Lugemispäevik

Anneli Fichtelius kirjutas ajaloolise romaani toetudes oma suguvõsa uurimisel leitud reaalsete isikute eluloolisetele faktidele. Romaanitriloogia esimene osa "Orelimängija tütar" räägib 1880ndate lõpus Eesti rannikualadel ja saartel elanud rannarootslastest- elust vähemuskogukonnana ning pere- ja lähedussuhetest. Peategelaseks on eestirootsi tüdruk Tio Pelmas, kes unistab õpetajaks saamisest. Tio loo kaudu tuuakse lugejani mitmed tolleaegsed probleemid alates sotsiaalsest, majanduslikust ja soolisest ebavõrdusest, keele ja kultuurisurvest (venestamine),  rahvuse jaoks oluliste tavade ja kommete säilitamisest ning samas jäikadest traditsioonidest, mis piirasid noorte võimalusi.  Väike tarmukas Tio jääb silma kohaliku mõisa baltisakslasest leskprouale, kes hakkab teda välja õpetama teenijannaks. Taibukas tüdruk pälvib ka noore paruni tähelepanu, kes Tiole saksa keele tunde andma hakkab. Tütre mõisa kutsumine ei ole, aga sugugi meeltmööda tema jumalakartlikule ja tagurlikule isa...

  Kas see on jalgpalliromaan? Kindlasti mitte. Kuigi taustal kostuvad värava ja palli kõlad, räägib see lugu millestki hoopis süngemast.  Endine väravavaht Josef Bloch kaotab äkitselt töö ja uitab sihitult läbi 1970ndate Autria rõhuvate tänavate. Tema näiliselt tühised teod viivad ta tumedale ja pöördumatule rajale. Handke loob kafkaliku maailma, kus iga pilk varjab saladust ja iga paus kogub endasse pinget. Must huumor ja tumedad varjud põimuvad lüürilise õudusega, näidates, kuidas inimene sammhaaval laguneb - nagu penaltilöök, mille tegelik draama toimub ainult sinu peas.  Ja just seetõttu mõjub see lugu jahmatavana - nagu külm dušš. See on raamat, mida ei saa lihtsalt kõrvale panna, sest ta jätab sind ebamugava tundega silmitsi iseendaga. Kirjastus Tänapäev, 2025

  Julia Cameroni raamat „Kunagi pole liiga hilja uuesti alustada” on inspireeriv ja julgustav lugemine inimestele, kes on oma mingil eluperioodil jõudnud äratundmisele, et kõik on justkui juba olnud või kõik on juba tehtud. Mõne puhul võib see tähendada pensionile jäämist, teise puhul täiskasvanud laste kodust lahkumist või üksi jäämist. Sageli tunnevad täiskasvanud, et neil on hilja midagi uut alustada, kuid raamatust leiame kinnitust, et tegelikult on uute oskuste õppimine, unistuste täitmine ja loominguline kasv võimalik igas vanuses. Autori arvates on igaühes peidus loov jõud, mis ei kao vanusega ning mida saab uuesti äratada. Ta innustab lugejaid avastama oma loovust, et selle abil anda oma elule värsket hoogu või uut suunda. Iga päev võib olla uus algus ja hoolimata vanusest on alati võimalus avastada midagi uut või viia täide oma unistusi. Autor pakub konkreetseid igapäevaseid harjutusi ehk tööriistu, mis aitavad taasluua sidet oma sisemise loovusega. Esimeseks on hommikupä...