Lugemispäevik

Raamatu peategelane Jetke ei tea oma täpset vanust – ta ei tea, millal ta sünnipäev on. Ise arvab, et on umbes kaheksa või üheksa aastat vana. Ajalehest loeb ta, et kool hakkab viie nädala ja kolme päeva pärast. Tüdruk ei käi koolis, ta ei tohi oma aiast välja minna. Tema ema on Nutsmore`i linnapea ja isa laekur. Misjaoks on olemas inimesed? See küsimus vaevab Jetket. Kuulsuse pärast! Ütleb Jetke ema, Nutsmore´i linnapea. Raha pärast! Ütleb Jetke isa, linna laekur. Tüdruk otsustab minna väja maailma, et oma küsimusele vastus saada. Seal kohtub ta Harry Flauersi ja tema tädi Paulinega, kes on linna raamatukoguhoidja. Paulinel on eriline anne raamatud ja lugejad kokku klapitada. Ulatada õigele inimesele õigel ajal õige raamatu ja üelda ,,Vaat see!” Saab sõbraks Osmundi ja Ferni perega, mäger Bobiga. Jetke on kindel, et inimesed on olemas palju tähtsamate asjade jaoks kui see, et neilt raha saada ja neile kuulus olla. Harry kuulas teda päriselt, mis oli uus kogemus, lohutas kui vaja, tema...

Tallinn, Varrak 2010 Daniel Pennac (sünd 1944) on menukas prantsuse romaanikirjanik, kelle rahvusvaheliselt tuntuim teos on aga lugemisele pühendatud essee "Nagu romaan". Kuigi sisult tõsine, on raamat kirjutatud väga ladusalt, loetavalt ja vaimukalt. Autor lähtub oma kogemustest kooliõpetajana ja lapsevanemana, et kritiseerida mitmeid kivistunud arusaamisi laste lugema õpetamisel. "Olgem ausad: esialgu polnud meil kavas talle lugemist peale sundida. Algul mõtlesime vaid tema mõnule. Tema heaks said meist muinasjutuvestjad. Ühesõnaga - kui ta ise veel lugeda ei osanud, õpetasime meie talle raamatu kohta kõike." Autorit huvitab küsimus, miks on lugemine muutunud noorte seas ebapopulaarseks ja kuidas seda olukorda parandada. "Ja iga raamatu raskus veab maadligi. Just äsja istus ta kaunis kergena toolile - vastuvõetud otsuste kergusega. Ent juba mõne lehekülje pärast tundis ta end vallutavat seda valusat tuttavat raskust, raamatu massi, igav...