Lugemispäevik

Polegi selles raamatusarjas “Moodne : aeg” nii paksu romantikat enne ette tulnud. 360 lehekülge armastuse arenemist. Algul oli põnev: no kuidas see siis tekib keskealiste vahel, muudkui keerasid lehekülgi kuni oligi kohal, nii romantiline, et pane või silmad kinni. Raamatus on küll nii surma kui lahkuminekuid, kuid peategelased kulgevad turvaliselt, just selline tunne tekkis. Õpetussõnad: “Me võiksime, ei, me peaksime vaatama ennast teise inimese silmadega. Me peaksime teadma, mida ta meist mõtleb. See on midagi, mis parimal juhul kunagi otsa ei saa. Sest siis vaatame teist alati uuesti ega jää peatuma pildi juures, mis ükskord muutub õige lamedaks ja kaotab kõik armastuse värvid.” Saksa kirjanikult Ewald Arenzilt on eesti keeles ka teine romaan, “Suur suvi”, sedakorda noortest. Soovitab Leelo

Üks imeline lugu sellest, mida tähendab olla teistsugune.  Kui sa arvad, et su uued naabrid on veidi imelikud… siis oot kuni kohtud perekond Õõvikutega! Sabine Bohlmanni fantaasiarohkes raamatus „Tere tulemast Õõvikute juurde!“ kolivad Ottiliele uued naabrid, kes osutuvad mitte just kõige igapäevasemaks perekonnaks. Õõvikute peres on liikmeid igast maailma äärest ja veel kaugemaltki: vanaisa Õõviku-taat on metsavaim, ema Olga on pudelivaim, isa Holger on haldjas ning lapsed on kõik omaette eriskummalised – dilldap Muu, libahunt Hundu ja vaim Viuh. Aga Õõvikud ei ole siin lihtsalt seiklusteks. Nad on Udu linnast pärit teistsugused olendid, kes on läbinud range väljaõppe Teistsuguste Olendite Instituudis, et õppida, kuidas muutuda „normaalseks“, et nad saaksid elada inimeste seas ilma hirmu, paanika või eelarvamusteta. Kuid neil hoitakse pidevalt silma peal! Koos Õõviku-perekonnaga kolis siise ka instituudi salakuulaja vares, kes kraaksub iga kord, kui neid nimetatakse imelikuks või ...

Saksa kirjaniku Michael Kumpfmülleri tõsielusündmustel põhinev raamat "Elu toredus" kulgeb rahulikus tempos läbi Franz Kafka viimase eluaasta. Loo jutustajateks on Kafka ja tema armastatu. Doktor leiab Läänemere äärest tõelise armastuse - endast 15 aastat noorema juuditari Dora. Siit saab alguse armastuse lugu. Peategelased peavad plaane, kuidas koos eluga edasi liikuda. Paraku ei ole kõik nii lihtne. Kes tunneb Franz Kafka elulugu, on kursis sellega, et kirjanik sureb oma neljakümnendal eluaastal tuberkuloosi. Haigus paneb nende teele palju takistusi ja lõpuks selle kõige hirmsama, surma. Lisaks muule on olukord Berliinis, kus kaks armastajat plaanivad oma elu ülesse ehitada, keeruline. Õhus on väga palju pingeid, suurimateks mõjutajateks pidevalt kasvav inflatsioon ja juudivastasus. Murdes läbi raskuste on neil aga palju koos veedetud õnnelikke päevi. Raamatu võtaksingi kokku sealsamas kõlanud mõttega, et õnn on kõige suurem siis, kui see on tibatilluke.

„Mere äärde“ on lugu väikesaarest ja selle elanikest, mida mõjutavad Põhjameri ja aastaajad. Põhjameri on ühtaegu veetlev ja ohtlik, ettearvamatu ja raevukas ning kuigi kohalikud elanikud seda teavad, on igas perekonnas mõni lugu pereliikmest, kes oma elu merele on jätnud. Väikesaare loodus, kaunis arhitektuur ja vaalapüüdjate põnevad lood toovad igal suvel saarele hordide viisi suvitajaid, kes igatsevad süüa kohalikke toite (mis tihtipeale küll juba mandril ette on valmistatud), kuulata kohalikke lugusid (mis saareelanikele juba ammu pähe on kulunud) ning rikkamad ihkavad osta ka endale saarele kinnisvara (mistõttu on kinnisvarahinnad kohalike jaoks liiga kallid). Kohalikel ei jää üle muud, kui muutunud oludega kohaneda ja leppida. Loo keskmes on perekond Sander: isa Jens on olnud pikka aega meremees, kes vanas eas veedab rohkem aega koos merelindude kui inimestega; ema Hanne on varem suvitajatele tube välja rentinud ning töötab nüüd kohalikus muuseumis; vanim poeg Ryckmer on en...

Ma kahtlustan, et enamus meist vaatab mõnikord tuju tõstmiseks kassivideoid. Tõsiselt, ma olen mitmeid muidu asjalikke inimesi niisuguselt tegevuselt tabanud. Ja mis siis sellest, need väikesed karvapallid mõjuvadki väga positiivselt. Aga tasub lugeda ka raamatuid. “Frankie” on lihtne ja soe lugu depressioonis enesetapumõtetega mehe ja kodutu kassi sõprusest. Kõik inimese probleemid on esitatud kassi vaatenurgast ning neljajalgse sõbra mõtted lisavad loole hulgaliselt huumorit ning toovad peategelase elule tagasi. Kahe ajakirjaniku poolt kirja pandud ning rohkelt auhindu noppinud kerge ning südantsoojendav lugemine, milleks tasub jupike aega varuda küll. “Igal pool kohtad teisi loomi, kes räägivad teist keelt, ja mitte kõiki ei saa ära süüa või keskelt pooleks hammustada või surnuks mängida. Siis tuleb rääkida. Nii juba kord on.” “Aga mõistagi tuleb ka teada, et rebased valetavad palju. Noh, nad pingutavad lihtsalt pidevalt üle. See on nende loomuses. Ma ei pea seda halvaks, sest reb...

12-aastase Malte perre tuleb ajutiselt elama ta poolõde Josefine, sest tema ema on taastusravihaiglas vähist paranemas. Mitte miski ei ole nii nagu enne, kui Josefine välja ilmus ning isa Christianiks ja ema bitch`iks nimetama hakkas. Õega lähedasemaks saades, kooruvad minevikust välja asjad, milleks poiss sugugi valmis ei olnud. Malte otsib vastuseid, miks on isa niimoodi käitunud ja miks ei ole talle kõike ausalt ära räägitud, mis varasemalt toimus. Lisaks liitub Malte matemaatikaklubiga Lale, särtsakas tüdruk, kes tekitab Maltes vastakaid tundeid. Lale meeldib talle väga, teisalt on ta tüdruku peale pisut kade, kuna too oskab matemaatikat Maltest ehk isegi paremini. Samal ajal peab Malte valmistuma matemaatikaolümpiaadiks, kuid see pole kerge, tänu sellele, mis parajasti tema kodus ja elus toimub. Arvud on ta lemmikud väiksest saati. Väikese lapsena tundis ta ainult naturaalarve, teadis kolme nagu ema-isa-Malte ja viite nagu ühel käel sõrmi ja muidugi kaheksat, kaunist kaheksat. Aga...

Nordic noir on viimastel aastatel olnud lugejate hinnatuim lugemisvara. Sellised nimed nagu Henning Mankell, Stieg Larsson, Camilla Läckberg, Jussi Adler-Olsen ei vaja tutvustamist. Kuigi Skandinaavia maade sünged müsteeriumid ja mõrvalood naudivad teenitud populaarsust, on palju teisigi krimikirjanikke, kelle raamatuid tasub lugeda. Kuuba, Šveitsi, Soome, Saksa, Itaalia – nende riikide kirjanikud võivad heas mõttes üllatada ja teie poolehoiu võita.  Saksa krimikirjanikest on meie lugejatele tuttavamad Nele Neuhaus oma Bodensteini ja Kirchhoffi lugude sarjaga ning Ingrid Noll, kelle neli romaani on ilmunud “Mirabilia” sarjas. Nüüd on Eve Sooneste võtnud tõlkida vaimuka ja hea huumorisoonega saksa kirjaniku Jan Weileri politseiinspektor Martin Kühni sarja. Kolmest raamatust kaks on eesti keelde juba tõlgitud, neist esimene, “Kühnil on tegemist”, raamatukogus olemas ja teine, “Kühnil on pahandus”, kohe saabumas.   Martin Kühn on 44-aastane, 1.96 pikk, väga sümpaatne politse...

Kuigi tegemist on kriminaalromaaniga, kus inimesed tegelikult ka surevad, on see ikkagi üks lõbus lugemine. Endine Saksamaa liidukantsler on kolinud pensionipõlve veetma väikesesse maalilisse Klein-Ferudenstadti linnakesse koos oma armsa abikaasa Achimiga, keda ta kutsub Puffeliks, ihukaitsja Mikega ja mops Putiniga. Viimane ei paista silma just erilise intelligentsi poolest, kuid selles loos on tal siiski oma oluline roll. Angela veedab oma päevi kooke küpsetades ja unistades sõbrannast, kellega koos seda teha. Seetõttu on ta väga huvitatud kohalikku kogukonda sulandumisest ja haarab kinni kõikidest tutvustest ja sündmustest, mis elu ta teele seal veeretab. See valmistab muidugi meelehärmi tema ihukaitsjale Mike`le, kes oma kahemeetrise kasvu juures on küll väga kohusetundlik, kuid üsna pehme loomuga ning ei suuda ära öelda ka kolmandast ega neljandast koogitükist, mida tema tööandja teda ühtelugu sööma meelitab. Kuigi Angela on unistanud sellisest elust, on tal tegelikult igav ja kui...

Nukra suve lõpetuseks sobib lugeda jutukogu „Suvised valed”. Tõsi see on, et lugejad eelistavad romaane, aga need seitse juttu on sisult võrdsed seitsme romaaniga, nii et kellel aega lugemiseks napib, sellel on hea võimalus saada seitsme raamatu kvintessents. Ütlen kohe ära, et jutud on kurvad, inimesed üksikud, armastus on kadunud või pole seda olnudki, abikaasa on võõras, lapsed on kauged, vanemad veel kaugemad, tervis on läbi, elu on lõppemas, lootust õnnele ei ole ja kui oleks, ei ole jõudu oma igapäevaelust kõrvale astuda ja see õnn enda omaks teha. Minevikku võib suhtuda kahte moodi: kahetsedes, et see nii mõttetu oli või kahetsedes, et potensiaalset õnnevõimalust ära ei tuntud. Stiilinäide  jutustusest „Reis lõunasse”: „Päev, mil ta lakkas oma lapsi armastamast, ei erinenud millegagi teistest päevadest. Kui ta järgmisel hommikul endalt küsis, mis oli põhjustanud armastuse kaotuse, ei leidnud ta mingit vastust. Ta ei tahtnud oma lapsi näha, ei sünnipäeval ega enne ega pärast ...

Allpool on võimalik tutvuda valikuga raamatukogutöötajate poolt loetud tõlkekirjandusest, mida võib julgelt teistelegi soovitada. Antti Tuuri „Igitee“ Tõlkeraamatutest osutus hindajate arvates parimaks teoseks Antti Tuuri "Igitee". Viimast ajendas lugema ka kinos menukalt jooksnud film. "Ajalooliselt ja kultuurilooliselt hariv romaan, mis põhineb tõsielulistel sündmustel. Ma polnud varem midagi kuulnud äärmuslikust ühendusest Soomes, nagu Lapua liikumine, mis tekkis peale I maailmasõda ning mis, nii öelda võitles kommunistidega, tappes neid, või siis küüditades Venemaale. Raamatus on ilustamata lahti kirjutatud meie põhjanaabrite soomlaste sünged läbielamised endise Karjala aladel, kus nad Ameerikast ja Kanadast naasnutena üritasid üheskoos idealistlikult üles ehitada kolhoose ja nõukogude riiki. Raamat tekitas tunduvalt suurema vendlustunde soomlastega, teades, et nemadki on üle elanud sellised rahva massihävitamised." "Antti Tuuri „Igiteed“ lugesin ...

Mu vanem tütar Anete oli umbes 4-aastane, kui hakkas kuulama audioraamatuid, kuuldemänge, "Õhtujutte" jt lastejutte, mida Vikerraadio kodulehel kuulata saab. Ta kuulab neid jutte siiani peaaegu igapäevaselt. Sel sügisel läks ta 1. klassi. Ta on koolis käinud vaid ühe veerandi, aga juba on ta silma paistnud oma kuulamisoskuse ja tähelepanuvõimega ning õpetajalt kiita saanud. Võin uhkusega öelda, et mu tütrele jääb väga hästi meelde, mida ja kellest talle jutustatakse. Ja ma usun, et nende oskuste ja võimete omandamisel on palju rolli mänginud see, et ta on palju erinevaid lugusid ja muinasjutte kuulanud. Et Anete audioraamatuteni jõudis, oli juhuslik. See oli kuu või paar enne tema 4-aastast sünnipäeva. Ta ei saanud lasteaeda minna ja oli tõbisena kodus. Mul mängis hommikul taustaks Vikerraadio ja Anete jäi tähelepanelikult täiskavanutele mõeldud järjejuttu kuulama. Nii ka järgmisel päeval. Päris lahe vaatepilt oli, kuis ta põrandal teki peal lamas, kõrv vastu raadiokõlarit...

"Kui sageli juhtub, et sulle pakutakse võimalust oma elu pikendada? Helistatakse veidi pärast kella kahte öösel. Noor, kuid ravimatult haige mees võtab telefoni vastu ja üks hääl ütleb: "Meil on teie jaoks sobiv doonorelund." Seda kõnet on ta oodanud, seda kõnet on ta kartnud. Kas ta peaks riskima? Kelle pärast tasub elada? Ja milline inimene on surnud, et sina saaksid edasi elada, võimalik, et teistsugusena kui enne?" David Wagner on kirjutanud liigutava ja elutarga raamatu eksistentsiaalsest köieltantsust, vastutusest ja õnnest." Nii kutsus Eesti Rahvusraamatukogu oma Facebooki lehel k.a oktoobris David Wagneri raamatu "Elu" esitlusele. Raamatu teema on tõsine aga lugemine läheb samas ladusalt. Huvitav oli lugeda asjadest, millele siis, kui ise terve oled, kunagi ei mõtle. Tänapäeva meditsiin on kaugele arenenud ja juba 1960-aastatest tehakse selliseid operatsioone, mis sada aastat tagasi oleks olnud teostamatud. Lisan siia ve...

Lugu saab alguse ühest pärandusest. Christoph Scheerberg jätab peale surma oma ajakirjanikust naabrile kirjutuslaua koos märkmetega. Ajakirjanik avastab sealt ühe Teise maailmasõja keerises toimunud kirgliku armastusloo. Christoph on baltisakslane ning on elanud oma esimesed kümme aastat Eestis. Soovides tutvuda oma esiisade juurtega, külastab ta 1938. aasta suvel Eestis elavat tädi. Noormees kutsutakse külla Hiiumaale, kus ta kohtub ilusa ja salapärase eesti tütarlapse Anuga. Saare imeilusa looduse ja idülli keskel tärkab viimase rahusuve ajal nende vahel suur armastus. "Neil päevil avastasin Hiiumaa erakordsuse. Ma ei armastanud mitte ainult seda ainukordset tüdrukut, mulle avanes inimtühjade randade ilu, kaldaäärste põhjamaine kasinus. Siinne loodus näis uhkustavat sellega, et võttis inimesi enda poole, kasutamata pillavaid lõunamaiseid värvitoone." Christoph peab aga varsti koju Saksamaale sõitma ja jätkama oma arstiõpinguid. Noored loodavad kohtuda järgmisel su...