Lugemispäevik

Kas te teadsite, et Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi kantseleiülem Elmar Tambek, kes Kanadas paguluses olles kirjutas mälestusteraamatu „Tõus ja mõõn”, on sündinud Rakverest 20 km kaugusel Võsu poole Kupjarahva talus. Ja et tema paksus raamatus on tervelt 100 lehekülge kirjeldusi 1920-1930-ndate vahetuse Rakverest, kui ta siin prokurörina töötas. „Oli imekena, vaikne päikesepaisteline varasuve hommik, kui 12. juunil kella 5 paiku Rakvere jaamas rongilt maha tulin. Jaamas oli paar unist raudteelast ja mõni üksik reisija...Astusin lõpuks jaamahoonest välja, väike reisikohver käe otsas, ja seadsin sammud linna poole. Rakvere peatänavaid, Tallinna ja Pikka, tundsin varem. Ka Laada- ja Turuplats ning Tallinna tänavalt sinna viiv Lai tänav polnud mulle võõrad. Hüljates neid mulle juba tuttavaid kohti, lonkisin kõrvaltänavaid kaudu Rakvere Rahvamaja poole ja sealt üle Vallimäe Tammikusse. Rakveres ei ole kunagi olnud vaatamisväärsusi. Ka siis mitte, kui mina sinna asusin. Ei...

Raamatu autor, Kathryn Bonella, puutus esimest korda Schapelle Corby juhtumiga kokku Austraalia uudistesaate "60 minutit" produtsendina. Raamatu kirjutamiseks elas Kathryn kümme kuud Balil. Nad veetsid koos pikki tunde Kerobokani külastusalal, vesteldes ja raamatu peatükke viimistledes. Schapelle pidas päevikut ja kirjutas sinna sellest, millest kõnelda oli liiga valus. Raamat on tõsielust. Schapelle Corby läheb Austraaliast, pere ja sõpradega, õe sünnipäevale ja puhkusele Bali saarele. Kuna otselennu piletid olid kõik välja müüdud, pidid nad reisima ümberistumisega Sidneys. Äralennu hommikul nöökis ta veel sõbrannat, Katrinat, et ta oma pagasi lukustas. Schapelle põrgu algab kui ta 2004. aasta 8. oktoobril Ngurah Rai lennujaamas lennukilt maha tuleb ja tollikontrolli läheb. Schapelle jättis tähele panemata hoiatavad märguanded oma lainelaua koti juures. Koti kanderihm oli katki lõigatud ja kaks lukukelku olid keskele veetud kuigi tema tõmbas need alati vasakusse ser...

Tammerraamat, 2010 Hea lugeja, see kõik oleks võinud juhtuda ka sinuga või sinu lähedastega. Chapelle sõidab koos vennaga troopikasaarele, lootes seal kaks nädalat surfates lõõgastuda. Lennujaama pagasikontrollis avastatakse tema lainelaua kotist 4,2 kg kanepit. Riigis, kus narkokuritegude karistused on ühed karmimad, mõistetakse Chapellele 20 aastat vangistust. Mingit põhjalikku juurdlust ei toimu, arvestamata jäetakse kaasvangi tunnistused tegelike narkokullerite kohta. Chapelle ainuke süü seisneb selles, et ta ei lukustanud enne lendu oma pagasit, tehes sellega narkokullerite elu lihtsamaks. Mingil ajal, peale esmast pagasikontroll, sokutati kanep tema kotti. Kes ja millal seda tegi on siiani teadmata st. tegelik kurjategija siiani karistamata. Vaatamata laiaulatuslikule meediakärale, ei ole keegi Chapellet lõpuni kuulanud. Nüüd kirjutabki ta selles raamatus oma loo, kuidas unelmate puhkusest saab košmaarne õudusunenägu ja seda 20 aastaks. Tänu perekonna toetusele on ta suu...