Lugemispäevik

Maria Parr ,,Oskar ja mina. Kõik meie mängukohad” Mare rändas lapsepõlve: Raamatu peategelasteks on 8-aastane Ida ja ta 5-aastane vend koos ema isaga, samuti laste kaks onu. Kirjanik näitab õe venna omavahelisi suhteid tõetruult ja siiralt. Vaatamata üksteise armastamisele ei pruugi igapäevane läbisaamine olla üksüheselt toetav ja idülliline. Elus ikka juhtub, et ollakse teise peale kade, vihane, vaja ennast kehtestada jm, Seda kuidas selliste tunnetega hakkama saada oskab kirjanik väga hästi lahendada. Kui siis aga ema vend Øyvind raske haiguse tagajärjel sureb, tuleb lastel esimest korda elus suure kaotusega toime tulla, sellega leppida. Ida mõistab kui tähtis on pere toetus. See raamat viis mind mõtetes minu enda lapsepõlve mängumaile, tuletas meelde sõpradega veedetud aega. Kuidas onni ehitasime, jõesafaril käisime, ratta- ja metsamatkad, jõuluvana ootamise hirmud ja rõõmud, seenelkäigud. Jakob Martin Strid „Fantastiline buss” Merlin jagab lahedat raamatut: Jakob Martin Stridi „Fan...

TEATMEKIRJANDUS Taetmeraamatutest osutus tänavu populaarseimaks Einar Ellermaa poolt kokku pandud elulooraamat „Baruto. Rääkimata lood” . Raamatut lugema innustas kindlasti meie raamatukogus toimunud kohtumisõhtu päevakangelase endaga. Einar Ellermaa, Inge Pitsner “Baruto. Rääkimata lood” Lihtsa maapoisi Kaido Höövelsoni sumomaadlejaks saamise lugu aga mitte ainult... See lugu räägib mehest, kes tegi väikse Eesti kuulsaks. Hästi, lihtsalt kirjutatud, vahepaladeks toodud Kaido enda kommentaarid, kirjad.  Teine soovitus. Ladusalt kirjutatud lugu lihtsa Laekvere maapoisi  Kaido Höövelsoni karmist teekonnast sumomaadluse absoluutsesse tippu. Eriti aukartust äratav on see, tema unistus sai teoks tänu tohutule tahtejõule ja töövõimele, trotsides sumoklubi ränka süsteemi ja klubiomaniku naise kiusu. Imetlusväärne on seegi, et olles üks kuulsamaid eestlasi maailmas, on ta jäänud ikka sama siiraks ja lihtsaks.  Veel üks arvamus. Arvan, et ei ole E...

TEATMERAAMATUD  Teatmekirjanduse vallast on parimaks hinnatud Toomas-Valter Huik „Katkenud lapsepõlv. Kohtumine president Konstantin Pätsiga ja teisi mälukilde 1938–1945” . Kiidusõnu jagub ka raamatusarjale „Kirjanikud omavahel" . Toomas-Valter Huik „Katkenud lapsepõlv. Kohtumine president Konstantin Pätsiga ja teisi mälukilde 1938–1945” Toomas-Valter Huik (sündinud 1931) elas Rakveres aastatel 1932–1944. Tema kirurgist isa Valter Huik oli siinse uue linnahaigla juhataja. Poiss õppis linna 2. algkoolis Tartu tänav 4, ühe talve ka Tööstuse tänava koolis. Hea meenutus meie kodulinna ajaloost ja siin elanud ning töötanud inimestest. Kirja pandud autori noorpõlve märkmete põhjal. Rakvere koolipoisi mälestused Rakverest ja Rakvere kandist annab palju teadmisi kuidas neil aastail elati. Mind puudutas kõige enam peatükk, kus Toomas-Valter Huik oli sõjapaos Kloodi külas. Minu vanaema elas Kloodi külas ta jutustas mulle lapsena lugusid vanadest aegadest, rääk...

Käesolev raamat on järg zooloog Aleksei Turovski ülipopulaarsele "Loomult loomale" ja on koostatud Kuku raadios peetud vestluste põhjal. Peatükid ongi vestlused erinevatel teemadel loomadest kui ka inimestest. Turovski on parasitoloog ja tema uurimisobjektideks on paljude aastate jooksul olnud erinevad parasiidid. Ta armastab neid, kuid mitte niipalju, et tal oleks kahju neid uurimiseks tappa. Inimesele on omane võrrelda ja vastandada end loomadele. Inimene peab mõnesid loomi tarkadeks - öökull, kotkad ronk. Kas ahv on tark - no muidugi, ta on ju meie moodi. Kanu peetakse lollideks. Eesel on inimese silmis aga kõige tolam nagu ka paljud sõralised ja kabjalised. "Tegelikkuses on rumalat looma raske leida. Zooloogiliselt rumal loom on see, kes ei õpi piisavalt. Ja loom, kes ei õpi piisavalt, lihtsalt ei jää ellu." Paljudel lehekülgedel jutustab Turovski huvitavaid lugusid sellest, miks loomad käituvad just nii, nagu nad käituvad. Mida teeb šimpans, kui tall...

AS Ajakirjade Kirjastus 2012 Jennifer S. Holland on teadus- ja looduskirjanik, kes töötab praegu ajakirja National Geographic vanemtoimetajana. Raamatus "Ebatavaline sõprus" on kirja pandud arvukalt lugusid erinevatest liikidest loomadest-lindudest, kes on loonud omavahel sõprussideme. Raamat sisaldab rohkelt fotosid. Jennifer S. Holland on kirjutanud raamatu järelsõnas: "Siiski on see raamat loodedavasti veennud mõnda skeptikut, et emotsioonid ja empaatia ning rõõm ja pettumus ei kuulu ainult inimkogemuste valdkonda. Nende lugude kogumine avas mu silmad sellele, kui sageli võivad loomad meid üllatada oma hoolivusega. Kui hakkas levima kuuldus, et kogun lugusid liikidevahelistest suhetest, saabus mulle iga päev uusi pilte ja jutustusi - palju rohkem, kui mul oli võimalik kasutada..." Jenniferile saadeti kirju üle maailma: Lõuna-Aafrikast, Saksamaalt, Ameerikast, Inglismalt, Indiast (leopardi ja lehma sõprus), Hiinast (makaak ja tuvi), Antarktikas...