Lugemispäevik

Teose on tõlkinud ja kommenteerinud Märt Läänemets. Kuna hiinlaste elufilosoofia erineb meie omast ning ei lähtu mõistusest ja loogilisest mõtlemisest, mõtestab teose sissejuhatus lahti raamatu konteksti ja selgitab hiinlaste vahetut ja terviklikku elutäiuse tunnetust. „Sõjakunst“ on inimkonna ajaloo enimloetud sõjandusalane teos. Esimene kaudne viide sellele raamatule pärineb juba kolmandast sajandist eKr.Raamat koondab endas 13 peatükki Vana- Hiinast pärinevaid mõtteid sõja strateegiast,- sõjapidamise baaspõhimõtted, millal ja kuidas võidelda. On kummaline, et 2500 aasta vanune raamat on üliaktuaalne ka tänapäeval ning ülikoolides soovitatud juhtimisõpik. Sõjapealikuile antud juhtnöörid eesmärkide täitmisel edu saavutamiseks on laiendatavad paljudele eluvaldkondadele. Neid õpetusi kasutavad nii ärijuhid, poliitikud, sportlased, juristid kui ka tavalised inimesed selleks, et olla efektiivne. Kuna sõjateema siinmail jälle aktuaalne on, tasuks igaühel see raamat toimuva paremaks mõistm...

"Sõja valu ja ilu" pole mitte tavaline ajalooraamat, mis kirjeldaks sõja põhjusi, kulgu või tagajärgi, vaid pigem kirjeldab seda, milline see oli: seda läbi 22 sõtta kistud ning sõjas ühel või teisel moel osalenud inimese kogemuste. Need inimesed on väga erineva taustaga: on erinevatel pooltel sõdinuid kui ka tsiviilelanikke, nii lihtsõdureid kui sanitare, nii mehi kui naisi, kuid valdavalt on nad noored, vaid umbes 20-aastased. Neist 22-st mitte kõik ei tule sõjast eluga tagasi, mõned saavad kangelasteks, mõned langevad vangi. Erinevast saatusest, rollist, soost ja rahvusest hoolimata ühendab neid kõiki siiski fakt, et sõda röövib neilt midagi: nooruse, illusioonid, lootuse, inimlikkuse – elu. Raamat tugineb neist inimestest järele jäänud materjalil: kirjadel, päevikutel, memuaaridel. Igas lühipeatükis kirjeldatakse, mida need konkreetsed inimesed alates 1914. aasta augustist kuni 1918. aasta novembrini mõtlesid või tegid. Minu jaoks oli üllatav, kui paljud neist in...