Lugemispäevik

Helen Rappaport "Pärast Romanoveid. Vene pagulased Pariisis belle époque’ist revolutsiooni ja sõjani" Lea luges põnevat ajalooraamatut: See raamat ei ole mitte ainult 20. sajandi alguse ajalugu vaid paljuski ka kultuurilugu. Autor kirjeldab Vene kultuuri, eriti balleti ja muusika tõusu- ja hiilgeaegu ning Vene aristokraatide pillavat ja luksuslikku elulaadi Pariisis enne Esimest maailmasõda. Muutused Venemaa poliitilises elus, tsaari kukutamine ja valgekaartlaste kaotus kodusõjas, toovad traagilisi pöördeid mitte ainult suurvürstide ja tuntud aristokraatide vaid ka kultuurieliidi ellu. Põgenemine Venemaalt oli paljudele läbi viletsuse ja nälja raske ning alandav nagu ka edaspidine elu Pariisis, kus tuli hakata ise endale elatist teenima. Nii oligi Pariisis tavaline, et taksojuhtideks olid suurvürstid ja vürstid, kelle naised ja tütred samal ajal tikkisid ja õmblesid sandikopikate eest kuulsatele moemajadele rõivaid. Ja neid ameteid ei olnud sugugi lihtne saada. Kultuuri- ja k...

    “ Oma valitsemisajal 1600ndate lõpus oli Toscana suurhertsog Cosimo III de`Medici välja töötanud salajase šokolaadiretsepti, mida saatis suurepärane edu ja seda läkitati teistele Euroopa kuningakodadele kui väga erilist kingitust. Inimesed jagelesid, et saada tükikest seda dekadentlikku peenelõhnalist šokolaadi, kuid ei osanud välja nuputada, mis selle nii maitsvaks tegi. Alles pärast Cosimo surma sai retsept lõpuks avalikuks. Salajane koostisosa? Jasmiiniõis.” Me imetleme ja nuusutame lilli, istutame ja nopime neid ja kingime üksteisele erinevatel puhkudel. Aga lilledel on ka oma lugu ja paljud õied sümboliseerivad midagi. Lille kinkides temale omistatud tähendust teadmata võib mõnikord nö ämbrisse astuda, kui lille saaja sellest kingitusest sõnumit otsib. Sally Coulthardi raamat on hea ülevaade 50 lille kohta. Saame teada, mida need lilled sümboliseerivad, milline on nende koht mütoloogias, mida kõnelevad neist lilledest meieni jõudnud legendid. Hulgaliselt on...

Algselt kooliõpikuna mõeldud kogumik on vahva ajaloolis- kultuuriline vaade eestlaste minevikku. Raamat annab hea ülevaate eestlaste paiknemisest, eluviisist, kommetest ja usundist 11.-13. sajandil. Põhjalikult on käsitletud meie esivanemate kui loodusrahva oskust töödelda ja kasutada looduslikke materjale. Seda raamatut soovitan lugeda igal ajaloo- ja käsitööhuvilisel inimesel olenemata vanusest. Aga eriti soovitan seda käsiraamatut lugeda käsitööhuvilisel, kel plaanis midagi esiisadeaegset oma kätega valmis teha. Puutööd tutvustavas peatükis õpetatakse punuma tohust toosi, valmistama puulusikat, kedervart ning tohust või õlest sõrmust. Tekstiilitöödest saab õppida taimedega värvimist, kõlavöö kudumist, paelte punumist ja nõeltehnikat. Eraldi käsitlemist leiavad nahast, luust ja sarvest tooted ning ka nahkade parkimine on lahti räägitud. Kirjeldatud on savinõu valmistamist muistsel viisil. Eriti vahva on peatükk muinasaja lõpu rõivastusest koos särgi, jalatsite ja kapuutsi val...

“Kuule, sa tegid “mhh”, kui ma ainult natukene krabistasin” torises lapselaps enne uinumist pahaselt ja kustutas tule. Järgmisel päeval kaotasin lauamängus ja “mhh” kommenteeris juhtunut. Lapsed juhtisid mu erineva tähendusega “mhh”- sõnale korduvalt tähelepanu ja rõkkasid naerda, tabades mind sõbralikult “mhh”- vestluselt kassiga. Lõbustasime ennast kogu päeva, jälgides seda suurepärast sõnakasutust, mida ma enda juures varem tähelegi ei olnud pannud. Mingi kummalise kokkusattumuse tõttu maandus järgmisel tööpäeval mu lauale virn äsjasaabunud uudiskirjandust. Lõin esimese õblukese kogumiku keskelt lahti ja seal see oli: “...minu vanaema kõnepruugi meenutamise lõpetuseks sobib ehk ka üks meie suguvõsa naestele omane vestluse mooduse kirjeldamine. Nimelt oskavad kõik minu vanaemast pärinevad naised väga ilmekalt ja tulemuslikult pidada maha äärmiselt sisuka vestluse kasutades vaid üht kolmetähelist sõna. See sõna on “mhh”. Meie suguvõsa naised suudavad seda “mhh” öelda absoluutse...

Raamatukogutöötajate poolt mullu loetud aimekirjanduse valdkonda liigituvatest raamatutest said enam hääli Jesper Parve  kirjutatud ja eneseabiõpikuna reklaamitud "Mees. Otse ja ausalt" ning Heiki Pärdi „Eesti argielu : teekond moodsasse maailma” . Huvipakkuvaid raamatuid leidub antud valikus teisigi ning allpool kirja pandud hinnanguid võib lugemisvalikutel julgesti arvestada. ERIALAKIRJANDUS Heiki Pärdi „Eesti argielu : teekond moodsasse maailma” "Raamat annab põhjaliku ülevaate seni väheräägitud Eesti olmekultuurist 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi keskpaigani. Elulaad, mis praegusel ajal tundub uskumatu ja hämmastav, oli tollal nii Eestis kui ka kogu läänemaailmas iseenesestmõistetav ja paremat ei osatud tahtagi. Eestlase teekonda kasimata talurahvast moodsaks ja klanitud eurooplaseks on kirjeldatud huvitavalt ja toodud rohkelt allikmaterjali."   "Heiki Pärdi raamat räägib ju väga tavalisest teemast – eestlaste igapäevae...