Lugemispäevik

Loodus Viio Aitsam „Putukafriigi päevaraamat” (2016) „Erilisena mõjus mulle Viio Aitsami „Putukafriigi päevaraamat”. Ma lihtsalt ei saa aru, kuidas on võimalik huvi tunda mõne ussikese eluringi vastu ja teda lausa luubiga aasta otsa jälgida ja siis veel osata ta elukommete kohta järeldusi teha ja talle aias mõnusaid elutingimusi luua. On ikka olemas omapäraseid inimesi. Mina olen ainult liblikaid püüdnud, ära kuivatanud, määranud ja karpi talletanud.”  Leelo postitus . Toit „101 eesti toitu ja toiduainet” (2016) „Raamat on väga ülevaatlik ning hõlmab eri ajastuid. Huvitav oli teada saada, et lisaks kartulile ja teraviljatoitudele, söödi Eestis piirkondlikult väga erinevalt. Tutvustamist leiab, kuidas eestlaste talupoeglik kasin toidukultuur sai eelkõige mõjutusi baltisakslastelt, mida tõi kaasa nõukogude aeg ning kuidas on toidu ja selle tarbimisega kaasajal.  Hariv ajaviitelugemine nii kokanduse- kui ka ajaloohuvilisele.” Pamela Mara „Hullult head val...

Vaata kui hea, kui sa kõnnid ringi ja tunned ära: näe, kanakoole õitseb või kuuled, kuidas musträstas laulab. Oli ikka või, ei, vist hoopis... Mida põhjalikum määraja, seda parem, ei jää midagi umbmääraseks. Ja siin ta siis nüüd on: Jüri Kameniku "Eesti pilveatlas", esimene nii põhjalik eesti keeles. Niisiis, laenutame nädalavahetuseks, viskame aiatooli pikali ja hakkame vaatlema. "Tavaliselt on Eesti taevas korraga rohkem kui üht liiki pilvi. Sealjuures on pilvede tumedus ja värvus väga erinev. Näiteks kiudpilved on keskpäeval tavaliselt üleni valged, rünkpilvede rüngad valged või hoopiski tumedad, kihtpilved hallid. Kui päike asub madalal horisondi kohal, lisandub pilvedesse värviküllust. Vihmapilved on tavaliselt paksemad ja tihedamad ning võiks arvata, et valgus lihtsalt neeldub neis. Kuigi vähesel määral neeldubki, siiski hoopis suuremal määral hajub- see on seotus piisakeste suurusega pilves." Kiudpilvede äratundmiseks leiame 8 fotot, kirjeldused,...

Raamatu koostaja on teinud ära suure töö: "Kadunud vaated" pakub sadade vanade ja kaasaegsete fotode võrdluse abil aimu, kuidas on viimase sajakonna aasta jooksul muutunud Tallinna kesklinn. Raamatus puuduvad vanalinna vaated, rõhk on piirkonnal, mis jääb vanalinna ning mere ja raudteede poolringi vahele. Raamat on piirkondade kaupa jagatud peatükkideks, iga peatüki juurde kuulub ka väljavõte Tallinna 1885. aasta kaardist ning lühike ülevaade ajaloolisest taustast. Kas Tallinn on viimase aastasaja jooksul muutunud ilusamaks või mitte, on iga vaataja maitse asi, kuid üllatusi ja äratundmisrõõmu pakub raamat kindlasti. Soovitab Kaili