Lugemispäevik

Raamatu "Maapealne taevas" keskmes on kolm naist. Mimmi on hiljaaegu lahutanud ja otsib uusi väljakutseid. Tal on kindel plaan vana matkabussiga Kreekasse põrutada. Mimmi sõbranna Lena on iseenda unarusse jätnud ja pühendunud täiskasvanud tütre heaolu eest hoolitsemisele. Lena tütar Lovisa elab peale lahutust ema juures ja on pinna jalge alt kaotanud. Mimmi tahaks reisile sõita koos sõbrannaga, aga viimane keeldub. Otsustavaks saab Lena sünnipäeva hommik. Selgub, et tema sünnipäev on meeles ainult kindlustusel ja Tele2-l. See on viimane tilk karikasse. Naine otsustab kodunt põgeneda ja sõbrannad lahkuvad üheskoos Rootsist. Sellel teekonnal tuleb ette kahetsust, südamevalu, tõelisi üllatusi ja uskumatuid seiklusi. See on soe ja südamlik romaan sõprusest, kust ei puudu oskus nautida head veini ja häid roogi ning suurepärast seltskonda. Kajama jääb mõte, et kunagi pole liiga hilja, et elus uus lehekülg pöörata. Lugu toob pimedasse aega värve ja suvesoojust. Välistatud pole ka o...

Järjekordne muhekrimi rootsi autorilt Christoffer Holstilt. Kirjaniku esimesed raamatud on raamatukogus väga populaarseks osutunud ja ka minule on need meeldinud. “Hinnaline saak” on esimene osa uuest sarjast, kus peategelasteks õed Lina ja Louise. Nad on üksteise olemaolust teadlikuks saanud alles täiskasvanutena ja neil on päris suur vanusevahe. Sellele vaatamata on nad lähedased. Vadstena linnas kaob ootamatult teismeline tüdruk Frida ja mõne aja möödudes haihtub õhku ka tema eakaaslane Romina. Linal ja Louisel on parasjagu elus keerulised ajad, vanem õde Louise on ajakirjanikutöölt pensionile jäänud ning delikatessipoodi pidav Lina on pahuksis oma abikaasa Callega. Töiste ja eraeluliste asjaolude tõttu satuvad Vadstenasse ka stocholmlannadest õed ning loomulikult on neil tarvis välja nuputada, mis tüdrukutega juhtuda võis.   Lõpplahendust lugedes tekkis mõte küll, et kas juhuslikke asjaolude kokkulangemisi veidi liiga palju ei ole, aga ega raamat ei peagi ju täiesti tõepärane o...

  Tunnustatud rootsi psühhiaatri Lotta Borg Skoglundi kirjutatud “ATH - tublist tüdrukust läbipõlenud naiseks” võiks olla soovituslik lugemine kõigile, kelle elus on hilise ATH diagnoosi saanud naine, aga kindlasti ka kõigile neile naistele, kellel on täiskasvanuna diagnoositud see sageli halvastikäituvate poiste haiguseks peetud funktsioonihäire. Raamatus selgitatakse arusaadaval ATH-ga inimeste aju eripärasid ning kuidas hormoonid mõjutavad, seda mil viisil erineb ATH väljendumine meestel ja naistel. Skoglund käsitleb ka paljusid ATH-ga kaasuvaid häireid nagu depressioon, ärevus ja söömishäired ning kuidas need võivad ATH sümptomeid mõjutada. Lisaks meditsiinilistele selgitustele ATH olemuse kohta leiab igast peatükist Skoglundi patsientide kogemuslugusid, mis võiksid aidata mõista neid naisi ja tütarlapsi, kes on suurema osa oma elust pidanud hakkama saama ilma, et nad ise või neid ümbritsevad inimesed neid päriselt mõistaks. Olles ise alles hiljuti ATH diagnoosi saanud, leidsin...

Mis on sõprus? Kust see kahe sõbra vaheline keskjoon jookseb? Kummale poole järeleandmine kaldub? Kes on tugevam, kes nõrgem? Kas ühele on vaja imetlejat ja teisele juhti? Kas elu jooksul muutub üks sõber teisele igavaks? Millal on sõprus oma aja ära elanud? Selles romaanis on sõbrad sarnase välimusega, seega peitub intriig iseloomudes. Kooli lõppedes lendab üks julgelt maailma, teine jääb koju vaikselt katsetama. Maailmalendur saab kuulsaks, teine on pika vinnaga edenemas. Kuidas mõjub kuulsus sõprusele? Kas sesse sigineb liialt imetlust ja vägisi kinnihoidmist? Pole enam ühiseid jututeemasid ja huvialasid. Kas vana sõprust tasub üles soojendada või ei saavuta see enam kunagi noorpõlve magusat ühtesulamist? Head ainet mõtisklemiseks (ja mõrv on ikka ka). Soovitab Leelo

Billy ja Dogge on parimad sõbrad, kes on lahutamatud hoolimata sellest, et nad tulevad justkui täiesti erinevatest maailmadest: Dogge elab jõukate, kuid pojast vähe huvituvate vanematega eliitrajooni eramajas; Billy on aga pärit sisserändajate perekonnast, kelle igapäevane toimetulek on keerukas, kuid kodus valitseb hea läbisaamine. Kui Billy leitakse mänguväljakult näoli maas ja haav peas, saab ruttu selgeks, et peamine kahtlusalune on Dogge. Aga miks ta oma sõpra tulistas? Mis viis ta nii kaugele, et hukata oma parim sõber? Kolmas oluline tegelane on raamatus kriminaalinspektor Farid Ayad, keda tuttavate poistega juhtunu ning ebaõiglus väga sügavalt puudutab. Aegamööda koorub lahti lugu, mis polegi nii mustvalge – pigem on see segu abitusest, laste hüljatusest, sõltuvusprobleemidest ja ebavõrdsusest. Oluline osa on raamatus jõugukuritegevusel: väikesed poisid vaatavad hirmu ja imetlusega suuri poisse, kes on rikkad ja enesekindlad. Suurte kampa saamise nimel on lapsed valmis end üh...

„Kirikakrad“ on põnev ja tempokas kriminaalromaan, mis algab justkui kolme erineva loona.  Stockholmis uuritakse tapetud eakas vanapaari juhtumit, samal ajal ootab Iraagist ebaseaduslikult Rootsi saabunud Ali korterisse lukustatuna paremat tulevikku ning Bangkokis hätta sattunud rootslanna peab võitlust ellujäämise nimel. Aegamööda selgub, et kõik need lood on omavahel seotud, kuid mis moel ning kes on hea ja kes on halb, on hoopis keerukam välja selgitada. Õnneks on taas lugejate ees kuritegusid lahendamas Fredrika Bergman ja tema kolleegid kriminaalinspektor Alex Rechti töörühmast. Tegu on järjega 2020. aastal eesti keeles ilmunud raamatule „Tuhkatriinud“, kuid on hästi loetav ka iseseisva raamatuna. Leigi tutvustuse sarja esimese raamatu kohta leiab siit: https://lvkrkraamatublogi.blogspot.com/2020/10/kristina-ohlsson-tuhkatriinud.html

  Karulinna elanike jaoks ei ole jäähoki lihtsalt sport – see on midagi palju enamat. Keset suuri metsi asuvale linnakesele, mille elanike arv väheneb ning tööpuudus kasvab, oleks hädasti vaja midagi, mis linnale uue hingamise annaks ning juunioride meistritiitel jäähokis oleks just sobilik. Meistritiitel tähendaks palju ka treeneritele, klubijuhile, sponsoritele ning muidugi hokipoistele endale – igaüks näeb võidus omi võimalusi. Nii panevadki need suured ootused, lootused ja tulevikuunistused poisid suure surve alla, kuigi tegelikult on nad alles lapsed. Mis saab siis, kui staarmängija ning spordijuhi tütre vahel juhtub midagi, mis pöörab kogu elu pea peale? Kas probleemi saab olematuks muuta sellest mitte rääkides? Kes on ohver? Kui palju julgust tuleb endas leida, et rääkida ja tunnistada tõtt? „Karulinn“ on lugu, mis kätkeb endas nii paljude inimeste lugusid: lapsevanemate saavutamata unistused ja elus pettumised; noorte soovid leida sõpru ja tunnustust, peita enda ebaki...

Antti Tuomainen „Jänesefaktor” Maaja soovitab humoorikat kriminulli: Soome krimikirjanikel on seda, mida eesti krimikirjanikel pole – huumorimeelt. Nende raamatute tegevustik jookseb ladusalt ja nauditavalt, raske on raamatut käest panna. Esimestena nimetaksin Reijo Mäkit ja Antti Tuomaineni. Kes iganes tahab endale head tuju peaks lugema Tuomaineni raamatut „Jänesefaktor”, mis on samuti triloogia esimene raamat. Raamatut võib pakkuda nii huumorit, krimi kui romantikat ihkavale lugejale. Samuti on siin väga sarkastiliselt suhtutud igasugustesse uhhuu-õpetustesse ja teraapiatesse, millede ignoreerimise tõttu peategelane oma kindlustusmatemaatiku koha ju kaotaski. Ja lugeja õnneks see õnnetus Henri Koskineniga juhtus, sest nüüd on võimalus näha ja kogeda, kuidas nohikust saab sangar. Pärast seda, kui tema hasartmängijast vend sureb ja talle seikluspargi pärandab, muutub Koskineni elu 180 kraadi. Nüüdsest elab ta nagu ameerika mägedel, kus on hirmu, armu, närvikõdi, julmi kriminaale ja im...

Lugu antakse edasi nii politseitöötajate, kurjategija kui kaasosalise pilgu läbi. Stockholmi polisei eriuurimisrühma kogenud juht Alex Recht, analüütik Frederika Bergman ning uurija Peder Ryth saavad teate rongist kaduma läinud väikesest tüdrukust. 6-aastane Lilian rööviti ajal, kui tema ema Sara Sebastiansson läks peatuses korraks perroonile helistama, et mitte äratada magavat last. Sara jääb rongist maha, kuna tema poole pöördub abipalvega vigastatud koera omanik. Politsei peamiseks kahtlusaluseks saab Sara vägivaldne abikaasa, kuniks leitakse laip, mis senised oletused pea peale pöörab. Filmilikult tempokas süžee, kus tegelaste eraelu põimitud uurimistegevuse vahele. Karakterid on mitmetahulised- ambitsioonikas ja ülemuse tunnustust ootav Peder, kes vaevleb abieluprobleemide küüsis, ebamäärases suhtes olev Federika, kes  kahtleb enda ametivalikus ning kelle oskustes ja vajalikkuses ei ole tema töökaaslased just veendunud ja paberimäärimisest tüdinenud Alex, kes muretseb pojast k...

„Ärevil inimesed“ on ühe minu lemmikautori Fredrick Backmani värskeim eesti keelde tõlgitud raamat, mis on vaimukas, mõtlemapanev ja tegevusrohke. Lugu räägib valesti läinud pangaröövist, mis ebaõnnestub seetõttu, et röövitav pank on sularahavaba. Röövel jookseb üle tee asuvasse korrusmajja, kus ta satub täiesti juhuslikult korteriesitlusele, millest kujuneb paratamatult pantvangidraama. Lõpuks loobub röövel pantvangidest, aga kui politsei korterisse siseneb on röövel kadunud. Mõistatus vajab lahendust. Politsei ülekuulamisprotokollide lugemisel selgub kõigi osaliste versioon sellest, mis tegelikult juhtus. Tegelasi on raamatus seinast seina. Kohtume ühe väga raseda ja pisut närvilise lesbi ja tema tõsise abikaasaga. Siin on armas ja natuke mõistatuslik eakas daam, kes räägib pidevalt oma abikaasast, kes on auto parkimisel alati pisut saamatu. Vanem IKEAsõltlastest abielupaar on staažikas korteriesitlustel käija, kelle hobiks on osta, remontida  ja müüa kortereid. Esitlusel...

Elundidoonorlus ja siirdamine ei ole just tavapärane igapäevaelus ette tulev jututeema, kuigi viimasel ajal on Eesti Haigekassa kampaania tõttu see meedias veidi enam tähelepanu saanud. Inimesi, kes elu päästva elundi ootejärjekorras, on alati rohkem, kui doonoreid. Elundidoonorlusega on seotud ka mitmeid müüte ja paljudele tundub see ebaeetiline. Raamat "Teekond Vincentini" toob, aga raske meditsiinilise valdkonna tagamaad ning protseduuri vajalikkuse meie ette otse kõige intiimsemal viisil, nimelt Malini läbielatu kaasabil. Teismelisena saab Malin teada, et tal pole emakat. Ta lükkab lastetuks jäämise mõtte kaugele ajusoppi ja sisendab aastaid endale, kui tore on olla vaba, reisida ja keskenduda karjäärile, kuniks tutvub Claesiga.  Kõrvuti Malini eluga on raamatus arst Mats Brännströmi ja tema teadusmeeskonna 15 aastat kestnud keeruline teekond katsetest erinevate loomadega, et lõpuks oleks võimalik siirdada emakas inimesele. 2010.aastal oli Sahlgränska ülikooli hai...

Oskuslikult konstrueeritud põnevikus, valetavad kõik kõigile, naine oma mehele, mees oma naisele, tütar vanematele ja vanemad tütrele, parimad sõbrad üksteisele ning kõik kohtusüsteemile.  Nii öelda täiesti tavaline perekond- advokaadist ema Ulrika, preestrist isa Adam ja nende ainus tütar Stella elavad Rootsis Lundi linnas. Ulrikale on aegade jooksul olnud esikohal karjäär, Adamile, aga tütre vastutustundlik ning moraalne kasvatamine ja käitumine. Nende mässav teismeline tütar Stella on püsimatu hing, kes teeb, mida tahab ning kelle suurimaks unistuseks on minna Aasia ringreisile. Oma parima sõbranna Aminaga moodustavad nad vastandliku, kuid teineteist täiendava koosluse, armastades ja usaldades teineteist sajaprotsendiliselt. Rikas ärimees leitakse pussitatuna ning Stella vahistatakse. Perekonna dünaamika paistakse pea peale ja fassaad hakkab purunema. Selgub, et Stella oli Christopher Olseniga suhtes ning kuna tüdruk on impulsiivne ja ebastabiilne, samuti leitakse mõrvapa...

Esimest korda kohtusin Britt-Mariega Fredrik Backmani raamatus „Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust”. Britt-Marie oli üks Elsa ja vanaema naabritest, keda vanaema tavatses kutsuda vinguviiuliks. Need kaks raamatut täiendavad teineteist, kuid on täiesti eraldi loetavad. Seekord siis raamat Britt-Mariest. Britt-Marie on kuuekümne kolme aastane naine, kes on äsja 40 aastat kestnud abielu selja taha jätnud ja teda petnud abikaasa juurest lahkunud. Nüüd leiab ta ennast tööbüroost, sest Britt-Marie ei talu mõtet, et naabrid võivad ta surnuna leida ja veel haisu järgi, sest inimesega, kes tööl ei käi võib ju nõndaviisi juhtuda. Mida küll inimesed siis temast arvaksid? Kogu eelneva elu on naine olnud koduperenaine ja tema päevad on keerelnud abikaasa Kenti ümber. Ta on pühendunud puhtusele ja korrale ning ei või silmaotsaski sallida mustust ja korralagedust. Ta lihtsalt hoolitseb asjade eest ja puhastab kogu aeg midagi. Britt-Marie meelest söövad korralikud inimesed õhtust k...

Pole ammu midagi nii mõnusat lugenud. Raamat on kirjutatud sama humoorikalt, kui autori eelmine romaan „Mees nimega Ove“, kuid ka seekord pole tegu kaugeltki mitte naljalooga. Raamat räägib 7-aastasest Elsast, kel on oma vanaemaga eriline suhe. Eriline juba seetõttu, et nad mõlemad on ühed erilised kujud. Elsa on oma vanuse kohta erakordselt nutikas – „oma vanuse kohta küps“, nagu ütlevad täiskasvanud, kellele ta oma targutustega „hullult närvidele käib“. Vanaema aga oli mässumeelne naine, kes julges järgida oma kutsumust ning tegi elus valikuid, mis kõigi „normaalsete ja korralike“ inimeste arvates olid hullud ja kohatud, sest ta oli ju naine, ema jne. jne. Nii tekib nende kahe vahel eriline side koos oma salakeele ja muinasjuttudega.  Ühel päeval aga vanaema sureb. Elsa satub olukorda, kus tal tuleb hakata edastama arvukaid vanaemapoolseid vabanduskirju majanaabritele. Selle käigus õpib Elsa tundma majaelanikke, avastab nendevahelisi seoseid ning saab teada nii mõndagi uu...

Raamatu kaanele kirjutatu „üks õudne lugu“ on veidi eksitav. Õudusromaanist on asi siiski kaugel, minu meelest on tegemist ulmesugemetega põnevikuga. Sünge lugu sõprusest, teadusest, ja võimust, mis viib inimesed julmuse, teiste ärakasutamise ja allkäigu teele. Lugu on läbipõimitud nii tänapäevast kui minevikust.  Metsast leitakse veritsev tätoveeringuga imik. Ta elu suudetakse päästa. Jonas saab endale armastavad kasuvanemad, kuid ta tunneb, et on teistsugune kui tavalised lapsed. Täiskasvanuna hakkab ta üha enam huvi tundma enda päritolu vastu. Miks tema päris vanemad ta sellisel võikal moel hülgasid? Mis tal viga on? Kas ta peaks oma tugevat intuitsiooni järgima või hoopis varjama? Töötanud aastaid Rootsi maksuametis värvatakse ta salapärasesse firmasse Apisec, mille omanikud näivat teadvat Jonase kohta rohkem kui ta ise. Eriti ajab Jonast segadusse veider lähedusetunne ühe Apiseci juhi Nelly Josefssoniga. Koos oma hea sõbra Björnega hakkavad nad jälgi ajama ning pus...

Tõeline tujutõstja. Raamat on sama absurdne, totter ja humoorikas kui autori eelnevadki teosed („Saja aastane, kes...” ja „Kirjaoskamatu, kes...”). Siingi on põhialuseks omavahel juhuslikult kokku sattunud pealnäha täiesti kokkusobimatu seltskond. Seltskonna moodustavad raske lapsepõlvega hotellitöötaja Per Persson, ateistlik naispastor Johanna Kjellander ja eksmõrtsukas Johan Andersson hüüdimega Mõrtsuk-Anders. Kahel eelnimetatul tekib kurikaval plaan, kuidas lihtsameelset Mõrtsuk-Andersit raha kokkuajamise eesmärgil ära kasutada. Paraku ei kulge ka parimad plaanid alati nii, nagu oodatud.   Lugu on kogu oma absurdsuse juures üdini positiivse hoiakuga – ka kõige suuremast jamast on alati väljapääs ja ka kõige paadunumad kurjategijad muudavad meelt. Samuti on iga jabura ja koomilise situatsiooni taga peidus tükike reaalset elu ja päris probleeme. Läbi huumoriprisma on neid palju mõnusam vaadata.

2008. aasta Rootsi parimaks krimiromaaniks tunnistatud raamat on põnev algusest lõpuni. Raske on öelda, kas peategelane on Angerjatipu härrastemaja Ölandi saarel või selle elanikud. Või hoopis saar ise, kus talviti möllavad lumetormid on aegade jooksul mõjutanud nii maja kui inimeste elusid ja saatuseid. Toimuvad ka kuriteod, kuid õnneks ei kirjeldata neid viimase aja põhjamaade krimiromaanidele omasel väga võikal moel. Ometigi hoiavad pingeid üleval nii kamp suvilarüüstajaid, Angerjatipu härrastemaja perenaise Katrine salapärane surm kui kõhedust tekitavad kummituslood selles vanas, paljude tragöödiate tunnistajaks olnud majas. Ja saatuslik lumetorm ei jää ka tulemata... Ajakirjade Kirjastus 2015

Mu vanem tütar Anete oli umbes 4-aastane, kui hakkas kuulama audioraamatuid, kuuldemänge, "Õhtujutte" jt lastejutte, mida Vikerraadio kodulehel kuulata saab. Ta kuulab neid jutte siiani peaaegu igapäevaselt. Sel sügisel läks ta 1. klassi. Ta on koolis käinud vaid ühe veerandi, aga juba on ta silma paistnud oma kuulamisoskuse ja tähelepanuvõimega ning õpetajalt kiita saanud. Võin uhkusega öelda, et mu tütrele jääb väga hästi meelde, mida ja kellest talle jutustatakse. Ja ma usun, et nende oskuste ja võimete omandamisel on palju rolli mänginud see, et ta on palju erinevaid lugusid ja muinasjutte kuulanud. Et Anete audioraamatuteni jõudis, oli juhuslik. See oli kuu või paar enne tema 4-aastast sünnipäeva. Ta ei saanud lasteaeda minna ja oli tõbisena kodus. Mul mängis hommikul taustaks Vikerraadio ja Anete jäi tähelepanelikult täiskavanutele mõeldud järjejuttu kuulama. Nii ka järgmisel päeval. Päris lahe vaatepilt oli, kuis ta põrandal teki peal lamas, kõrv vastu raadiokõlarit...

Tuntud rootsi näitekirjanik August Strindberg kajastas oma tormilisi eraelulisi läbielamisi näidendites, aga kirjutas ka autobiograafilised romaanid "Teenijatüdruku poeg" lapsepõlvest, "Punane tuba" noorusest ja "Hullu mehe kaitsekõne" esimesest abielust paruness Siri von Esseniga. Eestis on enim mängitud tema näidendid "Preili Julie" ja "Isa", mis lahkavad võimuvõitlust meeste ja naiste vahel. Strindbergi kolm abielu jäid kõik lühikeseks ja lõppesid pettumise ja lahutusega. 20-ndates eluaastates, raamatukoguametnikuna töötav Strindberg kutsutakse omavanuse paruni ja tema abikaasa seltskonda. Ja leiab seal end veetleva naise poolt poputatuna. "Võimuka, auahne, võib-olla ka südametu naisena pingutas ta alati kõigest väest, et leida kontakti noorte meestega, koheldes samal ajal naisi silmatorkava ükskõiksusega. Niisiis oli ta endale pähe võtnud, et peab nägema mind armunu ja allaheitlikuna põrmus oma jalge ees... Kättemaksuks ...

Põhjamaade romaan Ester Nilsson, 31-aastane luuletaja ja esseist oli juba kolmteist aastat elanud harmoonilises ja vaimses kooselus mehega, tegi korralikult oma tööd ja tundis, et maailm on just selline, nagu tema seda tunnetab. Siis tuli telefonikõne.  Talle tehti ettepanek koostada ettekanne kunstnik Hugo Raskist. Juba ettekande tegemise ajal tundis Ester Raskiga suurt hingesugulust ja lõpuks igatses ja ihales kunstnikku.  Pärast ettekannet nad kohtusid. Rask tuli Estri juurde, tänas teda ja suudles põsele.  Järgneva lõunasöögi ajal oli Ester juba meeletult armunud. Ta lootis, et tema ja kunstniku vahel tekib hingesugulus ja soe sõprus. Eneseimetlejast kunstnikule Raskile pakub Estri tingimusteta imetlus ja armumine vaid huvi. Nad kohtuvad ja vestlevad filosoofiast, esteetikast, suurtest ideaalidest. Kuid Ester on armunud ja sellel tundel on oma reeglid ja vajadused.  "Ta lugeski (Majakovskit) ja nägi, et kõik armastasid ning nutsid ühtemoodi j...