Lugemispäevik

  Aastaid tagasi miljoneid lugejaid inspireerinud menukirjanik Elizabeth Gilbert on tagasi uue, julge ja sügavalt isikliku mälestusteraamatuga, mis heidab valusa pilgu inimhinge varjukülgedele. Raamat jutustab autori ja tema parima sõbra Rayya Eliase ootamatust armastusest, mis muutub peagi tragöödiaks. Tegemist on halastamatu ja ausa kirjeldusega sellest, mis juhtub, kui elu kaunimast armastusloost saab õudusunenägu. Gilbert ei ilusta midagi, vaid toob lugeja ette oma suhtesõltuvuse, halvimad hetked ja süngeimad mõtted. Ta kirjutab valusa otsekohesusega ootamatult vähidiagnoosi saanud Rayya viimsetest päevadest ja iseenda halbadest sõltuvusmustritest. Autori ellu saabub pöördepunkt alles siis, kui ta loobub eneseõigustamisest ja kontrollivajadusest. „Jõe äärde välja“ ei ole kerge suvelugemine, vaid kaasahaarav rännak, mis kõnetab igaüht, kes on olnud mõne sõltuvuse kütkeis, igatsedes samas sisemist rahu. See on sobiv lugemine neile, kellele pakuvad huvi elulood, inimsuhete keeruku...

  Mis juhtub siis, kui sa tahad teha midagi, mida sinul teha ei lubata? Teisel pool laguuni asub Murano - paik, kus klaasikunst on rohkem kui käsitöö. See on traditsioon, perekond ja sajandite jooksul edasi antud oskus. Orsola Rosso julgeb unistada millestki, mis tema ajastul naistele ei kuulu - klaasikunstist. Kui perekonna elu lööb kõikuma, peab ta oma unistuse nimel astuma üle keelatud piiride ja õppima salaja klaasi vormima. Tema teekond on täis armastust, kaotusi, raskusi ja võite ning viib läbi aegade, millega muutub ka tema enda elu. Kõige põnevam on see, et Orsola lugu ei jää ühte aega. Lutsukivina läbi sajandite kulgev „Klaasimeister“ jutustab naisest, perekonnast ja Veneetsiast, kus maailm pidevalt muutub, kuid soov oma elu ise kujundada jääb. Mulle meeldis Orsola juures tema julgus erineda ja valida oma tee, isegi siis, kui see tähendab minna vastuollu teiste ootustega. Väga meeldis mulle ka see, kuidas klaasikunst on kogu looga läbi põimunud - habras klaas muutub justku...

Peategelane Anna Fox elab üksinda New Yorgis oma suures majas. Tugeva ärevuse ja agorafoobia tõttu ei suuda ta kodust lahkuda ning tema päevad mööduvad nelja seina vahel vanu filme vaadates, veini juues, internetis suheldes ja aknast naabrite elu jälgides. Kõik muutub, kui naabrusesse kolib uus perekond – Russellid. Esmapilgul näib nende elu peaaegu täiuslik, kuid ühel õhtul näeb Anna oma aknast midagi, mida ta poleks pidanud nägema. See hetk muudab kõik ning seab ohtu ka tema enda elu. Mida sügavamale Anna naabrite ellu ja saladustesse tungib, seda rohkem hakkavad päevavalgele tulema ka tema enda mineviku varjatud küljed. Kui politsei Anna versiooni sündmustest ei usu, hakkab ta ka iseendas kahtlema: kas ärevus ja ravimid moonutavad tema tegelikkusetaju või püüab keegi sihilikult panna teda uskuma, et ta ei saa enam omaenda mõistust usaldada.

On 1905. aasta. Tsaari-Venemaal ja ka selle Eesti aladel levivad revolutsioonilised meeleolud - vabrikute töölised mässavad, nõudes kaheksatunniseid tööpäevi. Samal ajal leitakse Abja kõrtsist surnud mees. Urjadnikud ehk toonased politseinikud Ado Luuk ja tema abiline Max Rawell hakkavad uurima tema suremise asjaolusid. Või on ikkagi tegemist mõrvajuhtumiga? Kes seda tegi, kuidas ja miks? Kahtlusaluste ringist pole pääsu isegi ahjualusel... Brontius Plutus, kellest pidi saama Rawelli jäljekoer, otsustab aga ise, keda jälitada ja armastab oma koerustükkide vahepealsel ajal hoopiski mõnusasti põõnata.  Mulle meeldis raamatu juures selle miljöö. Krimiliin pani küll lehti kiiremini keerama, kuid rohkemgi veel nautisin ajastuhõngu ja talurahva eluolu kirjeldusi. Mõtteainet pakub ka tolle ajastu naise üpris nähtamatu roll.  "Abja ahjualune" on Luuki ja Rawelli sarja teine osa. Eelmine osa, "Härjasoo hingevaras" võitis 2023. aastal kirjastuse Tänapäev krimiromaanide konkur...