Lugemispäevik

Helen Rappaport "Pärast Romanoveid. Vene pagulased Pariisis belle époque’ist revolutsiooni ja sõjani" Lea luges põnevat ajalooraamatut: See raamat ei ole mitte ainult 20. sajandi alguse ajalugu vaid paljuski ka kultuurilugu. Autor kirjeldab Vene kultuuri, eriti balleti ja muusika tõusu- ja hiilgeaegu ning Vene aristokraatide pillavat ja luksuslikku elulaadi Pariisis enne Esimest maailmasõda. Muutused Venemaa poliitilises elus, tsaari kukutamine ja valgekaartlaste kaotus kodusõjas, toovad traagilisi pöördeid mitte ainult suurvürstide ja tuntud aristokraatide vaid ka kultuurieliidi ellu. Põgenemine Venemaalt oli paljudele läbi viletsuse ja nälja raske ning alandav nagu ka edaspidine elu Pariisis, kus tuli hakata ise endale elatist teenima. Nii oligi Pariisis tavaline, et taksojuhtideks olid suurvürstid ja vürstid, kelle naised ja tütred samal ajal tikkisid ja õmblesid sandikopikate eest kuulsatele moemajadele rõivaid. Ja neid ameteid ei olnud sugugi lihtne saada. Kultuuri- ja k...

Hästi kirjutatud. Sulgesin just raamatu kaane. Nii palju mõtteid on korraga peas. Emotsioone on raske ohjata. Mina Lembit Ulfsakit isiklikult ei tundnud, kuid see raamat tegi justkui isiklikult tuttavaks. Nagu oleksin raamatu lõppedes olnud ta hea sõber, kellel on raske temaga hüvasti jätta. Talumatult raske on visata kolm peotäit mulda. Seesmine ja väline ilu, lihtsus, sõbralikkus. Silmad. Tohutu anne. Tohutu lugemus. Džäss. Otsekohesus. Paneb armuma. Meil kõigil on oma mälestused Lembit Ulfsaki rollidest laval ja ekraanil. Neid on nii palju, et raske on meenutada neid filme, kus teda polnudki. Vaatan nüüd mõne ta filmi taas üle ja hoian viivuks seda armunu tunnet.

Sarja ELAVIK XX raamat pealkirjaga „Ma tahan mängida!“ Eesti Vabariigi 100.sünniaastal möödub 100 aastat ka näitleja Ellen Liigeri sünnist. Eesti Teatri- ja Muusikamuusemi raamatusari Elavik põhineb muuseumi kogudes leiduvatel ajaloolistel arhiivmaterjalidel. Väga sümpaatne sari möödunu meenutamiseks. Ellen Liiger on näide harvaesinevast näitlejannast, kes oli laval lapseeast kuni elu lõpuni. Lapsnäitlejana tegi ta kaasa Estonia lavastustes. „Ma olin viieteistkümne aastane, kui lavastusega „Robinson ei tohi surra „ tähistati minu 10 aasta lavategevuse juubelit”. Peale Tütarlaste Gümnaasiumi lõpetamist asus ta panka tööle. Kuigi matemaatikat ei ole Ellen kunagi armastanud . „Tegin oma tööd piinliku hoolega, aga siis juhtus õnnetus-olin eksinud. Revisjon tuli sisse ja selgus, et kaks senti on puudu. Kaks päeva otsisime seda kahte senti, see oli nii õudne, ma jäin kõhnaks, kui öösel seal küürutasin. Suure sendiotsimise hoos aga ei pannud tähelegi, et teatrikool avatakse...

Nõukogude aeg on jäänud juba 25 aasta kaugusele ja sealt on hea julge tagasi vaadata. Marusja Klimova "Siniveri" ja Pavel Sanajevi "Matke mind põrandaliistu taha" toovad elavalt silma ette nõukaaegsed olmeraskused ja tagakiusamise. Poest millegi saamine nõuab kangelaslikkust, kõiki on vaja määrida ja KGB-ga hirmutades annab nii lapsi kui täiskasvanuid nööri peal käima panna. Mõlemas teoses on jutustajaks laps, kellele oleks nagu eriti kiuslikud vanemad sattunud. "Siniveres" on vaheldumisi Marusja ja tema sõbra Pavliku jutustused. Marusjal on pere: isa-ema, vanaema ja vend, Pavlikul on tema geidest tuttavad ja unistus välismaale ilusat elu elama minna. "Ema tavaliselt ei löönud Marusjat, vastupidi, kui isa teda klobis, hakkas ta isaga õiendama, isegi siis, kui oli ise enne Marusja peale kitumas käinud. Selle poolest meenutas ema Marusjale vanaema, kes alati silmakirjalikult tema kaitseks välja astus." Sanajevi raamatu minategelane ...

Tallinn : Tänapäev, 2011 Ligi 50-aastase lavastaažiga laulja ja näitleja Voldemar Kuslapi meenutusteraamat oma elukäigust, mis tihedalt seotud "Estonia" teatriga, sisaldab ka rohkesti meeldivaid mälestusi kolleegidest. Voldemar Kuslap on ise öelnud, et talle pole miski iseenesest kätte tulnud, kõik on nõudnud palju tööd ja vaeva, et teatritöö on üks lakkamatu otsimiste, kahtlemiste, suurte südamemurede, kuid ka leidmiste aeg. Raamatus jagavad oma muljeid ka Helgi Sallo, Eino Baskin, Valter Ojakäär jt. Samuti saab lugeda katkendeid toonastest teatriarvustustest. Lisaks palju huvitavaid fotosid. Voldemar Kuslapi meenutused on kirja pannud Piret Tali. Voldemar Kuslapi (sünd 1937) lapsepõlv möödus Lõuna-Eestis. Laulda meeldis talle juba varakult. Tema ande avastas laulupedagoog Mari Kull, kellelt tulevane laulja sai oma esimesed õpetused. Edasi järgnesid õpingud Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Viktor Gurjevi lauluklassis, mille lõpetas 1968....

Tallinn : NyNorden 2010 Tuntud estraadikunstnik, teatri- ja filminäitleja Tõnu Aav on avaldanud väga huvitava mälestusteraamatu oma elust, tööst ja reisidest.Tõnu Aava näitlejatee sai alguse kooliteatrist. Ta teeb raamatus korduvalt tagasipõikeid lapsepõlve- ja kooliaastatesse. Haaravalt kirjeldab ta oma elu ja aja jagamist teatri ja filmi vahel. Veel on muljeid sõjaväeelust, tööreisidest Ameerikasse ja Austraaliasse ja teistesse maadesse. Värvikalt annab ta edasi muljeid reisist Egitusesse. Katkend raamatust:   "Kuna ma ei tea isegi, mida ma siit õieti otsin, saadab Egiptuse jumal mulle kaaslase. Kalju tagant hüppab välja... ma ei usu oma silmi – see on Jüri Krjukov, no täpselt tema! Küsib minult, kust ma pärit olen, justnagu ise ei teaks, et Tallinnast ja Draamateatrist, ja kuuldes minu suust, et Eestist, muutub rõõmust pööraseks: tal on Tallinnas sõpru! Ja tema nimi on Mustafa. No loomulikult, "Savoy balli" Mustafa! Ainult et valges hõlstis ja turbaniga. Võtab...

Tallinn : Tänapäev, 2011 Järjekordne elulooraamat? Jah, aga siiski mitte lihtsakoeline ja kergesti läbilapatav, vaid sisutihe, kõiki Helend Peebu rolle analüüsiv raamat, milles ei minda loomulikult mööda ka näitleja eraelust ja teda ümbritsenud inimestest. Ja eks vääribki suurepärane näitleja Helend Peep sellist jäädvustust teatri- ja kultuuriloo tarvis. Helend Peep (1910-2007) alustas oma näitlejateed isetegevuslasena, ilma teatrialase hariduseta. Tema kutselise näitleja tee algas 1938. a Vanemuises, kulges läbi Kuressaare Teatri, Tallinna Töölisteatri ja Noorsooteatri tagasi Vanemuise lavalaudadele. Ta on mänginud nii muusika- kui sõnalavastustes. Ta oli veel ka kaheksakümnendates ja üheksakümnendates heas vormis ja tegev nii näitleja kui lauljana. Oma viimase etteaste teatrilaval tegi teenekas näitleja 2001. a 90-aastasena. Seda oma kuulsaks saanud "Kerjuse lauluga", mis saatnud teda alates selle esmaesitusest Vanemuises 1955. aastal. Raamatuga on kaasas CD-...

Tallinn, 2010 Eesti Draamateatri kauaaegne lavastusala juhataja (aastatel 1981-2005) ja näitleja (1958-1981) Ain Jürisson - mees, kes on mänginud ja lavakujundust ette valmistanud Ilmar Tammuri, Voldemar Panso, Mikk Mikiveri, Mati Undi, Evald Hermaküla, Priit Pedajase, Hendrik Toompere jpt lavastustele, teatrit teinud koos mitme näitlejate- ja teatrikunstnike põlvkonnaga, üle elanud kümme teatrijuhti, hääle andnud sadadele multifilmitegelastele – on kokku pannud ülevaatliku raamatu oma koduteatri ajaloost ja inimestest seal sees. Eessõnas kirjutab autor: "See raamatuke ei pretendeeri absoluutsele ajaloolisele tõele, kuid faktid ja daatumid on võimalikult täpsed. ... Siinne on minu pilt, minu poole sajandi kogemustest vormitud pilt lava pealt ja lava tagant, tegelaste toast ja töökodadest. Kirjutatu ei kujuta endast otseselt Draamateatri ajalugu, kummatigi ei saa sellest mööda, meenutades inimesi, kes seda ajalugu teinud, kelle loomingu mõjuväli ulatub tänasesse päeva ja on ...

Tallinn : Menu Kirjastus, 2010 Raamat sisaldab Eesti Raadio saate "Päevatee" rubriigis "Lapsepõlvelood" kõlanud lapsepõlvemeenutusi Eesti tuntud kirjanikelt, muusikutelt, näitlejatelt, sportlastelt, teadlastelt, poliitikutelt. Intervjueerija ja raamatu koostaja Reet Made kirjutab saatesõnas: "Lapsepõlv on me läte, tõeline aardelaegas ja pagas, kust saame tohutult palju vajalikku ja hindamatut kaasa oma eluteele. Nii on ka huvitav teada, kuidas kulges lapsepõlv tänapäeva tuntud ja tunnustatud inimestel... Mida väärtuslikku nemad oma vanematekodust, koolist, sõprade ringist ühes võtsid? Kuidas neid mõjutasid olulised sündmused ja suhted? Mida nad ammutasid oma lättest, et neist said just sellised, keda nüüd teame-tunneme, kelle tegevust hindame?" Raamatus on oma lapsepõlve ja kooliaastaid meenutamas erinevas vanuses inimesed. Vanim neist Ferdinand Veike, noorim Liisi Koikson. Sinna vahele mahuvad veel 30 tuntud inimese mõtteretked lapsepõlveaastaiss...