Lugemispäevik

Fiona Valpy “Casablanca jutuvestja” Leigi soovitab lugeda: Viimaste aastate jooksul on oskuslikult kahte ajaliini kasutavaid romaane ilmunud päris mitmeid nt Amy Harmoni “Mida tuul teab”, Shelley Readi “Voola kui jõgi”, Etaf Rumi “Naine pole mees” jpt. Tom ja Zoe kolivad Marokosse, Casablancasse, et uuesti alustada. Mõlemad usuvad, et elukohavahetus ja Tomi uus töökoht võiksid positiivselt mõjutada nende jahenenud suhet. Juudi päritolu Josie Duval on perega  põgenenud natside okupatsiooni eest Pariisist Casablancasse ning nad ootavad võimalust Ameerikasse pääsemiseks. Tänapäev ja II maailmasõda ühendatakse selles raamatus hetkel, kui Zoe leiab põranda alusest peidikust puidust karbi Josie päevikuga. Põgenike igapäevaelu minevikus ning ekspattide elu kaasajal tähendab kohanemist võõra kultuuriruumi, kommete ja keelega ning staatuse muutusega. On inimesi, kes saavad sellega hakkama ja inimesi, kes jäävad olnut igatsema. Igatahes on kirjanik suutnud taaselustada sõjaaegse rahvaste paa...

  Mattias Edvardsson “Peretragöödia”  Leigi soovitab lugeda: Bill, kes hiljuti kaotas raskele haigusele oma naise, ei saa igapäevaelu vajadustega enam hakkama. Ta tahab oma tütrele Sallyle parimat, kuid majanduslikult on väga raske ja seetõttu üürib välja ühe toa oma korterist üliõpilasele. Keerulisest perest pärit Karla kolis Lundi, et õppida juristiks. Lisaraha teenib ta koristades maineka arsti Steven Rytteri ning tema abikaasa Regina Rytteri uhket villat. Regina viibib päev-päeva järel pimedas toas, samal ajal kui ta abikaasa tööl on. Karlale tundub nende elu väga veider. Billy naise parim sõbranna Jennica saab Tinderist tuttavaks Steveni nimelise lastearstiga, kes tundub imelisest imelisem mees olevat.  Seda romaani on väga raske mingi žanri alla paigutada, on see, siis psühholoogline põnevik, slow crime või hoopis midagi muud. Loos on tragöödiat piisavalt juba algusest peale, kuid tõelise püandini jõuab autor alles raamatu lõpu poole, põnevust kruvitakse aeglaselt e...

Tõlkeraamatutest osutusid sedakorda lemmikuteks ajaloolised romaanid. Samuti on köitvat lugemist leitud Põhjamaade kirjandusest. Esikoha on hõivanud Soome kirjaniku romaan “Ääremaa”, millest Maaja ja Reet sisuka ülevaate annavad. Terhi Kokkonen „Ääremaa” Maajale meeldis Soome kirjaniku romaan: Soome laulja ja kolumnist Terhi Kokkonen on kirjutanud toksilisest paarisuhtest, mis lõppeb hävinguga mõlemale osapoolele. Suhe on olnud vägivaldne pikemat aega, ei aita paariteraapia ega tuttavate nõuanded. Mees varjab ennast väljaspool kodu meeldiva fassaadi taha, jättes mulje, et kannatab ebastabiilse femme fatale pärast. Terapeut süüdistab naist mehe lämmatamises ja kohitsemises – nurkaaetuna polevatki mehel muud võimalust kui rünnata. Naine on segaduses, et keegi teda ei mõista ja püüab abielu parandada, nõustudes reisima Lapimaale virmalisi vaatama. Reis osutub katastroofiks, sest pinged saavutavad mehe egoistliku käitumise tõttu haripunkti. Kahtlase autoavarii põhjusi uurides saabub selgus...

Teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa on eesti keelde tõlkinud teise raamatu Egiptuse kirjaniku Nagib Mahfuzi sulest. Esimene oli 2004. aastal ilmunud “Tuhande öö ööd”.  “Kahe palee vahel” on tegelikult osa “Kairo triloogiast”, mis on kirjaniku üks tähtsamatest teostest. Võib-olla õnnestub kunagi kogu triloogiat eesti keeles lugeda. Vähemalt minul oleks küll selline soov, sest “Kahe palee vahel” on just nii hea raamat, et tekitab huvi peategelaste edasise käekäigu vastu. Ja mitte ainult tegelaste vastu, vaid ka tolles ühiskonnas edaspidi toimuvate muutuste vastu. Tegemist on perekonnaromaaniga, kus jälgitakse ühe perekonna elu pikema aja jooksul kindlas kultuuriruumis. Kuna tegemist on Egiptuses elava perekonnaga, siis viib raamat meid islamiühiskonda. Ja kuna tegevus toimub 20. sajandi alguses, siis jõuab raamatu tegevustik lõpule just 1919. aasta traagiliste sündmustega Egiptuse revolutsiooni ajal. Tegemist ei ole sõgeda ususõjaga, vaid sõjaga vabaduse eest, mis on mõistetav e...