Lugemispäevik

Fred Jüssi "Mõttemustrid" Liat puudutas : Kaunilt kinkeraamatuks kujundatud kogumikus on mõtteid elu, inimese ja looduse kohta. Fred Jüssi on öelnud, et tuli on üks enesepuhastamise viise. Tule varal on võimalik ennast väga palju korrastada. Tõsisemate küsimärkide ees seistes, on ta loodusesse läinud ja tule üles teinud. Tema jaoks on tuleviku märksõnaks haridus. Kui tekib huvi, tekib ka armastus ja soov hoida. See on väga pikk hariduse tee. Kui me muretseme ainult pumba pärast ja ei hoolitse kaevu eest, siis kaob meie kodumetsadest veel midagi peale allika või ojanire. Sõnal on oma vägi, mis võib muuta väärtusi, suhteid ja saatusi. Aeg parandab haavad, aga armid kasvavad koos inimestega. Majad, kus on kunagi elatud, pole kunagi päris tühjad. Nad peidavad endas saladusi ja hoiavad mälestusi. Suurimad avastused sünnivad hetkel, mil sa ei otsi midagi. Su ümber on kõik olemas. Oluline on äratundmine. Need mõtted puudutasid mind paljude teiste seas enim. Raamatule on eessõna kirj...

Mis tunne see on, mis eestlase laulma ajab ja mida laulus väljendatakse? Miks on laulmine Eesti kultuuris nii sügavalt juurdunud, miks inimesed laulavad? 90-ndatel terve aasta vahetusõpilasena Eestis elanud ja eesti keele kindlalt suhu saanud Sabine Burger jõudis kaks aastat tagasi taas Eestisse. Nüüd juba kontserdi- ja teatrifotograafina, kes eestlaste lauluväest lummatuna hakkas otsima vastuseid eelpool nimetatud küsimustele. Kui Sabine otsis läbi kaamerasilma, siis sõnastamatu sõnastamisel olid tal abiks Lauri Sommer (arhailistesse lauludesse kätketud maailmapildist ja häälte taltsutamisest), Valdur Mikita (looduse ja laulmise põimumisest, metsade helimaastikest, eesti keele seostest meloodiatega, absoluutsest muusikalisest nägemisest), Eero Raun (ajaloolistest ja poliitilistest seostest, laulu vabastavast väest ja elujõulisuse allikast), Kristiina Ehin (fiktiivajaloolisest sündmusest, kuidas naised tahtsid minna esimesele laulupeole ja mis sellest tahtmisest sai), Ly Seppe...

Raamatu autoril oli võimalus töötada kaks ja pool aastat Maltal ning ta jagab oma mälestusi ladusalt ja lahedalt. Saare eluolu, loodust, vaatamisväärsusi ning juhtumusi kirjeldab ta niivõrd värvikalt, et tundub nagu viibiksid ise selles keskkonnas. Maltalased on kohati vastuoluline rahvus – nad on sügavalt usklikud, kuid samas väga keevaverelised ja elu nautivad. Ühtlasi on nad ka perekesksed ja kokkuhoidvad, abivalmid ja hoolivad, ilu ja puhtust armastavad. Eriti üllatav oli autori jaoks töökeskkonnas valitsev siiras, sõbralik ja pingevaba suhtlemine eri rahvusest töötajate vahel ning ülemuse positiivne ja toetav suhtumine algusest lõpuni. „Ja üks vahva tähelepanek veel. Kui me Eestis ja ka mujal Euroopas lakkamatult jaurame lõimumisest ja sõbralikust läbisaamisest, siis siin lõimuvad kõik expat 'id omavahel ilma erilise vaevata. Siin unustad ära kõik rahvustest tingitud ebasümpaatiad ja muu sellise tobeduse. Siin on kõik „võõrad”, ükskõik, kas olid tulnud Poolast, Karpaati...

Raamatu koostaja on teinud ära suure töö: "Kadunud vaated" pakub sadade vanade ja kaasaegsete fotode võrdluse abil aimu, kuidas on viimase sajakonna aasta jooksul muutunud Tallinna kesklinn. Raamatus puuduvad vanalinna vaated, rõhk on piirkonnal, mis jääb vanalinna ning mere ja raudteede poolringi vahele. Raamat on piirkondade kaupa jagatud peatükkideks, iga peatüki juurde kuulub ka väljavõte Tallinna 1885. aasta kaardist ning lühike ülevaade ajaloolisest taustast. Kas Tallinn on viimase aastasaja jooksul muutunud ilusamaks või mitte, on iga vaataja maitse asi, kuid üllatusi ja äratundmisrõõmu pakub raamat kindlasti. Soovitab Kaili