väga populaarseks osutunud ja ka minule on need meeldinud. “Hinnaline saak” on esimene osa uuest sarjast, kus peategelasteks õed Lina ja Louise. Nad on üksteise olemaolust teadlikuks saanud alles täiskasvanutena ja neil on päris suur vanusevahe. Sellele vaatamata on nad lähedased. Vadstena linnas kaob ootamatult teismeline tüdruk Frida ja mõne aja möödudes haihtub õhku ka tema eakaaslane Romina. Linal ja Louisel on parasjagu elus keerulised ajad, vanem õde Louise on ajakirjanikutöölt pensionile jäänud ning delikatessipoodi pidav Lina on pahuksis oma abikaasa Callega. Töiste ja eraeluliste asjaolude tõttu satuvad Vadstenasse ka stocholmlannadest õed ning loomulikult on neil tarvis välja nuputada, mis tüdrukutega juhtuda võis.   Lõpplahendust lugedes tekkis mõte küll, et kas juhuslikke asjaolude kokkulangemisi veidi liiga palju ei ole, aga ega raamat ei peagi ju täiesti tõepärane o...

Ajalooliste kriminaalromaanide sõpradel on põhjust rõõmustamiseks, sest Lille Roometsa raamat „Härjasoo hingevaras" viib lugeja 1905.aasta Lõuna-Eestisse, kus Ado Luuk töötab urjadniku ehk politseiametnikuna Abja vallas ning talle määratakse abiliseks Max Rawell.  Luuk, kes hea meelega pikki päevi jaoskonnas veedab, sest kodune käratsev lastekari käib talle närvidele, on uuest abilisest üsna häiritud, pidades abilist nolgiks, keda Luugi järgi nuhkima on saadetud. Lisaks on Rawell kaasa toonud koerakutsika, kellest jäljekoera koolitada plaanib. Tõsi küll, esialgu tekitab koer rohkem pahandust, kui temast kasu on. Tandemil tuleb kohe aga kuritegu lahendama hakata, sest keegi on ära varastanud mõisavalitseja tite. Peagi selgub, et see pole aga ainuke kadunud laps, sest naabervallast on kadunud ka kehvikute pere pesamuna. Ja kes on Härjasoo hingevaras? Seda saab teada raamatut lugedes.

Neile, kes on Gert Kiileri 2022. aastal ilmunud raamatut „Eranuhke ei armasta keegi“ lugenud, ei pea selle järge ilmselt soovitama, sest juba esimene osa oli haarav, põnev ja hästi leotav. Sama jätkub ka teises osas, kus tegevus toimub jätkuvalt Eesti Vabariigi aegses Viljandis 1961.aastal. Palavast augustist on saanud rõske oktoober ja eradetektiiv Paul Johnson on koos oma sekretäri Evaga jõudnud vahepeal vahele võtta rikka ärimehe vargast võsukese, kuid nüüd palutakse tal üles leida kinnisvaraärimehe erasekretär, kes kadus päevapealt ja keda jäi taga igatsema sama kinnisvaraäri teine noor omanik, kellel olid neiuga romantilised plaanid. Muidugi ei ole asjad nii lihtsad, nagu algul paistavad ja niidiotsad hakkavad hargnema, ning annavad detektiivide tandemile üksjagu eluohtlikku tegevust. Oma abistava käe ulatab esimesest osast tuttav pisisuli Benno ja ka kasiinoomanik Mannyl on loos oma osa. Igati tasemel ja hoogne krimilugu edasi antud mõnusalt loetavas stiilis sai liiga kiiresti lä...

Eestimaisest krimikirjandusest ei vaja enam tutvustamist Indrek Hargla Melchiori raamatud ega Ain Küti Sagadi paruni lood – mõlemad raamatusarjad on leidnud endale rohkelt lugejaid. Nüüd on aga põhjust rõõmustamiseks, sest Joel Jansilt on ilmunud krimiraamat, kus mõrvalugusid lahendab Rõngu pastor Alexander Lenz. Raamatu tegevus algab aastal 1801, mil Rõngu kiriku ees astub postitõllast välja noor pastor Alexander Lenz, et asuda tööle oma uues koguduses. Kohe tuleb tal aga kokku puutuda kummalise surmajuhtumiga, mille puhul saab peagi selgeks, et tegu on mõrvaga. Joel Jans on oskuslikult kokku põiminud põnevuse ja ajaloo ning kirjeldab läbi raamatutegelaste huvitavalt eestlaste ja mõisnike eluolu ning mõttemaailma. Nii ei puudu raamatust ka eestlaste ebausk, näiteks hirm vanapagana ees. Kokku on raamatus kolm roimalugu ning raamatu lõpp annab lootust, et pastor Lenzil on veel mõnegi mõistatuse lahendamine ees.

  Sass Henno romaani peategelane on Tiina: 32-aastane naine, kes satub ootamatult seksuaalkuriteo ohvriks. Juhtunu muudab kõike: tema suhteid lähedastega, tema enesekindlust ja usku õigusriiki. Tiina on ohver, keda päriselt ei mõista isegi tema partner ega ema. Pöördumine politseisse nõuab suurt vaprust, kuid oodatud tagajärgi kaasa ei too. Tiina peamiseks toetajaks ja mõistjaks on vanaema, kes kuulab ja lohutab, sest tema enda pikk abielu oli täis vägivalda. Vägivallatsejad küll saavad karistuse, kuid üsna ootamatu ja jõhkra. Mida see kõik aga omakorda kaasa toob, tuleb lugeda raamatust. „Vanaema“ on hästi üles ehitatud lugu, mis osutab ühele meie ühiskonna valupunktile – seksuaalrünnakute ohvrite kaitsetusele: õigussüsteem kaitseb pigem ründajaid, kui ohvreid. See raamat on kohustuslik kirjandus igas vanuses meestele ja naistele – me ei tohi pisendada seksuaalvägivalla probleemi, me ei tohi süüdistada ohvreid, me ei tohi arvata, et see juhtub kuskil mujal kellegi võõraga. V...

M.J.  Rose  "Varastatud unistuste juveliir" Aili luges põnevusromaani: Tõsielul põhinev lugu, mille üks peategelastest on Suzanne Belperron (1900-1983), tegelikult Pariisis elanud ja tegutsenud juveliir, kelle töid väga hinnati ja kes Teise maailmasõja ajal aitas koos sõpradega paljudel peredel põgeneda natsirežiimi eest Ameerikasse. Selle liini tegevus toimub 1940-ndate Pariisis. Teine süžeeliin toimub 1980-ndatel aastatel, kus oksjonipidaja Violine avastab kohvri koos ehetega ja hakkab uurima nende ehete päritolu. Tema tee viib Ameerikast Pariisi, kus ta järk-järgult avastab salapärase kohvri ja ehete päritolu. Javier Cercas „Terra Alta“ Lea krimkasoovitus: Terra Alta on Hispaania väikelinn, kuhu saadetakse ajutiselt tööle politseinik Melchor Marín. Asudes uurima kohaliku suurfirma omanike jõhkrat mõrva, ei oska ta aimata, millised traagilised tagajärjed on sellel tema enda perekonnale. Melchor on endine kurjategija, kelle kinnisideeks on leida oma ema mõrvar. Väikeses ja u...

Mullu loetud raamatutest on sõelale jäänud nii mõndagi huvitavat. Hea meel on harjumuspäraselt jagada muljeid loetu kohta meie blogi lugejatega. Hannes Parmo „Beeta“ Kailit üllatas positiivselt: Eesti kirjandusest oli hea üllatus Hannes Parmo „Beeta“ , mis pälvis Kirjanike Liidu romaanivõistlusel II koha. Raamatu peategelaseks on endast erakordselt heal avamusel olev Udo Estland, kes tänu heale õnnele ning erakordsele nahaalsusele suudab üle elada kõik II maailmasõja sündmused Eestis. Kord on ta kommunist, kord nats ja kord vabadusvõitleja – ikka täpselt nii, nagu sel hetkel talle endale kõige kasulikum on. Peategelane ajas mind kordamööda nii vihale kui suisa naerma, kuid eks see ongi hea kirjanduse tunnus, et see emotsioone tekitab ja mõtlema paneb. Sass Henno “Vanaema” Leigi soovitab lugeda: Sass Henno on tegutsenud aastaid selle nimel, et pöörata avalikkuse tähelepanu tõsiasjale, miks seksuaalkuritegude, juhu- ja lähisuhtevägivalla uurimine on Eestis ohvrit häbistavad ja kurjategi...

Islandi põnevik, mille tegevus kulgeb paralleelselt tänapäevas ja minevikus.  Peale maavärinat kahaneb Kleifarvatni järve veetase drastiliselt ning nähtavale ilmub mehe luustik. Auk koljus ning laiba uputamiseks kasutatud aparaat annavad kindlat tõestust mõrvast.  Paraku pole selge, kellega on tegemist. Mitmed leiud, näiteks laiba külge seotus venekeelsete kirjadega raadiosaatja, lisavad loole salapära. Uurimine viib tagasi minevikku, külma sõja aega, kui kommunistlikke vaadetega islandi üliõpilased suunati õppima Ida-Saksamaale, et kommunistlikus paradiisis ideoloogiliselt veelgi enam areneda. Nii mõnelgi idealistlikul noorel tuli süsteemis pettuda - kogeda ideaalide purunemist, reetmist ja süsteemi julmust. Teisitimõtlemine polnud lubatud ning tõi kaasa traagilisi tagajärgi paljudele. Lisaks põnevale krimiloole annab raamat hea ettekujutuse tolle aja sündmustest ja olustikust kommunistlikus maailmas, kus kedagi ei saanud usaldada ning lubatud oli vaid üks mõtteviis.

Soome põneviku „Konteiner“ tegevus toimub Helsingis ümber mõjuvõimsa Lehmusoja perekonna, kelle suvekodu värava ette on toodud merekonteriner, millest leitakse uppunud tundmatu naine. Esmalt ei tunne teda justkui keegi, kuid aegamööda selgub, et päris tundmatu naine perekonna jaoks siiski ei ole.  Uurimist veab uurija Paula Pihlaja, kes nagu viimase aja krimiromaanides tavaks, on ka ise keerulise minevikuga ning paralleelselt oma põhitööga tegeleb hoopis ühe teise juhtumi salajase uurimisega. Kirjanikest abielupaari Aki ja Milla Ollikaise ühistööna valminud põnevik „Konteiner“   on uue krimisarja avaraamat.  Soome keeles on juba ilmunud ka sarja järgmine osa „Kiik“.

See on viies osa aseprefekt Rocco Schiavone lugude sarjast. Esimeses osas „Must rada“ (2017) on aseprefekt pagendatud Põhja-Itaalia väikelinna Aostasse ja see on seotud kunagiste sündmustega Roomas. Järgnevad osad „Aadama küljeluu“ (2018), „Maikuu lumi“ (2020) ja „Kevadpuhastus“ (2021) kannavad endas seda mineviku taaka, millega Roccol kokku tuleb puutuda ka kohalikke kuritegusid lahendades. Sarja viiendas osas saab lugeja lõpuks teada, mis juhtus tol saatuslikul suvel Roomas ja kuidas kaotas elu Rocco armastatud naine Marina. Neile, kes ei ole veel sarja lugema asunud, teadmiseks, et peategelase näol on tegemist politseinikuga, kes oma töömeetodeid ja kolleegidega suheldes väljendeid eriti ei vali, kelle parimad sõbrad lapsepõlve aegadest on pehmelt öeldes kurjategijad, kuid üksteisele ääretult lojaalsed põhimõttel „sinu probleem on meie kõigi probleem“. Ja kui Rocco politseinikuna aitab sõpradel aeg-ajalt mõne „äriotsa“ korda ajada ja seeläbi ühtlasi oma majanduslikku seisukorda para...

Sattus ette üks naljakas kriminull. Indrek Hargla on hakanud välja andma sarja Kriminaalne raamatukogu ja esimene anne ongi seal tema enda “Heade mõrvade linn: Kolm mõrvalugu Tartust”. Ulme, aga selline tõepärane. Tegevus toimub peatselt peale meie aega Tartus ja seetõttu on tegevuspaigad kõik tuttavad. Naljakaks teeb asja see, et vahepeal on riik hakanud kõvasti kultuuri rahastama ja kultuuriühingute ja muuseumide vahel käib võitlus, kes suurema noosi saab. Muuseumid on koondunud huvigruppidesse, neil on oma professionaalsed luuregrupid. Oma huvide kaitseks võib kõne alla tulla isegi mõrv. Rahad on tõepoolest suured: “Me maksame ühe poogna ilukirjandusliku teksti eest tuhat eurot pluss maksud, metakirjanduse eest kakssada eurot lehekülg. Illustratsioonide eest kolmsada eurot tükk”, ja seda ajakirjas. Peale kultuuriasutuste pretendeerivad parnassile ka ülikool, mis tahtis muudkui muuseumihoonetesse oma allasutusi ja Lõunakeskus, mis meelitas muuseume veel suurema rahaga, et neist teema...

  Terra Alta on provints Kataloonias, kus elu kulgeb üsna rahulikult ja turvaliselt. Kuid ühtäkki raputab kogu Terra Altat erakordselt julm mõrv – piinarikkalt tapetakse kohaliku suurfirma eakad omanikud. Mõrvarid on kadunud kui tina tuhka ning peagi jookseb hoogsalt alanud mõrvajuurdlus tupikusse. See ei anna rahu aga Barcelonast Terra Altasse kolinud politseinikule Melchor Marinile, kes kolleegide ja ülemuste vastuseisus hoolimata jäärapäiselt juurdlust jätkata soovib. Mõrvajuurdlus vaheldub raamatus Melchori minevikukirjeldustega, mis leebelt öeldes on üsna värvikad. Tema enda päritolu ja minevikuteod ning käimasolev uurimine panevad nii mõnelgi korral teda mõtlema, kust jookseb siiski piir õigluse ja õiguse vahel. Melchori visadus viib süüdlaste leidmiseni, kuid ometi ei ole lõpplahendus lihtne: mängus on nii kadedus, alandus, kui ka kättemaks. Javier Cercas on üks Hispaania nüüdisaegse proosakirjanduse suuri meistreid, kellelt eesti keeles on varem ilmunud ka romaanid „S...