Otse põhisisu juurde

Postitused

Kuvatud on postitused sildiga krimikirjandus

Lille Roomets "Abja Ahjualune"

On 1905. aasta. Tsaari-Venemaal ja ka selle Eesti aladel levivad revolutsioonilised meeleolud - vabrikute töölised mässavad, nõudes kaheksatunniseid tööpäevi. Samal ajal leitakse Abja kõrtsist surnud mees. Urjadnikud ehk toonased politseinikud Ado Luuk ja tema abiline Max Rawell hakkavad uurima tema suremise asjaolusid. Või on ikkagi tegemist mõrvajuhtumiga? Kes seda tegi, kuidas ja miks? Kahtlusaluste ringist pole pääsu isegi ahjualusel... Brontius Plutus, kellest pidi saama Rawelli jäljekoer, otsustab aga ise, keda jälitada ja armastab oma koerustükkide vahepealsel ajal hoopiski mõnusasti põõnata.  Mulle meeldis raamatu juures selle miljöö. Krimiliin pani küll lehti kiiremini keerama, kuid rohkemgi veel nautisin ajastuhõngu ja talurahva eluolu kirjeldusi. Mõtteainet pakub ka tolle ajastu naise üpris nähtamatu roll.  "Abja ahjualune" on Luuki ja Rawelli sarja teine osa. Eelmine osa, "Härjasoo hingevaras" võitis 2023. aastal kirjastuse Tänapäev krimiromaanide konkur...

Daniel Aubrey „Sünge saar“

Suviseks ajaviitmiseks sobib üks põnev krimiteos nagu „rusikas silmaauku“. Selle žanri puhul on vägivaldse sisuga võrdlus ehk isegi asjakohane 😊 „Sünge saar“ on uue krimisarja esimene raamat. Tegevus toimub Šotimaal Orkney saarestikus. Kirjeldused kerivad silme ette kohe tuntud Shetlandi krimisarja ja sealsed maastikud – sünge, ilus, salapärane ja pika ajalooga. Tüüpilisele krimisarjale kohaselt peab juhtumiga tegeleval peategelasel olema küljes mõni kiiks ning vaevama mitmesugused isiklikud mured. Nii ka siin. Sedakorda on peategelane nooremapoolne naine, oma kodukohta tagasipöördunud ajakirjanik Freya. Tema mured ja hädad on seotud autistlike kalduvustega, mis ühest küljest aitavad märgata asju, mida teised tähele ei pane kuid teisest küljest ei tule sugugi kasuks inimestega suhtlemisel ja läbisaamisel. Konfliktid on vältimatud. Huvitav, et päris sageli on krimilugude keskmes samaväärselt detektiividega hoopis ajakirjanikud täites justkui sama ülesannet mõnikord lausa konkureerides....

Leonardo Padura „Sügismaastik“

  „Sügismaastik“ on neljas ja viimane osa Padura tetraloogiast „Neli aastaaega“ ja politseileitnant Mario Conde ehk Krahvi lugudest, mille tegevus toimub 1989.aastal Havannas. Peale põhjalikku puhastustööd politseis on läinud ka major Rangel ning küünikust elupõletajal Condel ei ole mingit tahmist seal enam tööd jätkata. Kuid uuel ülemal on tingimus: Krahv saab töölt lahti, kui lahendab ühe mõrvajuhtumi ja ta peab seda tegema kolme päevaga. Õige pea saab Condele selgeks, et tapetud mees oli Kuubale tagasi tulnud millegi väga väärtusliku järgi, mille ta kunstivarade sundvõõrastamise käigus omastas. Krahv sukeldub seekord kunstiväärtuste maailma. Vabadus ja võimalus lõpuks ometi hakata kirjutama raamatut oma vigastatud sõbra elust, õhutavad teda tagant ja õhtuks, mil kogu sõpruskond koguneb tähistama tema 36-ndat sünnipäeva ja Havanna on troopilise tormi ootuses, see vabadus ka saabub. Nagu ka varasemad osad, on lugu väga meisterlikult kirja pandud, nauditav lugemine ja annab aimu el...