Lugemispäevik

Graham Swift on rohkelt tõlgitud ja arvukaid kirjandusauhindu noppinud inglise kirjanik. Romaan „Emadepüha” algab 30. märtsil 1924. aasta emadepühal, mis on Inglismaal päev, mis anti teenijatele vabaks oma perekonna külastamiseks. Orvust teenijannal Jane Fairchildil ei ole kusagile minna, ta jääb mõisa ning veedab pool päevast oma sõbra, naabermõisa perepoja Pauliga. Üksikasjalikke kirjeldusi tulvil lugu kulgeb aeglaselt ja kiirustamata, atmosfäär on erootiline ja unenäoline, väga detailne, kuid ometi mitte liiga. Graham Swift kasutab lihtsaid sõnu, mis annavad edasi hämmastavat sügavust ning jätsid mulle ausalt öeldes kohati isegi mulje, et autor võiks olla naine. Aus ja ilus story, mis on kummaliselt kogetav ja mõjub filmilikult. Seda, mis juhtuma hakkab, aimasin ette, aga sündmus ise mõjus ikkagi ootamatult. Emadepühal juhtunu muutis Jane`i elu jäädavalt ning temast sai lugupeetud romaanikirjanik, iseseisev naine. Pealtnäha on see lihtne lugu, kuid jutustamisviis on väga meisterlik...