Lugemispäevik

Poolatarist maali- ja skulptuurikunstniku Irena Baruch Wiley (1906–1972) elusaatus oli kirju ja huvitav. Kohtunud 1930. aastal Varssavis Ameerika diplomaadi John Cooper Wileyga (1893–1967) ning abielludes temaga neli aastat hiljem, sattus Irene mehe ameti tõttu maailma eri paigusse. Wileydel tuli elada ja töötada Stalini-aegsel Venemaal, Anschlussi-eelses ja aegses Austrias, Salazari-aegses Portugalis, Colombias, Panamas, Iraanis, lisaks reisid teistessegi riikidesse. Eestiga on Wileyd samuti seotud: nimelt oli John Wiley aastail 1938–1940 Ameerika saadik Eestis ja Lätis, olles nii nende kahe Balti riigi sõjaeelse eluolu kui ka hilisema annekteerimise tunnistajaiks. Irena Wiley kirjeldab Eestit kui naeratavat maad, kus "mehed nägid välja nagu viikingid, ning naised olid kullaka naha, pronksikarva juuste ja kannikesevärvi silmadega".  Ka kirjeldatakse Wileyde sõprust perekond Laidoneridega. Wileyd aitasid väga paljusid juute ja mittejuute USA viisade hankimisel, mis oleks...

Tallinn, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus 2010 Gabriel Hazak on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Pikki aastaid oli ta õppejõud Tallinna Tehnikaülikoolis. Ta on tegelenud poliitikateaduse, rahvusvaheliste suhete, inimõiguste ja Euroopa Liidu õigussüsteemi problemaatikaga, õpetanud ka kõne- ja vaidluskunsti. Autor ise ütleb eessõnas oma raamatu tutvustuseks: "Sinu ees on ... valikuline väljavõte ühe Eesti inimese elust, arengust ja tegemistest – eelkõige juristi, poliitikavaatleja ja õppejõuna. Peamine eesmärk on panna lugejat erinevate, eriti õiguse ja poliitika valdkonna probleemide abil aktiivselt kaasa mõtlema... Kõik käsitletud probleemid on võetud tegelikkusest, nad eksisteerivad meie kõrval nii aja kui ruumis." Raamatu esimeses esitab autor kilde oma elust ja tegevusest, teine osa räägib Eesti-Vene suhetest. Kolmas osa on üles ehitatud küsimuste-vastuste vormis. Temaatika on üsna lai. Mõned näited: astmelisest tulumaksust, vabaabielust, eutanaa...