Lugemispäevik

  Kui otsid sel suvel head raamatut, mis oleks lihtne kätte võtta, aga ei laseks pärast kohe lahti, siis Nina Lykke „Kus on täiskasvanud?“ on kindel valik. Kas pole vahel nii, et täiskasvanuks olemine tundub midagi sellist, mida kõik justkui peaksid oskama… aga keegi ei ole seda meile päriselt õpetanud? Ida on 60-aastane pereterapeut. Ta kuulab iga päev teiste inimeste suhteid, püüab neid mõista ja lahti harutada. Aga oma elu on korraga palju keerulisem: poeg ei taha temaga suhelda, abikaasa on läinud ja mingi kindlus tema elus on lihtsalt ära kadunud. See, mis teeb selle raamatu heaks, on see, kui äratuntavalt Lykke inimesi kirjeldab. Mitte suuri draamasid, vaid neid väikseid hetki, kus sa tahaksid olla parem, targem, rahulikum… aga tegelikult oled lihtsalt inimene. Kes armastab valesti, ütleb valel ajal valesid asju ja loodab, et asjad lähevad siiski korda. Ja kuigi teemad on kohati valusad, on lugemine üllatavalt kerge. Lykke huumor on kogu aeg seal sees - selline vaikne ja täpn...

Freida McFadden “Kallim” Kaiele pakkus põnevust: Freida McFadden on tunnustatud psühholoogiliste põnevike autor ja minu meelest on just see tema parim romaan. Sydney on vallaline naine New Yorkis, kes otsib omale kohtingurakenduse kaudu kaaslast. Kohtamine Keviniga on totaalne katastroof ja koju minnes päästab šarmantne meesterahvas ta kohtingukaaslase ahistamise käest. Lugu võtab traagilise pöörde kui Sydney sõbranna, kellega nad ühes majas elavad, leitakse oma korteris tapetuna. Sydney on sellest loomulikult šokeeritud, eriti kuna teo toimepanijat ei suudeta leida. Aja jooksul on ta võimeline siiski eluga edasi liikuma ja juhuse tahtel satub ta taas kokku mehega, kes ta kunagi Kevini käest päästis. Paralleelselt jutustatavas loos saab lugeja tuttavaks Tomi ja Daisyga. Kui ühel hetkel arvasin, et lugu on selge ja lõpp teada, siis nii see polnud, viimasel hetkel pööras autor kõik pea peale. Matthew Blake “Mõrv Pariisis” Üllet köitis: Matthew Blake’i romaan “Mõrv Pariisis” on psühholoo...

Maria Parr ,,Oskar ja mina. Kõik meie mängukohad” Mare rändas lapsepõlve: Raamatu peategelasteks on 8-aastane Ida ja ta 5-aastane vend koos ema isaga, samuti laste kaks onu. Kirjanik näitab õe venna omavahelisi suhteid tõetruult ja siiralt. Vaatamata üksteise armastamisele ei pruugi igapäevane läbisaamine olla üksüheselt toetav ja idülliline. Elus ikka juhtub, et ollakse teise peale kade, vihane, vaja ennast kehtestada jm, Seda kuidas selliste tunnetega hakkama saada oskab kirjanik väga hästi lahendada. Kui siis aga ema vend Øyvind raske haiguse tagajärjel sureb, tuleb lastel esimest korda elus suure kaotusega toime tulla, sellega leppida. Ida mõistab kui tähtis on pere toetus. See raamat viis mind mõtetes minu enda lapsepõlve mängumaile, tuletas meelde sõpradega veedetud aega. Kuidas onni ehitasime, jõesafaril käisime, ratta- ja metsamatkad, jõuluvana ootamise hirmud ja rõõmud, seenelkäigud. Jakob Martin Strid „Fantastiline buss” Merlin jagab lahedat raamatut: Jakob Martin Stridi „Fan...

  Trude Teige „Kui vanaema tantsis vihmas“ Leigi soovitab liigutavat lugu: Suurepäraselt kokku põimitud südamepõhjani liigutav lugu, mis põhineb ajaloolistel faktidel ja isiklikel lugudel. Kolm põlve naisi ja saladusi. Peategelaseks Juni, kes põgenenud vägivaldse mehe eest Norra väikesaarele vanavanemate endisesse koju, et iseeneses selgusele jõuda. Vanaema Tekla, kelle armastusest vihmas tantsimise vastu Juni aru ei saanud ning Juni ema Lilla, kes keeldus avaldamast tema isa nime. Perekond, kus põlvkondasid ühendavateks lülideks on armastus ja tragöödia. Ma ei olnud varem kuulnud Saksamaal toimunud massenesetappudest, kui venelased sisse tungisid. Inimesed mürgitasid, poosid, uputasid jne oma pereliikmeid ja ennast, et mitte vene sõdurite kätte sattuda. Natsid tegid sellekohast propagandat. Olin varem lugenud, et sakslastega suhtes olnud või suhelnud norra naisi koheldi kui reetureid, kuid et neilt võeti ära ka kodakondsus ja osa neist deporteeriti Saksamaale, oli minu jaoks uus f...

  On aasta 1859 ja Brita Caisa Seipajaervi, kes paistab silma oma erakordse iluga, võtab ette teekonna Põhja-Soomest Põhja-Norrasse. Paljud Sodankylä inimesed võtavad kursi just sinna - Pykeijä poole, kus veed peaks olema kala täis, kust saab tööd ja alustada uut elu. Brita Caisal on seal ees juba vend oma perega ja seal abiellub ta kaluriga, kellel on maja, paat ja kalapüügiriistad. Vähemalt nii on nad kokku leppinud teismelise poja Aleksiga peale seda, kui noor naine on pidanud neljal nädalal kiriku häbipostis olema, kuna nii tema, kui noorem, kolme-aastane vend Heikki, ei ole kumbki sündinud abielust. Ent teekond mere äärde pakub söekale naisele, kel antud võime inimesi ja loomi ravitseda, ootamatuid kõrvalepõikeid ja nii teeb ka saatus Brita plaanidesse hoopis teistsuguseid pöördeid.  Raamatus on palju kirjeldatud erinevaid uskumusi ja rahvatarkusi, millega naised endid ja oma kodusid kaitsesid. Kuigi kirjeldatud elu kalapüügipiirkondades on karm ja kerge pole seal kell...

  Nina Lykke on väga huvitav Norra kirjanik, kelle uut raamatut ma põnevusega ootasin. On ju tema Põhjamaade romaani sarjas ilmunud vaimukas “Surmahaigus” perearst Elinist olnud lugejate seas menukas ja hinnatud. Nüüd ilmunud romaan “Ega me siin lõbu pärast ole” on ootamatu ja üllatav, sest oma kuulsusesära kaotanud kirjanik Knut ei ole just eriti meeldiv tegelane. Knuti läbimurdeteose ilmumisest on möödunud kakskümmend aastat, kirjutamine on muutunud ebaõnnestumiste tõttu vastumeelseks ja igavaks. Et mingilgi tasemel ära elada, peab ta töötama hooldekodus valveid tehes, tundes ennast mutrikesena masinavärgis. Seepärast on kutse Lillehammeri kirjandusfestivalile teretulnud vaheldus ning väljapääs rahalisest kitsikusest lootusega heale söögile ja honorarile. Viimased päevad on vaene kirjanik toitunud ainult kuivikleivast, munadest ja naaber Franki veiniriiuli varudest. Reis Lillehammerisse kujuneb MeToo ja tõsielustaaride poolt tagakiusatud valge keskealise mehe vaevaliseks enesele...

Peatselt on algamas laskesuusatamise maailmakarika võistlused, mistõttu on selle raamatu sisu lugemiseks ajaliselt väga sobilik.  Laskesuusatamine on karm spordiala, aga publikule väga palju meelelahutust pakkuv. Seal on olulised üliväiksed nüansid, mis eraldavad edu katastroofist.  Saan öelda, et tegemist on ühe parima lugemisega, mida ma viimati lugenud olen. Mulle meeldib jälgida sporti, eriti jalgpalli ja samuti laskesuusatamist. Olen viimase suur fänn ja väga tugev kaasaelaja just nendele kahele vennale, kellest raamatus juttu on.  Tarjei ja Johannes Thingnes Bø – väge täis vennad, rivaalid ja parimad sõbrad Bø nimi on olnud laskesuusatamise tipus juba üle kümne aasta ja esimest korda jagavad vennad raamatus oma mõtteid ja oma isiklikku elu. Need lood räägivad oma väärtuste eest seismistest ja oma valikute usaldamisest. Tarjei ja Johannes on pärit Strynist, mis on tohutute mägede, sügavate orgude ja kitsaste fjordidega küla Lääne-Norras Nordfjordi südames. Selline el...

Antti Tuomainen „Jänesefaktor” Maaja soovitab humoorikat kriminulli: Soome krimikirjanikel on seda, mida eesti krimikirjanikel pole – huumorimeelt. Nende raamatute tegevustik jookseb ladusalt ja nauditavalt, raske on raamatut käest panna. Esimestena nimetaksin Reijo Mäkit ja Antti Tuomaineni. Kes iganes tahab endale head tuju peaks lugema Tuomaineni raamatut „Jänesefaktor”, mis on samuti triloogia esimene raamat. Raamatut võib pakkuda nii huumorit, krimi kui romantikat ihkavale lugejale. Samuti on siin väga sarkastiliselt suhtutud igasugustesse uhhuu-õpetustesse ja teraapiatesse, millede ignoreerimise tõttu peategelane oma kindlustusmatemaatiku koha ju kaotaski. Ja lugeja õnneks see õnnetus Henri Koskineniga juhtus, sest nüüd on võimalus näha ja kogeda, kuidas nohikust saab sangar. Pärast seda, kui tema hasartmängijast vend sureb ja talle seikluspargi pärandab, muutub Koskineni elu 180 kraadi. Nüüdsest elab ta nagu ameerika mägedel, kus on hirmu, armu, närvikõdi, julmi kriminaale ja im...

Raamatu pealkiri oleks eesti keelde mugandatult "Vabakäigu hull". See raamat muudab arusaamu skisofreeniast ning igapäevaelust vaimuhaigusega. Tundub täiesti uskumatuna, kuidas peategelane, selle kõigega hakkama saab ja elada suudab. Kuigi teost ei reklaamita kui autobiograafiat, leiab raamatust palju kattuvusi autori enda elulooga (raamatute ja filmistsenaariumite pealkirjad, võidetud auhinnad, Norrast Rootsi kolimine jms). Kirjanik alustab klassikaliselt lapsepõlvest ning jõuab keskikka välja. Raamatus ta ei ilusta vaimuhaigust, kuid ka ei demoniseeri. Kriitikat saavad nii ravimeetodid kui raviasutused. Teose peatükid on väga erineva pikkusega, alates poolest leheküljest kuni nelja täispika leheküljeni, kuid katkendlikkus ei ole häiriv, vaid sobib hästi sellise jutustamisstiiliga.  Eli on 39-aastane naine, kes on saanud 20 aastat psühhiaatrilist ravi. Sama kaua on ta kirjutanud raamatuid, näidendeid ja filmistsenaariume- kirjutamine ei ole tema jaoks töö, vaid elustiil...

Põhjamaade romaan See on väga sügavalt autobiograafiline romaan, mille algul on peategelane 15-aastane neiu. Ta elab koos ema, õe ja isaga, keda ta vihkab. Ta tahaks elada omaette. Ta saab lapse, peab koolist ära tulema ja õpib omal käel. Isa meelest on ta perkonna häbiplekk. Tänu ema abile ja toetusele õnnestub tal teha eksamid linnas gümnaasiumi lõpetamiseks. Algab elu linnas ja kirjutama hakkamine. Tema tõid avaldatakse ja neid tunnustatakse. Peale gümnaasiumi õpib ta õpetajaks. Abiellub kaasõpilasega ja saab tütre. Ta püüab end kokku võtta, võitleb om haigusega  ja tahab olla nagu kõik teised inimesed. "Ta paneb rõhku sellele, et olla tema ise, kes see siis ka ei oleks." Ta püüdlustele vaatamata pole abielu õnnelik ja lõpeb lahutusega. Ta kirjutab palju ja ta romaanid saavad hea vastuvõtu osaliseks. Kohtub inimestega ja reisib palju. Romaanis on kauneid kohti Norra metsikust loodusest ja lihtsatest inimestest. Need on murrangulised aastad Norra ajaloos....

Põhjamaade romaan See on romaan rannarahva elust eelmise sajandi algupoolel Norra looderannikul Helgelandi piirkonna tillukesel saarel. Kesksel kohal on perekond, kellel tuleb hakkama saada karmi looduse keskel. Ingrid kasvab üles saarel. Tema peres on algul ema Maria ja isa Hans, samuti vanaisa Martin ja isaõde Barbro, kes pole päris tavaline. Ingridi ellu kuuluvad meri, kalapüük, tormid ja vaesus alates sellest ajast kui ta midagi mäletab. "Esimene talvetorm koriseb naksuvate seinte taga nagu koolja, siis on inimesed liimist lahti ega võigi teada, et kui juba saarel elatakse ei minda sealt minema, et saar hoiab oma omandust kinni kogu jõuga." 7-aastaselt läheb Ingrid naabersaarele kooli. Seal õpib ta lisaks lugemisele, arvutamisele ja muudele tarkustele ka ujuma, mis on saarlasele niisama tähtis nagu purjetamine, sõudmine ja palvetamine. Emalt õpib ta naistetöid ja isalt meestetöid. Teda ootavad ees rasked ajad. Sureb vanaisa ning varsti ka isa. Ema haigestu...

Eva on endine õpetaja. Ta õpetas norra keelt ja kirjandust ja talle meeldis ta töö. Ta kinnitas endale tihtipeale, et koolis töötades on ta õnnega koos. Tema mees Simon oli arst. Nüüd on nad mõlemad kodused. Neil on kolm tütart, kes on kõik abielus ja elavad omaette. Simon on sulgunud endasse, ta ütleb harva mõne sõna ja Eva on hakanud unustama ta häält. Eva püüab meeleheitlikult välja murda üksindusest ja vaikusest. Kaks korda nädalas viib naine oma mehe hooldekodusse, kuna ta ei suuda tema järele kogu aeg valvata - Simonil on kombeks aeg-ajalt välja minna ja ära kaduda. Neil oli koduabiline lätlane Marija, kes töötas nende juures kolm aastat. Ta meeldis kõigile, kuid siis juhtus midagi kohutavat ja nad pidid ta ära saatma. Eval ja Simonil on mälestusi, mida nad ei suuda minevikku jätta. Simon on juut. Enamik ta sugulasi viidi surmalaagrisse ja Simoni pere pidi kaua aega end varjama. Eval sündis 17-aastasena poeg, kelle ta andis ära. Ta ei tahtnud seda last, kuid ta ei suud...

Meie raamatukoguhoidjate arvates parimatest möödunud aasta raamatutest on juttu küll juba siin , kuid kuna lugemiselamusi oli palju, siis on siin postituses välja toodud veel teisigi huvitavaid ja esiletõstmist väärivaid ilukirjanduse teoseid. Tõlkekirjandusest märgiti korduvalt ära   Knut Hamsuni "Aga elu kestab ", millest on pikemalt juttu ka siin ning mida peeti soojaks ja sõbralikuks (aga ka pisut aeglaseks) jutustuseks inimeste saatustest. Jonas Jonassoni raamatu "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus" peategelane põgeneb oma sajandal sünnipäeval akna kaudu vanadekodust. Üsna kohe satub ta asjaolude kokkulangemise tõttu seiklustesse, millega paralleelselt jutustatakse tema sajandipikkusest värvikirevast ning seiklusrikkast elust. Raamatut kirjeldati kui koomilist, põnevat ja kaasakiskuvat seiklusromaani. PS. Tegu on 2010. aasta enimmüüdud raamatuga Rootsis, mida on tõlgitud 25 keelde ning selle põhjal valminud film jõuab ekraanile 201...

Minategelane on 16-aastane Aksel, kes elab koos ema, isa ja temast 2 aastat vanema õe Cathrinega. Romaan algab Akseli ema traagilise uppumisega. Toimub väljasõit mere äärde, ema läheb ujuma ja vool kisub ta kosest alla. Aksel oli emaga väga lähedane. "Ja veel praegu, nii palju aastaid hiljem, kui ma kõike seda kirjutan, seisaksin nagu selsamal kohal silla all kõrkjate vahel ja näen, et ema viipab, et ta viipab mulle igavesti." Elu aga läheb edasi. Aksel on andekas klaverimängija. Ta harjutab kodus palju ja keskendub noorte pianistide konkursile, hakkab koolist poppi tegema ja lõpuks jätab kooli hoopis pooleli. Konkursi võidab aga Anja Skoog - tüdruk, kes elab läheduses ja kellesse Aksel on armunud. See on kaunis ja müstiline armastus kahe noore ja andeka kunstniku vahel. Aksel suubub klaverimängu, kuna mõistab, et see ongi ta saatus. "Kõige tähtsam on mitte kunagi ükskõikne olla. Isegi kui sa harjutad, pead sa mängima nii, nagu oleks iga stroof, iga klahvilöök...

Romaani tegevus toimub ühe ööpäeva jooksul. Tegevuspaigaks on idülliline saar - Norra võrdkuju. Inimesed toimetavad oma igapäevaseid toimetusi. Kirjeldatakse lauta, kus emised toidavad oma vastsündinud põrsaid ja kult kõnnib rahutult kõrvalsulus. Õhus on tunda ärevust. Saarele on tulnud võõras mees, "kes otsib meeleheitlikult paika, mis ta terveks teeks". Ta jäi haigeks pärast seda, kui vabrik õhku lendas ja ta eluga pääses. Ta otsib vaikust ja rahu ja on nüüd jõudnud siia haljendavale saarele. Saatuse tahtel kohtub ta metsas kauni tütarlapse Ingaga ja tapab ta. Inga armastatu Rolvi eestvedamisel hakatakse meest jahtima, püütakse ta lõksu ja tapetakse. Kogu kauni saare elanikkond on nagu hullunud jõuk jahil. Kui tegu on tehtud, tuleb selginemise hetk - mees oli nõrgamõistuslik ja ei teadnud, mida ta teeb. Algul püütakse leida patuoinast, kes massipsühhoosi vallandas. Kuid ikkagi jääb igaüks oma südametunnistusega üksi. "Nad seisid ja ägasid koorma all. Uue koorma al...

Knut Hamsun kujundas oma teosed sageli tsüklitena. Käesolevas romaanis on pea-tegelaseks August, kes on ka romaanide "Hulkurid" I ja II ning "August" keskseks kujuks. Nendes romaanides oli August noor ja uljas, reisis ning seikles mööda maailma maid ja meresid. "Jah, sa oled üksjagu ilma näha saanud," ütles doktor. "Kuidas Lätis elu oli?" "Eestit, Lätit, Liivimaad, kõiki neid Läänemeremaid olen näinud - ja Läänemerd ennast ka muuseas..." Prillid oli ta ostnud "Revali turult ühel maal, mille nimi oli Eesti". Nüüd on August vana mees ja on jõudnud tagasi kodumaale Segelfossi linna. Tal on kuldsed käed, tal on palju elukogemusi ja teda kutsutakse Tuhatkunstnikuks. Linnarahvas pöördub ta poole igasuguste probleemidega ja August oskab igale inimesele nõu anda. "... ta oli seikleja, ulgumerel ringiseikleja, hing ja ihu räbalates, kõhklusteta, südametunnistuseta, kuid kiire taibu ja osavate kätega. Aeg tegi te...

Tallinn: Eesti Raamat, 2011 "Hjordis lebas köögikapil, puhas öösärk seljas, suur padi pea all ja tüdruk rinna juures. Pooleldi peidus kulunud, kuid lillelise tekikotiga vatiteki sees. Täiskuu oli tõusnud just parajasse kõrgusesse ja jõllitas köögiaknast otse sisse. Taevas oli tähine, kuid õhtu oli pime. Õed vaatasid teineteisele otsa ja naeratasid otsekui tänuks tubli töö eest. "Võib-olla olete mõelnud, mis lapsele nimeks saab?" küsis Emma. Hjordis heitis pilgu tüdrukule, kes äkki oli tõeliselt olemas. "Ta nimeks saab Herbjorg" See vastsündinud laps oli tulevane kirjanik, raamatu autor Herbjorg Wassmo. Romaan "Sada aastat" põhineb autori perekonnalool. Selle sündmused kulgevad 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi keskpaigani Põhja-Norras, mis on autori sünni- ja kodupaik. Peategelasteks on mitme põlvkonna naised, alates esiema Sara Susannest, edasi vanaema Elida ja lõpuks ema Hjordis. Elu polnud neist kellelegi kerge. Neil kõigil o...