Lugemispäevik

Vardo Rumessen on laiemalt tuntud Eesti klassikalise klaverimuusika interpreedi ja propageerijana ning Rahvusvahelise Eduard Tubina ühingu asutajana. Ta on Tubina "Kogutud teoste" idee algataja ja toimetuskolleegiumi esimees. Pianistina on Vardo Rumessen esinenud paljudes välisriikides ning välja andnud 10 CD-d, millel kõlab valdavalt eesti klassikute klaveri- ja kammerlooming. Rumesseni on nimetatud eesti heliteoste "väljakaevamise" ja väärtustamise eest kullakaevajaks Eesti kivisel põllul. Käesolev kogumik sisaldab fakte ja tutvustusi, meenutusi, mõtisklusi, ettekandeid, artikleid ja intervjuusid Eesti professionaalse muusikakultuuri arengust, heliloojatest ja nende teostest ning muusikasündmustest aastatel 1972-2009. Hästiloetavas stiilis kirjutatud raamat pakub haruldaselt huvitavat teavet meie muusikaloost. Kogumiku juurde kuuluvad DVD Mart Saare klaverimuusikast ning CD Eesti klassikalise klaverimuusika tippteostega. Soovitab Rita

Helju Tauk (1930-2005) oli eesti vaimuelus viimaste aegade üks säravamaid ja omanäolisemaid muusikategelasi. Ta oli muusik, teadlane, õpetaja, kirjutaja ja kõneleja, kellel oli Teadja staatus nii elus, kunstis kui poliitikas. Kogumikku on koondatud valdav osa Helju Taugi eri aegadel ilmunud kirjutistest. Enamasti on ta kirjutanud nendest heliloojatest ja muusikutest, kellest on tahtnud ning kes on temale hingelähedased ning kelle teoseid ta on ise esitanud. Tauk oli veendunud, et elu ja kunst on lahutamatud ning muusika on see, mis väljendab kunstniku kirgi ja tundmusi ning muusika, mis puudutab inimese sisemust, aitab mõista nähtuste olemust. Kuna muusika keel on poeetiline, pidas Tauk võimalikuks muusikat ka sõnades kirjeldada. Oma kirjutistes püüdis ta leida muusikasse peidetud tähendusi, mõista helilooja isiksust. Muusika on kui keel, mille semantilist aspekti ta uuris. Ka väga asjalikel muusikateaduslikel teemadel arutleb Tauk kaunite, kujukate ja tabavate sõnadega. Kõik an...

304-leheküljeline eesti- ja inglise keeles, tavaformaadis, kõvas köites raamat, millega kaasas 12 CD. 1930ndate aastate teisel poolel tekkis Eestis huvi omamaise muusika kaasaaitamisele riiklikul tasemel. Saatkonnad soovisid omada heliplaate, mida mängida riiklikel tähtpäevadel ning ka jagada saatkondade kaudu eesti kultuurist huvitatutele. Kogumikus sisalduvat sooviti mängida nii oma- kui ka välismaistes raadiojaamades. Eesti Riigi Ringhääling korraldas suure heliplaadistusaktsiooni ja salvestamine leidis aset maikuus 1939, tehnilise poole eest vastutas suurkontsern Gramophone Company ning helisalvestusaparatuur ja tehnikud olid pärit Taanist. Kuu aja jooksul jõuti salvestada parim osa meie tolleaegsest muusikakultuurist, mis kahjuks jäi sõja puhkemise tõttu tootmisse minemata. 2004. aastal selgus, et Taani Rahvusraamatukogu heliarhiivis on säilinud Tallinnas tehtud eesti muusika helisalvestiste matriitsid ja sündis ühisprojekt, mille eesmärgiks need salvestised kuulajateni tuua....