Lugemispäevik

Pean mainima, et enne raamatu lugemist ma lihtsalt vaatasin ja imetlesin raamatu kaanekujundust, eelkõige värvide kombinatsiooni ning hiljuti kuulsin, et see on silma jäänud ka teistele. Alguses tekitas raamatu lugemine kerget segadust, kuna see koosneb ainult kirjadest ning veidi võttis aega, et aru saada kes on kes. Väga kiiresti muutus kirjade lugemine hoopis nauditavaks. Kirja teel inimesed väljendavad end veidi teisiti ja tundub, et nad lähevad rohkem sügavuti ja isiklikumaks. Vajaka ei jää ka vaimukusest. Peategelaseks on kirjanik teise maailmasõja aegsest ja järgsest Londonist, kes on otsimas teemat oma järgmise raamatu jaoks. Tegevus hakkab hargnema kui ta satub juhuslikult kirjavahetusse Inglismaa Guernsey saarel elava mehega ja edasi juba sealsete teiste elanikega, kes kuuluvad Guernsey Kirjandus- Ja Kartulikoorepiruka Seltsi. Lõpuks tekib suur kogum erinevaid põnevaid karaktereid, kes edastavad oma kogemusi sõjaaegsest Guernsey saarest, mis oli natside poolt okupeeritud. P...

Kas te teadsite, et Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi kantseleiülem Elmar Tambek, kes Kanadas paguluses olles kirjutas mälestusteraamatu „Tõus ja mõõn”, on sündinud Rakverest 20 km kaugusel Võsu poole Kupjarahva talus. Ja et tema paksus raamatus on tervelt 100 lehekülge kirjeldusi 1920-1930-ndate vahetuse Rakverest, kui ta siin prokurörina töötas. „Oli imekena, vaikne päikesepaisteline varasuve hommik, kui 12. juunil kella 5 paiku Rakvere jaamas rongilt maha tulin. Jaamas oli paar unist raudteelast ja mõni üksik reisija...Astusin lõpuks jaamahoonest välja, väike reisikohver käe otsas, ja seadsin sammud linna poole. Rakvere peatänavaid, Tallinna ja Pikka, tundsin varem. Ka Laada- ja Turuplats ning Tallinna tänavalt sinna viiv Lai tänav polnud mulle võõrad. Hüljates neid mulle juba tuttavaid kohti, lonkisin kõrvaltänavaid kaudu Rakvere Rahvamaja poole ja sealt üle Vallimäe Tammikusse. Rakveres ei ole kunagi olnud vaatamisväärsusi. Ka siis mitte, kui mina sinna asusin. Ei...

Juudi päritolu prantsuse kirjandusklassiku Irène Némirovsky "Prantsuse süit" on üks esimesi ilukirjanduslikke teoseid Teisest maailmasõjast. Tähelepanuväärne ei ole aga mitte ainult raamat, vaid ka autori elukäik ning traagiline saatus. 11. veebruaril 1903 Kiievis pankuri perre sündinud Irène Némirovsky oli lapsepõlves õnnetu laps, otsides pelgupaika kirjandusest. Ta hakkas kirjutama juba neljateistkümneaastaselt, leides kirjutamisest lohutust üksindusele. Pärast kolimist Kiievist Petrogradi ning seejärel Moskvasse, saabus tema perekond 1919. aastal Pariisi, kus ta ka abiellub ning saab kaks last. Hoolimata oma tuntusest (1929. aastal ilmunud "David Golder" toob talle kiiresti kuulsuse) ning usuvahetusest ei õnnestu Irène Némirovskyl saada Prantsuse kodakondsust ning vahetult enne Teise maailmasõja puhkemist 1939. aasta 1. septembril põgenes ta koos abikaasa ning tütardega Pariisist külasse nimega Issy-l’Évêque. Issy-l’Évêques kirjutas Némirovsky "Pran...