Julia Cameroni raamat „Kunagi pole liiga hilja uuesti alustada” on inspireeriv ja julgustav lugemine inimestele, kes on oma mingil eluperioodil jõudnud äratundmisele, et kõik on justkui juba olnud või kõik on juba tehtud. Mõne puhul võib see tähendada pensionile jäämist, teise puhul täiskasvanud laste kodust lahkumist või üksi jäämist. Sageli tunnevad täiskasvanud, et neil on hilja midagi uut alustada, kuid raamatust leiame kinnitust, et tegelikult on uute oskuste õppimine, unistuste täitmine ja loominguline kasv võimalik igas vanuses. Autori arvates on igaühes peidus loov jõud, mis ei kao vanusega ning mida saab uuesti äratada. Ta innustab lugejaid avastama oma loovust, et selle abil anda oma elule värsket hoogu või uut suunda. Iga päev võib olla uus algus ja hoolimata vanusest on alati võimalus avastada midagi uut või viia täide oma unistusi.
Autor pakub konkreetseid igapäevaseid harjutusi ehk tööriistu, mis aitavad taasluua sidet oma sisemise loovusega. Esimeseks on hommikupäevik, mis tähendab iga päev kolme lehekülge käsitsi kirjutatud vabavormilist teksti, et puhastada mõtted ja tuua esile sügavamad ideed. Paberile tuleks panna kõik, mis parajasti pähe tuleb ja teksti teistele mitte näidata. Autor võrdleb seda auto esiklaasi puhastajaga, mis pühib ära kogu sodi, mis takistab vaadet välismaailma. Sageli ei taha inimesed hommikupäevikut pidada, viidates ajanappusele, kuid avastavad siis, et ülesanne on täiesti teostatav ning isegi kasulik. Teiseks tööriistaks pakub autor kunstikohtumise, milleks on vähemalt kord nädalas üksi ettevõetav lõbus üritus, mis toidab hinge ja pakub inspiratsiooni. See ei pea olema kallis ega ebatavaline ning võib olla lihtsalt käik lemmikloomapoodi või vanakraamipoest vanaema küpsisepurki meenutava purgi ostmine. Uusi või vanu paiku avastades kulub kunstikohtumisele tavaliselt kõigest umbes tund aeg ning kuigi liikvele minek võib tunduda vaevaline, jääb see tund ilmselt hästi meelde.
Üheks loovust arendavaks tööriistaks on autori arvates jalutamine, mis on ühtlamisi üks lihtsamaid tegevusi ning kasulik nii vaimule kui kehale. Üksi jalutamine tekitab meeltes tühja ruumi, kuhu saavad maanduda värsked mõtted ning sageli ka lahendused igapäevaprobleemidele. Neljandaks tööriistaks, mis aitab mõista senist teekonda ja näha uusi võimalusi on memuaaride kirjutamine ehk oma eluloo väikeste lugude kirjapanek. Igaühe memuaarid on erinevad, need võivad olla luuletused, joonistused, laulud, kirjapandud unenäod vms. Minevikku süüvides võib avastada nii mõndagi ning selline suunatud mineviku uurimise protsess on ühtviisi lõbus ja õpetlik.
Raamatust leiame veel soovitusi enda eest hoolitsemise, ego lammutamise, raha lugemise, imestamisvõime äratamise, treenimise kasulikkuse ja paljude teiste teemade kohta. Samuti tuntud isikute motiveerivaid tsitaate, nagu näiteks Aristoteleselt: “Sa pole uute eesmärkide püstitamiseks ega unistamiseks kunagi liiga vana”.
Kommentaarid
Postita kommentaar