Lugemispäevik

Jaapani filosoofi ja ühe noormehe vestlus inimeseks olemisest. Austria psühholoogi Alfred Adleri sõnul saame muuta ennast ja mitte teisi. Noore inimese ellusuhtumist kujundavad tihti lapsepõlvemõjud ja peretraditsioonid. Täiskasvanuks saamine toob uued võimalused ja vahel ka valu, millega ei oska midagi peale hakata. Teine vaatenurk senistele arusaamadele annab elujulgust ja vabastab hirmu kammitsast. Nendes vestlustes ei võeta midagi koheselt omaks, et vanem ja elukogenum inimene nii ütleb. Taipamine tuleb läbi kahtluste ja vaidlemise, mis annab võimaluse ka oma tõekspidamisi testida. Raamat pakub kindlasti huvi ka küpsemas eas lugejale, sest vanus ei too tingimata elutarkust kaasa. Kitsaskohti tekib ikka ja vahel teeb muret ka see, mida teised arvavad. Kõige suuremaid piiranguid seab inimene endale ise ja tema käes on ka võim neid murda. Esimene samm tuleb ise astuda. Kas teised koostööd teevad, see on nende otsustada. Vahva teekond kaasa mõelda. Raamat on ilmunud kirjastuse “Äripäev...

Pealkirja lugedes tundus, et selles raamatus võib olla midagi, mida kõrva taha panna. Ja ühtteist oli ka. Tihti teeme asju, mida me väga ei taha või mille jaoks energiat ei jagu, aga me teeme neid, et teiste tundeid mitte riivata või et neile m eel dida. Tegelikult ei pea kõik meile kord a minema ja teiste arvamus meist ei ole üldse esmatähtis. Raamatus on kirjeldatud võtteid, kuidas viisakalt ära öelda. Autor kirjeldab üsna humoorikalt, kuidas selline suhtumine on tema elu muutnud. Rohkem on aega jäänud niisama olemiseks või asjadeks, mis tõesti huvi pakuvad. „Otsustamine, et sul on pohh, on üsna vabastav. Teha seda teiste tundeid riivamata ja sitapea olemata on veel palju parem.“ Raamatut lugedes on võimalik endal läbi mõelda või kirjutada üles asjad, millest mul on täiesti ükskõik või siis näiteks perega seonduvad asjad, millest mul on või ei ole ükskõik jm. Tihti ongi just perekonnaga seotud asjadest raskem ära öelda või mõtlemist muuta. Enda suhtumise muutumisega (ehk siis end...

Raamatu tagakaanel pöördub autor Kadri Luik lugeja poole nõnda: "Armas uudistaja, Sa hoiad käes minu teist raamatut, kus ma jagan Sinuga oma avastusi sel vaimsel teekonnal, kus parasjagu viibin. Mina olen Kadri, lihtsalt üks noor naine teie kõigi hulgast. Ka mina otsin, õpin ning arenen nagu Sinagi. Ka mina õpin veel, kuidas armastada tingimusteta, ka iseennast. Minagi kannan pagasina kaasas oma lapsepõlve, mis mõjutab mind ka tänasel päeval. Ka minul on hirmud ning kahtlused. Oleme kõik ju vaid inimesed! Nii nagu Sinul, on ka minul oma salaunistused ja eesmärgid. Minu eesmärk on muuta maailma paremaks. Kui Sinul on sama soov, siis tule ühes! Meil on selleks vaid üks võimalus – on vaja muuta iseennast. Me ei saa kontrollida elu ega teisi inimesi, aga me saame muuta oma vaatenurka elule. Jättes kõrvale hukkamõistu, eelarvamused, valed iseenesele, pessimismi ja kadeduse, saame ehitada maailma, kus kõik on siiras ja tõeline; kus meid armastatakse ja väärtustatakse just nen...

Äripäev, 2008 Pikaajalise meeskondade koolitamise kogemusega autorid räägivad lihtsalt ja inimlikult meeskonnatöö olemusest, toovad näiteid erinevatest kriisidest ja annavad juhiseid, mida ühes või teises olukorras ette võtta. Autorite koostöö väga paljude meeskondadega on näidanud, et saavutuste, edu ja õnnelikkuse võtmed on juhi käes. Kuna juhil on oma meeskonnaliikmete üle mõjujõud ehk võim, siis tema emotsionaalsed seisundid mõjutavad tugevalt meeskonda. Autorite tähelepanekul saavutavad tunduvalt paremaid tulemusi need juhid, kes väljendavad oma meeskonnaliikmete suhtes rohkem sooje tundeid ja hoolivust. Enamasti teebki inimesi õnnetuks meeskonnajuhi käitumine – arusaamatu juhtimine ja külmad suhted. Samuti teevad õnnetuks halvad meeskonnasisesed suhted. Kui aga meeskonnas pöörata tähelepanu vaid suhete parandamisele, ei tee see veel inimesi õnnelikuks, pigem vähendab see õnnetust. Tõeliselt õnnelikuks teeb inimesi koosloomine, arenemine, eesmärkide saavutamine ning tunnu...