Lugemispäevik

Maria Parr ,,Oskar ja mina. Kõik meie mängukohad” Mare rändas lapsepõlve: Raamatu peategelasteks on 8-aastane Ida ja ta 5-aastane vend koos ema isaga, samuti laste kaks onu. Kirjanik näitab õe venna omavahelisi suhteid tõetruult ja siiralt. Vaatamata üksteise armastamisele ei pruugi igapäevane läbisaamine olla üksüheselt toetav ja idülliline. Elus ikka juhtub, et ollakse teise peale kade, vihane, vaja ennast kehtestada jm, Seda kuidas selliste tunnetega hakkama saada oskab kirjanik väga hästi lahendada. Kui siis aga ema vend Øyvind raske haiguse tagajärjel sureb, tuleb lastel esimest korda elus suure kaotusega toime tulla, sellega leppida. Ida mõistab kui tähtis on pere toetus. See raamat viis mind mõtetes minu enda lapsepõlve mängumaile, tuletas meelde sõpradega veedetud aega. Kuidas onni ehitasime, jõesafaril käisime, ratta- ja metsamatkad, jõuluvana ootamise hirmud ja rõõmud, seenelkäigud. Jakob Martin Strid „Fantastiline buss” Merlin jagab lahedat raamatut: Jakob Martin Stridi „Fan...

Gertrude Kieli põnev teaduslugude raamat “Mida taevas võib meile rääkida” tekitab igatsuse vanatädi järgi, kes suudab lapses sütitada huvi teaduse vastu. See on kaasahaarav lugu kaheksa-aastasest Williamist, kellel tuleb tervelt üks nädal oma suvevaheajast veeta tädi Gunvori juures. Tõre tädi Gunvor on Williami ainus sugulane, tema emaema õde, seega ainus, kes saab poisi enda hoole alla võtta seni kauaks kui ema on kursusel ja isa tööreisil. William on täiesti kindel, et tädi juures veedetud aeg saab olema elu kõige hullem nädal, aga poisi suureks üllatuseks asi nii ei lähe. Tädi Gunvoril on jagada huvitavaid lugusid teadusest ja teadlastest, lugusid vürtsitavad vaatlused ning katsed kodus leiduvate vahenditega aga ka kohalikust observatooriumist laenatud pikksilmaga. Loole lisavad salapära ja põnevust tädi majas kostvad kummalised hääled, millest tädi rääkida ei taha. Iga kord kui hääled kostavad, hakkab tädil jube kiire ning pärast ei ole temast mõni tund jälgegi. Tahad teada, mis sa...

  „Palermovej ülemlaul” on perekonnasaaga kolmest põlvkonnast, kelle juured ulatuvad Kopenhaageni luksusvillast sügavale Sankt-Peterburgi tsirkusesse ning oksad sirutuvad Pariisi ooperimajja. Minajutustajaks on Esther, kelle rikkast Taani töösturite perekonnast vanaisa 1921. aastal Palermovejle maja ostab. Vanaisa armastab muusikat ja kirjandust ning   ihkab endale kodu täis ooperit, boheemlasi ja armastust. Ärireisil Petrogradi satub Hannibal külastama Sowalskaja tsirkust, kus armub ülepeakaela venelannasse Varinkasse. Kui Varinka lõpuks Kopenhaagenisse jõuab, osutub ta vägagi tulevärki täis prouaks, keda päris hästi ei mõista abikaasa, tütar ega lapselapsedki. Varinka ja Hannibali tütar Eva kohtab stjuardessina töötades rootslast Jan Gustavit, kel on eriline anne postituvide kasvatamises ning nemad saavad kolm tütart – Filippa ning kaksikud Estheri ja Olga. Ja nii see perekonnasaaga kulgebki: sünnitakse, kasvatakse ja surrakse, samal ajal on sündmuste keskpunktiks ik...

Taani autori Søren Sveistrupi põnevik on krimisõbrale, kes ei pelga võikaid stseene, tõeline maiuspala. Põnevust ja pinget jätkub ning lõpplahendus on ootamatu.  Peategelasteks on noor ja ambitsioonikas naisuurija Naia Thulina ning Europolist äpardumise tõttu kinga saanud uurija Mark Hess. Tema on see põhjamaade krimiromaanide tüüpiline masendunud, läbipõlenud ja oma deemonite käes vaevlev tüüp, kel on siiski eksimatu vaist. Mõistagi vürtsitavad kogu lugu ka uurijate omavahelised suhted ja pinged. Sündmused saavad alguse naise mõrvast Kopenhaageni äärelinnas. Olgu ette öeldud, et too laip ei jää sugugi viimaseks. Kummaline detail leitud laiba juures on kastanimunadest tehtud kujukene, seigale lisab salapära asjaolu, et kujukesel on aasta tagasi kaduma läinud tüdruku, sotsiaalministri Rosa Hartungi tütre sõrmejälg. Mida see tähendab, kuidas on lood omavahel seotud ja palju muid küsimusi vaevavad uurijaid pea kogu romaani vältel.  Loodetavasti võib Thulini ja Hessi uur...

Mu vanem tütar Anete oli umbes 4-aastane, kui hakkas kuulama audioraamatuid, kuuldemänge, "Õhtujutte" jt lastejutte, mida Vikerraadio kodulehel kuulata saab. Ta kuulab neid jutte siiani peaaegu igapäevaselt. Sel sügisel läks ta 1. klassi. Ta on koolis käinud vaid ühe veerandi, aga juba on ta silma paistnud oma kuulamisoskuse ja tähelepanuvõimega ning õpetajalt kiita saanud. Võin uhkusega öelda, et mu tütrele jääb väga hästi meelde, mida ja kellest talle jutustatakse. Ja ma usun, et nende oskuste ja võimete omandamisel on palju rolli mänginud see, et ta on palju erinevaid lugusid ja muinasjutte kuulanud. Et Anete audioraamatuteni jõudis, oli juhuslik. See oli kuu või paar enne tema 4-aastast sünnipäeva. Ta ei saanud lasteaeda minna ja oli tõbisena kodus. Mul mängis hommikul taustaks Vikerraadio ja Anete jäi tähelepanelikult täiskavanutele mõeldud järjejuttu kuulama. Nii ka järgmisel päeval. Päris lahe vaatepilt oli, kuis ta põrandal teki peal lamas, kõrv vastu raadiokõlarit...

Üritame raamatukokku hankida eesti- ja venekeelse kirjanduse kõrval aeg-ajalt ka inglisekeelset lugemist ning ühe viimase valikuga jõudis raamatukokku järjekordne Põhjamaade krimiromaan, sedakorda vahelduseks juba tuntud headuses Rootsi ja Norra (sekka pisut Soome ja Islandi) krimikirjanikele taanlase Jussi Adler-Olseni raamat "Mercy". Jussi Adler- Olsen on mitmete taani krimikirjanduse auhindadega pärjatud (sealhulgas Glass Key Award 2010. aastal) ning mitmete bestsellerite autor, kelle sulest on nüüdseks ilmunud 6 romaani. "Mercy" peategelaseks on laisavõitu, kuid samas väga hea vaistuga kriminaalpolitseinik Carl Morck (Mørck), kes asub juhtima osakonda Q, mille ülesandeks on vanade, kuid lahendamata kriminaalasjade uurimine. Esimesena hakkab ta uurima 5 aastat tagasi kadunud noore ja silmapaistva naispoliitiku kadumise juhtumit. Tõendid viitavad, et poliitik kukkus praamilt merre ja uppus, kuid Carl Morck usub, et lahendus ei ole nii lihtne. Mis edasi sa...