Lugemispäevik

  Aastaid tagasi miljoneid lugejaid inspireerinud menukirjanik Elizabeth Gilbert on tagasi uue, julge ja sügavalt isikliku mälestusteraamatuga, mis heidab valusa pilgu inimhinge varjukülgedele. Raamat jutustab autori ja tema parima sõbra Rayya Eliase ootamatust armastusest, mis muutub peagi tragöödiaks. Tegemist on halastamatu ja ausa kirjeldusega sellest, mis juhtub, kui elu kaunimast armastusloost saab õudusunenägu. Gilbert ei ilusta midagi, vaid toob lugeja ette oma suhtesõltuvuse, halvimad hetked ja süngeimad mõtted. Ta kirjutab valusa otsekohesusega ootamatult vähidiagnoosi saanud Rayya viimsetest päevadest ja iseenda halbadest sõltuvusmustritest. Autori ellu saabub pöördepunkt alles siis, kui ta loobub eneseõigustamisest ja kontrollivajadusest. „Jõe äärde välja“ ei ole kerge suvelugemine, vaid kaasahaarav rännak, mis kõnetab igaüht, kes on olnud mõne sõltuvuse kütkeis, igatsedes samas sisemist rahu. See on sobiv lugemine neile, kellele pakuvad huvi elulood, inimsuhete keeruku...

  Mis juhtub siis, kui sa tahad teha midagi, mida sinul teha ei lubata? Teisel pool laguuni asub Murano - paik, kus klaasikunst on rohkem kui käsitöö. See on traditsioon, perekond ja sajandite jooksul edasi antud oskus. Orsola Rosso julgeb unistada millestki, mis tema ajastul naistele ei kuulu - klaasikunstist. Kui perekonna elu lööb kõikuma, peab ta oma unistuse nimel astuma üle keelatud piiride ja õppima salaja klaasi vormima. Tema teekond on täis armastust, kaotusi, raskusi ja võite ning viib läbi aegade, millega muutub ka tema enda elu. Kõige põnevam on see, et Orsola lugu ei jää ühte aega. Lutsukivina läbi sajandite kulgev „Klaasimeister“ jutustab naisest, perekonnast ja Veneetsiast, kus maailm pidevalt muutub, kuid soov oma elu ise kujundada jääb. Mulle meeldis Orsola juures tema julgus erineda ja valida oma tee, isegi siis, kui see tähendab minna vastuollu teiste ootustega. Väga meeldis mulle ka see, kuidas klaasikunst on kogu looga läbi põimunud - habras klaas muutub justku...

Peategelane Anna Fox elab üksinda New Yorgis oma suures majas. Tugeva ärevuse ja agorafoobia tõttu ei suuda ta kodust lahkuda ning tema päevad mööduvad nelja seina vahel vanu filme vaadates, veini juues, internetis suheldes ja aknast naabrite elu jälgides. Kõik muutub, kui naabrusesse kolib uus perekond – Russellid. Esmapilgul näib nende elu peaaegu täiuslik, kuid ühel õhtul näeb Anna oma aknast midagi, mida ta poleks pidanud nägema. See hetk muudab kõik ning seab ohtu ka tema enda elu. Mida sügavamale Anna naabrite ellu ja saladustesse tungib, seda rohkem hakkavad päevavalgele tulema ka tema enda mineviku varjatud küljed. Kui politsei Anna versiooni sündmustest ei usu, hakkab ta ka iseendas kahtlema: kas ärevus ja ravimid moonutavad tema tegelikkusetaju või püüab keegi sihilikult panna teda uskuma, et ta ei saa enam omaenda mõistust usaldada.

On 1905. aasta. Tsaari-Venemaal ja ka selle Eesti aladel levivad revolutsioonilised meeleolud - vabrikute töölised mässavad, nõudes kaheksatunniseid tööpäevi. Samal ajal leitakse Abja kõrtsist surnud mees. Urjadnikud ehk toonased politseinikud Ado Luuk ja tema abiline Max Rawell hakkavad uurima tema suremise asjaolusid. Või on ikkagi tegemist mõrvajuhtumiga? Kes seda tegi, kuidas ja miks? Kahtlusaluste ringist pole pääsu isegi ahjualusel... Brontius Plutus, kellest pidi saama Rawelli jäljekoer, otsustab aga ise, keda jälitada ja armastab oma koerustükkide vahepealsel ajal hoopiski mõnusasti põõnata.  Mulle meeldis raamatu juures selle miljöö. Krimiliin pani küll lehti kiiremini keerama, kuid rohkemgi veel nautisin ajastuhõngu ja talurahva eluolu kirjeldusi. Mõtteainet pakub ka tolle ajastu naise üpris nähtamatu roll.  "Abja ahjualune" on Luuki ja Rawelli sarja teine osa. Eelmine osa, "Härjasoo hingevaras" võitis 2023. aastal kirjastuse Tänapäev krimiromaanide konkur...

Mõned raamatud panevad kaasa elama juba esimestel lehekülgedel. Ieva Flamingo luulekogu „Kärarikas klass” on just selline raamat. See on luulekogu, mis kõnetab nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Lapsed leiavad siit tuttavad olukorrad oma igapäevasest koolielust, täiskasvanud aga võivad avastada, et kuigi kriit on väljasuremas, ei ole kooli kärarikkus ja tempokas elu kuhugi kadunud. Tegelikult pole vahet, kas koolipinki istuti eile või kakskümmend aastat tagasi, sest paljud tunded, naljad ja kogemused on üllatavalt ajatud. Enamik Ieva luuletusi on rõõmsad, mängulised ja humoorikad. Neis leidub vallatust, sõnamängu ning lõbusaid tähelepanekuid klassikaaslaste, õpetajate (isegi direktori!) ja koolipäevade kohta. Need luuletused kutsuvad ette lugema, kaasa mõtlema ja sageli ka naerma. Samas ei piirdu raamat ainult rõõmsate hetkede kirjeldamisega. Naljakate luuletuste vahele on põimitud ka sügavamaid mõtisklusi. Juttu tuleb üksildusest, sellest, mida võib tunda laps, kes ei leia endale kohta t...

On raamatuid, mis viivad meid kaugele - ajaloo sügavustesse, võõrastele maadele, fantaasiamaailmadesse. Ja siis on raamatuid, mis teevad hoopis vastupidist - need toovad meid meie oma argipäevale niivõrd lähedale, et alles nüüd hakkame seda justkui esimest korda tõeliselt nägema. Tõnu Õnnepalu uus romaan "Tööpäev" kuulub kindasti viimaste hulka. Raamatu tegevus toimub Hõbekuuse puukoolis - kohas, kus kasvatatakse istikuid, torgatakse mulda taimi, juuritakse neid müügiks jälle välja, töötatakse labidate ja masinatega ning veedetakse päevi pauside ja lõunatundide rütmis. Esmapilgul võib tunduda, et kõigest sellest pole suurt midagi kirjutada, sest on ju seal tehtav töö nagu töö ikka, seesama rutiin kordub päevast päeva. Aeg venib ja kaob korraga, nagu raamatu tutvustuses tabavalt öeldakse.  Raamatut lugedes aga selgub, et see ei räägigi tegelikult üksnes puukoolist, vaid hoopis meist endist. Autor oskab näidata, kuidas on meie kõigi töömaailm täis omamoodi absurdi, mida argipäe...

Walter on poiss, kes on terve oma elu olnud oma isaga lahutamatu. Nad rändavad koos mööda Ameerikat ja isa on Walteri suurim kangelane. Ühel hetkel peab Walter aga ootamatult kolima vanaisa juurde väikelinna, ta ei saa aru, miks isa temaga enam ei ole. See tekitab temas segadust ja kurbust. Uues koolis alustab ta viiendat klassi täiesti üksi. Walter tunneb end võõrana ja igatseb vana elu tagasi, ometi leiab ta viisi, kuidas silma paista. Ta teeb kooli teadaannetes naljakaid hääli ja üllatab kõiki. See toob talle ootamatu tähelepanu ja uusi võimalusi. Walter kutsutakse koolimuusikali katsetele, seal hakkab ta tasapisi leidma oma kohta. Ta saab uusi sõpru, kes teda mõistavad. Samal ajal igatseb ta endiselt oma isa, ta usub, et isa on kuskil tööl ja tuleb varsti tagasi. Tõde on aga palju keerulisem ja valusam. Selgub, et isa võitleb oma probleemidega ega ole täiuslik. Alkoholismi mõju ilmneb läbi isa ebastabiilse käitumise ja kadumiste. Tõde isa sõltuvusest on Walteri jaoks šokk, sest see...