Lugemispäevik

Viimasel ajal loetud novellid on olnud isikliku elu heietused või siis üsna ropud. Argentiina jutukirjaniku Samantha Scweblini omad on teistsugused. Neis ei räägita autorist endast, tegelased satuvad muinasjutuliselt põnevatesse seiklustesse a la Mehis Heinsaar või Arvo Valton. Meeldiv oli see erinevate süžeede pillerkaar, mis on punutud lihtsate asjade nagu soovimatu rasedus, depressioon või armumine ümber või uperpallitavad absurdiradadel, kus nagu ei oskagi mõtet leida, novellid “Kaevaja”, “Meesnäkk” (ohhoo!) , “Maa all”. Hea, kui novell on põnev, aga samas tunned, et tegelikult pead sealt allteksti otsima. Sama võib tunda ka paremaid eesti autoreid lugedes: “Keskpäeval tuli jaama ooteruumi suurekasvuline mees. Tal oli lips ees ja seljas luitunud ülikond. Ta sammus läbi istujate ridade ooteruumi kaugemasse nurka ning võttis seal seljast rohelise seljakoti. Pani selle maha räpasele parketile ning palus lähimalt pingilt inimesi istuda teise kohta. Vabaks jäänud pingi tiris ta nurka. V...

  Terra Alta on provints Kataloonias, kus elu kulgeb üsna rahulikult ja turvaliselt. Kuid ühtäkki raputab kogu Terra Altat erakordselt julm mõrv – piinarikkalt tapetakse kohaliku suurfirma eakad omanikud. Mõrvarid on kadunud kui tina tuhka ning peagi jookseb hoogsalt alanud mõrvajuurdlus tupikusse. See ei anna rahu aga Barcelonast Terra Altasse kolinud politseinikule Melchor Marinile, kes kolleegide ja ülemuste vastuseisus hoolimata jäärapäiselt juurdlust jätkata soovib. Mõrvajuurdlus vaheldub raamatus Melchori minevikukirjeldustega, mis leebelt öeldes on üsna värvikad. Tema enda päritolu ja minevikuteod ning käimasolev uurimine panevad nii mõnelgi korral teda mõtlema, kust jookseb siiski piir õigluse ja õiguse vahel. Melchori visadus viib süüdlaste leidmiseni, kuid ometi ei ole lõpplahendus lihtne: mängus on nii kadedus, alandus, kui ka kättemaks. Javier Cercas on üks Hispaania nüüdisaegse proosakirjanduse suuri meistreid, kellelt eesti keeles on varem ilmunud ka romaanid „S...

Tõlkeraamatutest osutusid sedakorda lemmikuteks ajaloolised romaanid. Samuti on köitvat lugemist leitud Põhjamaade kirjandusest. Esikoha on hõivanud Soome kirjaniku romaan “Ääremaa”, millest Maaja ja Reet sisuka ülevaate annavad. Terhi Kokkonen „Ääremaa” Maajale meeldis Soome kirjaniku romaan: Soome laulja ja kolumnist Terhi Kokkonen on kirjutanud toksilisest paarisuhtest, mis lõppeb hävinguga mõlemale osapoolele. Suhe on olnud vägivaldne pikemat aega, ei aita paariteraapia ega tuttavate nõuanded. Mees varjab ennast väljaspool kodu meeldiva fassaadi taha, jättes mulje, et kannatab ebastabiilse femme fatale pärast. Terapeut süüdistab naist mehe lämmatamises ja kohitsemises – nurkaaetuna polevatki mehel muud võimalust kui rünnata. Naine on segaduses, et keegi teda ei mõista ja püüab abielu parandada, nõustudes reisima Lapimaale virmalisi vaatama. Reis osutub katastroofiks, sest pinged saavutavad mehe egoistliku käitumise tõttu haripunkti. Kahtlase autoavarii põhjusi uurides saabub selgus...

Raamatust saab ülevaate, mis on Hispaania Camino de Santiago palverännak. Raamatu autor on hästi kursis, missugustel põhjustel inimesed palverännakule lähevad. Nimelt teisel korral, kui ta sinna 2004. aastal läks, siis sidus ta rännaku oma magistritööga ja küsitles teel olles palverändureid. Ta on mitu korda palverännakul käinud ja meeldejäävaid elamusi saanud ning häid tuttavaid ja sõpru leidnud.  Raamatus on tutvustatud Camino de Santiago ajalugu ja räägitud Püha Jaakobuse legendist. Kui varem võeti rännakuid ette religioossetel põhjustel, siis tänapäeval võivad olla palveränduritel väga erinevad põhjused, miks nad teele asuvad – nad kas otsivad lahendusi oma probleemidele, hingehädadele, on eluga ummikseisus või on sportlik huvi enda proovile panemiseks jpm.  Oli põnev lugemine ja tekitas tungi ka ise kunagi sama rännak ette võtta. Huvitav oli lugeda sellisest nähtusest nagu palverändurite communitas , mis tähendab, et paljudel palveränduritel tekib omavahel eriline side ja...

Muraste, Randvelt kirjastus 2011 Ei tea kuidas teistega, kes seda raamatut lugenud on, kuid minul tekkis vastupandamatu soov Lõuna-Hispaaniasse reisida, sest just nii kaasahaaravalt on autor kirjutanud enda ja perekonna kolimise ning sisseelamise loost Andaluusias, El Puerto de Santa Marías. Raamat annab hästi edasi selle armastuse ja kire, mida autor tunneb oma uue kodumaa vastu, nii et isegi tavalised Hispaania igapäevaelu ja tegemisi puudutavad kirjeldused tunduvad piisavalt huvitavad, et edasi lugeda. Helen Eelrand ise on öelnud, et tema tunded Andaluusia vastu on naiivsed ja ebaobjektiivsed ent võibolla just see siiras naiivsus ongi, mis raamatu nii köitvaks teeb. Lisatud fotod illustreerivad autori teksti veelgi. Helen Eelrannalt on ilmunud veel: "Pasodoble" (2010) "Anne Veesaar: elus, see on kõige tähtsam!" (2009) "Michael Jackson: popikuningas 1958-2009: vastuolulise muusikageeniuse lugu 107 fotol" (2009) Juhul, kui soovite Eelrandade p...