Lugemispäevik

Walter on poiss, kes on terve oma elu olnud oma isaga lahutamatu. Nad rändavad koos mööda Ameerikat ja isa on Walteri suurim kangelane. Ühel hetkel peab Walter aga ootamatult kolima vanaisa juurde väikelinna, ta ei saa aru, miks isa temaga enam ei ole. See tekitab temas segadust ja kurbust. Uues koolis alustab ta viiendat klassi täiesti üksi. Walter tunneb end võõrana ja igatseb vana elu tagasi, ometi leiab ta viisi, kuidas silma paista. Ta teeb kooli teadaannetes naljakaid hääli ja üllatab kõiki. See toob talle ootamatu tähelepanu ja uusi võimalusi. Walter kutsutakse koolimuusikali katsetele, seal hakkab ta tasapisi leidma oma kohta. Ta saab uusi sõpru, kes teda mõistavad. Samal ajal igatseb ta endiselt oma isa, ta usub, et isa on kuskil tööl ja tuleb varsti tagasi. Tõde on aga palju keerulisem ja valusam. Selgub, et isa võitleb oma probleemidega ega ole täiuslik. Alkoholismi mõju ilmneb läbi isa ebastabiilse käitumise ja kadumiste. Tõde isa sõltuvusest on Walteri jaoks šokk, sest see...

Maria Parr ,,Oskar ja mina. Kõik meie mängukohad” Mare rändas lapsepõlve: Raamatu peategelasteks on 8-aastane Ida ja ta 5-aastane vend koos ema isaga, samuti laste kaks onu. Kirjanik näitab õe venna omavahelisi suhteid tõetruult ja siiralt. Vaatamata üksteise armastamisele ei pruugi igapäevane läbisaamine olla üksüheselt toetav ja idülliline. Elus ikka juhtub, et ollakse teise peale kade, vihane, vaja ennast kehtestada jm, Seda kuidas selliste tunnetega hakkama saada oskab kirjanik väga hästi lahendada. Kui siis aga ema vend Øyvind raske haiguse tagajärjel sureb, tuleb lastel esimest korda elus suure kaotusega toime tulla, sellega leppida. Ida mõistab kui tähtis on pere toetus. See raamat viis mind mõtetes minu enda lapsepõlve mängumaile, tuletas meelde sõpradega veedetud aega. Kuidas onni ehitasime, jõesafaril käisime, ratta- ja metsamatkad, jõuluvana ootamise hirmud ja rõõmud, seenelkäigud. Jakob Martin Strid „Fantastiline buss” Merlin jagab lahedat raamatut: Jakob Martin Stridi „Fan...

  Kas see on jalgpalliromaan? Kindlasti mitte. Kuigi taustal kostuvad värava ja palli kõlad, räägib see lugu millestki hoopis süngemast.  Endine väravavaht Josef Bloch kaotab äkitselt töö ja uitab sihitult läbi 1970ndate Autria rõhuvate tänavate. Tema näiliselt tühised teod viivad ta tumedale ja pöördumatule rajale. Handke loob kafkaliku maailma, kus iga pilk varjab saladust ja iga paus kogub endasse pinget. Must huumor ja tumedad varjud põimuvad lüürilise õudusega, näidates, kuidas inimene sammhaaval laguneb - nagu penaltilöök, mille tegelik draama toimub ainult sinu peas.  Ja just seetõttu mõjub see lugu jahmatavana - nagu külm dušš. See on raamat, mida ei saa lihtsalt kõrvale panna, sest ta jätab sind ebamugava tundega silmitsi iseendaga. Kirjastus Tänapäev, 2025

12-aastase Malte perre tuleb ajutiselt elama ta poolõde Josefine, sest tema ema on taastusravihaiglas vähist paranemas. Mitte miski ei ole nii nagu enne, kui Josefine välja ilmus ning isa Christianiks ja ema bitch`iks nimetama hakkas. Õega lähedasemaks saades, kooruvad minevikust välja asjad, milleks poiss sugugi valmis ei olnud. Malte otsib vastuseid, miks on isa niimoodi käitunud ja miks ei ole talle kõike ausalt ära räägitud, mis varasemalt toimus. Lisaks liitub Malte matemaatikaklubiga Lale, särtsakas tüdruk, kes tekitab Maltes vastakaid tundeid. Lale meeldib talle väga, teisalt on ta tüdruku peale pisut kade, kuna too oskab matemaatikat Maltest ehk isegi paremini. Samal ajal peab Malte valmistuma matemaatikaolümpiaadiks, kuid see pole kerge, tänu sellele, mis parajasti tema kodus ja elus toimub. Arvud on ta lemmikud väiksest saati. Väikese lapsena tundis ta ainult naturaalarve, teadis kolme nagu ema-isa-Malte ja viite nagu ühel käel sõrmi ja muidugi kaheksat, kaunist kaheksat. Aga...

  Menukirjaniku, kes on tunnustatud mitmete auhindadega, Sara Pennypackeri „Pax. Teekond koju“ on oodatud järg raamatule „Pax“. Seda teost ootasin ka mina lugejana. Saan öelda, et tegu on väga kiiduväärt raamatusarjaga, kus lugejale avaneb raamatu vältel väga armas lugu. Lugedes ära esimese osa, ei ole võimalik jätta teine lugemata. „Pax. Teekond koju“ on üks südamlikumaid raamatuid, mida viimasel ajal lastekirjanduse hulgast lugenud olen. Nii nagu esimene osa, on ka teine osa väga hästi kirjutatud ja paeluv sõja ja pääsemise lugu.  Tänapäevases maailmas, kui igal pool räägivad uudised Ukraina sõjast, on vaja just sellist raamatut, mis on sõjavastane ja annaks lootust, et kõik saab korda. Raamat annab lootust just seetõttu, kuna see jutustab looduse ja inimese omavahelisest suhtest ja seotusest – neil on üksteist vaja. On kevad. Möödas on aasta sellest, kui Peter ja tema rebane Pax teineteist viimati nägid. Lahutamatust sõprusest on nüüd saanud üksteisest eraldatud elud. Raama...

  2019. aastal ilmus Maja Lunde aastaaegade kvarteti lummav esimene raamat “Lumeõde”, mis oli talve- ja jõuluraamat. Nüüd on ilmunud kevaderaamat “Päikesevalvaja”, mis tasus ootamist. Mõlemad raamatud on illustreerinud norra üks tuntumaid kunstnikke Lisa Aisato ja need illustratsioonid on tõesti võrratud ning annavad loole väga palju juurde. “Päikesevalvaja” on lasteraamat, kuid nii rabavalt sügava sisuga lasteraamat, et sobib suurepäraselt lugemiseks ka täiskasvanuile. Süžee on seikluslik, kuid teemad mida käsitletakse on tõsised. On muret ja üksildust, surma ja kaotusvalu, aga vastukaaluks ka ka palju soojust, mõistmist, sõprust ja armastust.  Muinasjutulise raamatu peategelane on teismeline tüdruk ja kõik tõsisedki teemad tema elukevades on käsitletud lapsele arusaadavalt ja helgeid lahendusi pakkuvalt.  Tuli sai puuhalust hoogu juurde ja leegid peegeldusid vanaisa näos. “See laul on muldvana,” ütles ta.”Me oleme alati rääkinud lugusid sellest, kuidas päike ükskord kau...

  Anti Saare uus värvikalt kirjutatud raamat on mõeldud eelteismelistele lastele. Vahvaks teeb selle see, et peategelaseks on poiss. See annab võimaluse raamatuga sarnaneda ka noortel poistel, kes mingi plika mulisemist lugeda eriti ei viitsiks. Samuti esineb Saare raamatus populaarseks saanud ''siin ja praegu'' efekt, kus inimestel toimub tihtipeale vestlus oma sisemise ''minaga''. Seda efekti võime samuti näiteks kohata raamatusarjas ''Ühe äpardi päevik''. Selle kaudu saavad lugejad samastuda erinevate tegelastega raamatust.  Jutustus algab ja kulgeb kiirelt. See on lustakas, üllatav ja pungil Saarele omapärast huumorit.   Raamatu peategelane on 11-aastane Juhan, kelle hüüdnimi on Juks. Ta armastab väga kirjutada, kuid paraku ei suuda ta oma kirjateoseid lõpule viia. Ükskõik millise žanriga ta katsetab, ei tule tal need edukalt välja. Tema edukuse teele satuvad ette erinevad tegelased: naabrimees ei luba valmivat artiklit ilmutada või p...

Mullu loetud raamatutest on sõelale jäänud nii mõndagi huvitavat. Hea meel on jagada lõppenud aasta lugemiselamusi meie blogi lugejatega.  Eesti kirjandusest said enam tähelepanu Susan Luitsalu raamatud.  Susan Luitsalu "Ka naabrid nutavad" Leigi soovitab: Selle raamatu võtab kõige paremini kokku ütlus, et eestlase kõige eelistatum õhtusöök on teine eestlane ning elu ülim eesmärk on ometigi oma naabrist parem olla. Kogemata-meelega on Susan Luitsalu suunanud kõik eestlaste stereotüübid elama Pojengilehe tänvale. Keskealiste perepeade võimuvõitlus, varjatud koduvägivald, teiste põhjuseta halvustamine ja anonüümne ärapanemine sotsiaalmeedias on teemad, mis äratundmist tekitavad. Justkui igapäevaelu paroodia või peaksime hoopiski häbi tundma, sest kas tõesti nii tühised me olemegi? Tiina K. arvab: "Ka naabrid nutavad" on satiiriline vaade inimloomusesse. Kuigi jutt on tänapäeva Eesti inimestest võiks samad lood vabalt üle kanda ka näiteks Soome, Rootsi jne. Kõik Pojen...

Nukra suve lõpetuseks sobib lugeda jutukogu „Suvised valed”. Tõsi see on, et lugejad eelistavad romaane, aga need seitse juttu on sisult võrdsed seitsme romaaniga, nii et kellel aega lugemiseks napib, sellel on hea võimalus saada seitsme raamatu kvintessents. Ütlen kohe ära, et jutud on kurvad, inimesed üksikud, armastus on kadunud või pole seda olnudki, abikaasa on võõras, lapsed on kauged, vanemad veel kaugemad, tervis on läbi, elu on lõppemas, lootust õnnele ei ole ja kui oleks, ei ole jõudu oma igapäevaelust kõrvale astuda ja see õnn enda omaks teha. Minevikku võib suhtuda kahte moodi: kahetsedes, et see nii mõttetu oli või kahetsedes, et potensiaalset õnnevõimalust ära ei tuntud. Stiilinäide  jutustusest „Reis lõunasse”: „Päev, mil ta lakkas oma lapsi armastamast, ei erinenud millegagi teistest päevadest. Kui ta järgmisel hommikul endalt küsis, mis oli põhjustanud armastuse kaotuse, ei leidnud ta mingit vastust. Ta ei tahtnud oma lapsi näha, ei sünnipäeval ega enne ega pärast ...

Selle suve parim lugemine: Toomas Kall “Paunvere lõpp”. Klassikute ümberkirjutamise meistrina on seni hiilanud Urmas Lennuk. Nüüd on efektse lühivormi loonud Toomas Kall: kuidas klassikud kirjutaksid “Kevadet”. Mitmekülgne nauding: Luts ise, Jaan Kross nagu Luts, Lennart Meri nagu Luts, Viivi Luik nagu Luts ja seda 26 erineval moel. Arvo Valtonlikud aforismid, Mats Traadilikud elulood, Jüri Tuulikulik kuuldemäng, Ilmar Trullilikud luuletused, Tõnu Õnnepalulik päevik jne.  Siin näiteks Hando Runnellik stiilinäide: “Pihilkäik.  Mis vaevab sinu südant,  mis koormab sinu kopsu,  mis põrmustab su põrna,  mis nõtkutab su põlvi,  mis lõdvestab su lõuga,  mis ladvestab su rasva,  mis närvutab su närve,  mis riivab sinu silma,  mis peseb sinu aju,  mis vaevab sinu südant -  kõik räägi ära arstile,  jah, oma perearstile.”  Ja Jaan Kruusvall: “Nad hilinesid, isa ja poeg. Või kes õieti? Sügis ikkag...

Timo Parvela esimeses eesti keelde tõlgitud raamatus "Ella ja sõbrad" on naljakad lood Ellast, klassikaaslastest ja nende õpetajast. Ella ja tema sõbrad on väga abivalmid, aga sageli teevad nad järeldusi ja otsuseid mõne suvalise nähtud eseme või mõne klassikaaslase ütluse põhjal. Ühtlasi ei mõista nad oma õpetaja irooniat. Niiviisi tekivad kõiksugu segadused ja absurdsed olukorrad. Kõige naljakam on esimese raamatu esimene lugu "Ella ja väljapressija". Seda lugedes naersin südamest, mistõttu algul lugesingi seda vaid ise, sest naerdes oli võimatu ette lugeda. Alles teisel katsel lugesin ka tütrele ette ja siis naersime koos.  Järgnevas kahes loos "Ella teatris" ja "Ella õppekäigul" tegi tütrele hirmus palju nalja see, kui justkui telefonimänguna esimese lapse suust kõlanud lause muutub ridapidi edasi öeldes hoopis millekski muuks ja lõpuks tuleb sellest jälle mingi jama.   Lugesin ka raamatuid "Ella ja sõbrad 2" ning ...

Mu vanem tütar Anete oli umbes 4-aastane, kui hakkas kuulama audioraamatuid, kuuldemänge, "Õhtujutte" jt lastejutte, mida Vikerraadio kodulehel kuulata saab. Ta kuulab neid jutte siiani peaaegu igapäevaselt. Sel sügisel läks ta 1. klassi. Ta on koolis käinud vaid ühe veerandi, aga juba on ta silma paistnud oma kuulamisoskuse ja tähelepanuvõimega ning õpetajalt kiita saanud. Võin uhkusega öelda, et mu tütrele jääb väga hästi meelde, mida ja kellest talle jutustatakse. Ja ma usun, et nende oskuste ja võimete omandamisel on palju rolli mänginud see, et ta on palju erinevaid lugusid ja muinasjutte kuulanud. Et Anete audioraamatuteni jõudis, oli juhuslik. See oli kuu või paar enne tema 4-aastast sünnipäeva. Ta ei saanud lasteaeda minna ja oli tõbisena kodus. Mul mängis hommikul taustaks Vikerraadio ja Anete jäi tähelepanelikult täiskavanutele mõeldud järjejuttu kuulama. Nii ka järgmisel päeval. Päris lahe vaatepilt oli, kuis ta põrandal teki peal lamas, kõrv vastu raadiokõlarit...

Valik lugemiselamustest 2014. aastal ilmunud laste- ja noortekirjandusest: Rose Lagercrantz "Minu õnnelik elu" ja "Mu süda hõiskab ja naerab" "Kindlalt kõige armsamad ja lihtsamad raamatud aastal 2014. Sarnanes väga oma kirjutamisstiililt Astrid Lindgreni raamatutele. Raamatud läksid väga hinge ja kindlasti soovitan neid veel paljudele inimestele."   Hilde Vandermeeren "Operatsioon "Bernie välja!"" "Raamatu peategelane on 8-aastane Catherine. Tüdruk elab koos emaga,oma isa ei ole ta kunagi näinud. Ühel päeval tuleb nende ellu karnevalipoepidaja Bernie. Raamatus kirjeldatakse hästi lapse tundeid uuel eluetapil. Tegelased on elulised, lihast ja luust inimesed." Ilmar Tomusk "Kriminaalsed automatkajad" "2012. aastal Ilmar Tomuski alustatud noorte kriminalistide sari sai täiendust. Selles raamatus lahendavad Kribu ja Krabu Sõmeru autoparklast varastatud autode juhtumit. Vahvad tegelased ja soe ...

Rootsi kirjaniku Stig Claessoni 1980. a ilmunud raamat on jutustus väärtustest, vananemisest ja elust maal, õigemini sellest, kuidas elu maalt kadunud on. Ühe metsa sees elavad kolm seitsekümnendates aastates vanameest ja üks vanaproua. Nad on "vabad mehed", nad on "oma töö teinud" ja nüüd on neil "vaba aja probleem". Ütlevad nad seda küll naljaga pooleks, kuid tegelikult on asi tõsine. Väljavaade elada 102-aastaseks, nagu Yngve Frej, ehk veel 30 aastat, lausa hirmutab neid. Autor maalib ildüllilise pildi suvisest Rootsimaast ühes mahajäetud maakohast metsade sees, kuhu isegi buss enam käi. Tihti mainitakse sõna "vaikus". Kuid ühel päeval, paneb kingsepp Gustafsson, kes oli oma töö teinud, tee äärde viida, mis peaks juhatama nende talukohani. Suutmata otsustada, kas kirjutada sinna talu ametlik nimi või see, mille järgi seda tegelikult teatakse, kirjutab ta sinna hoopis "muistis", sest just muististena nad ennast seal tunnevad. Ja ...

Prantsuse kirjaniku Anna Gavalda romaan "Näpatud tunnid" on kerge, südamlik ja naljakas raamat. Raamatu tegevus keerleb ühe pere laste - nüüd juba täiskasvanuks saanud - kahe õe ja kahe venna ümber. Nad on kõik totaalselt erinevad: erinevad nii elustiilide, kui ka ellusuhtumise poolest. Noorem õde Garance on rõõmsameelne elunautija. Ta ei lase end häirida sellest, mida temast arvatakse ja üritab kõike näha läbi huumoriprisma. Vanem õde Lola on olnud ülejäänud pere lastele nagu "tugitala", kellele toetuda. Seetõttu oli see suureks šokiks, et kõikide arvates õnnelikku pereelu elanud Lola otsustab lahutada oma abielu. Garance kirjeldab oma õde ja ennast järgnevalt: "Oleme üsna erinevad. Tema kardab oma varju, mina istun enda oma peal. Tema kirjutab sonette ümber, mina laen muusikat alla. Tema imetleb maalikunstnikke, mina eelistan fotograafe. Tema ei räägi kunagi sellest, mis ta südant vaevab, mina ütlen välja kõik, mida mõtlen. Talle ei meeldi tülid, mulle...