Lugemispäevik

  Lugu saab alguse Vasa linna suurest tulekahjust 1852.aastal, kus koos majadega kadus ka teenijatüdrukute töö. See sunnib soomerootsi tütarlast Bitti koos mõne kaaslasega ette võtma pikka, kurnavat ja ohtlikku teekonda Helsingisse. Kõik ei jõuagi pärale, kuid Bitt jõuab ja tunneb, et teda on seal juba oodatud. Valentinil tuli läbi käia sama kurnav teekond Krimmi sõtta ja tagasi, enne kui saab oma nooriku koju viia ja pere luua. Kooliharidust peeti seal peres au sees ja tuleviku pandiks. Vanem tütar Olgagi kannab edasi isa väärtusi. Tema suhe ja abielu Robertiga on ideaalne just vaimsel tasandil ja lööb õitsele ajal, mil nad koos esimest rahvaülikooli rajavad. Tegelikult ongi see suuresti just Olga lugu – isa eeskuju ja tema ootamatu valus kaotus, vastuoluline ja lühikeseks jäänud suhe abikaasa Roberiga, püüe oma tütart Karinit hariduse usku ja õigele teele pöörata. Pettumused, katsumused, õnnestumised läbi sajandivahetuse poliitiliste tõmbetuulte Soome iseseisvuse saavutamiseni....

Põhjamaade lastekirjandusega seostub minu jaoks esmalt kolm silmapaistvat naist – Tove Jansson, Ilon Wikland ja Astrid Lindgren, – kellest kõigist on viimastel aastatel ilmunud mitmeid elulooraamatuid. Võtsin nõuks lugeda ja siinses blogis oma muljeid jagada kolme raamatu kohta: Tuula Karjalaineni „Tove Jansson: tee tööd ja armasta“ Enno Tammeri „Ilon Wikland. Elu pildid“ Jens Anderseni „Astrid Lidgren. Päev nagu elu“ Tuula Karjalaineni raamatu pealkiri „Tove Jansson. Tee tööd ja armasta“ põhineb Tove Janssoni eksliibrise tekstil. Töö ja armastus olid Tovele terve elu kõige tähtsamad just selles järjekorras. Tove elu ja kunst on omavahel tihedalt põimunud – ta kirjutas ja maalis omaenese elu ning leidis materjali lähiümbrusest: sõpradest, reisidest, ka isiklikest kogemustest. Kuigi Tove Jansson seostub enamasti just muumidega, oli tema looming hoopis suurem: ta maalis, joonistas karikatuure, illustreeris, kirjutas. Muumid aga tõid talle rahvusvahelise kuulsuse. ...

Sari "Põhjamaade romaan" Romaan hõlmab ajavahemikku 1905-1944 ja annab ülevaate mitme põlvkonna elust Soomes. Tegemist on põhiliselt soomerootsi seltskonnaga, kes püüab sulanduda Soome ühiskonnas ja elus. Tähtis tegelane romaanis on kodusõda, mille mõjud ulatuvad kaugele ja ei anna hingerahu veel mitmele põlvkonnale. Julmad ja tapahimulised olid nii valged kui punased. "Kõik, nii valged kui punased, paistsid olevat ühtmoodi rusutud ja hirmul ja keegi ei teadnud, millega see kõik lõpeb." Tähtsal kohal romaanis on sport. Juttu on tennisest ja jalgpallist ning töölisklubide ja kodanlike klubide armutust vastasseisust. Kodusõja läbi teinud inimeste põlvkond on mures uue põlvkonna ideaalide või ideaalituse pärast. "Tempo oli palavikuline, linn püüdis üheainsa hoogsa luuatõmbega vana ja iganenu minema pühkida." Uusi ideaale oli raske leida. Inimesed ei olnud kunagi joonud ja prassinud nii palju kui nüüd ja lisaks haigutas seal põlvkondade vahel kuristi...