Lugemispäevik

Romaan, milles kokkulangevusi raamatutega Anne Jordahli "Karuküti tütred" ja Delia Owensi "Kus laulavad langustid". Põnevikus käsitletakse teemasid, nagu tavamaailmast ära lõigatud olemine, looduses ellu jäämine, jahipidamine, manipuleerimine, vägivaldsed suhted, seksuaalvägivald. Lugu keskendub Helenale ja tema minevikule, mida ta on püüdnud unustada. Helena on õnnelikus abielus, kahe lapse ema. Enda ebatavalisest lapsepõlvest ei ole ta rääkinud isegi abikaasale. Tavaeluga kohanemine on tema jaoks olnud raske, kuna elas 12 aastat soos, teistest inimestest eraldatuna, vaid oma ema ja isaga. Väärkohtlemine ja manipuleerimine olid tüdruku jaoks tavalised, kuna Helena ei teadnudki, missugused on normaalsed peresuhted. Vaatamata isa vägivaldsusele tütar küll jumaldas teda, kuid samas ka kartis ning tahtis talle igati meele järgi olla. See tähendas, et Helena jäljendas oma isa suhtluses emaga ning kohtles naist, kui alamat ja ebaolulist isikut. Helena õppis isalt kõiki...

  Sass Henno romaani peategelane on Tiina: 32-aastane naine, kes satub ootamatult seksuaalkuriteo ohvriks. Juhtunu muudab kõike: tema suhteid lähedastega, tema enesekindlust ja usku õigusriiki. Tiina on ohver, keda päriselt ei mõista isegi tema partner ega ema. Pöördumine politseisse nõuab suurt vaprust, kuid oodatud tagajärgi kaasa ei too. Tiina peamiseks toetajaks ja mõistjaks on vanaema, kes kuulab ja lohutab, sest tema enda pikk abielu oli täis vägivalda. Vägivallatsejad küll saavad karistuse, kuid üsna ootamatu ja jõhkra. Mida see kõik aga omakorda kaasa toob, tuleb lugeda raamatust. „Vanaema“ on hästi üles ehitatud lugu, mis osutab ühele meie ühiskonna valupunktile – seksuaalrünnakute ohvrite kaitsetusele: õigussüsteem kaitseb pigem ründajaid, kui ohvreid. See raamat on kohustuslik kirjandus igas vanuses meestele ja naistele – me ei tohi pisendada seksuaalvägivalla probleemi, me ei tohi süüdistada ohvreid, me ei tohi arvata, et see juhtub kuskil mujal kellegi võõraga. V...

Tõsilugu  Kirjastus Tammerraamat 2008  Kui esimesest armastusest pimestatud nooruke araabia neiu Souad jääb kogenematusest last ootama, otsustavad isa ja ema ta hukata. Aumõrva täideviiaks valitakse Souadi õemees Hussein. Perekond lahkub kodust, Hussein valab Souadi bensiiniga üle ja paneb põlema.  "Äkitselt tundsin külma vedelikku üle pea voolamas ja samal hetkel olin leekides. Nüüd oli see nagu kiirendatud film, kaadrid kihutamas. Hakkasin aias jooksma. Peksin oma juukseid. Karjusin. Mu kleit lehvis tuules minu taga. Kas ka see põles? Tundsin bensiinilõhna ja jooksin, takerdudes kleidisappa. Kabuhirm juhtis mind instinktiivselt hoovist välja. Jooksin aia poole, mis oli ainus väljapääs. Ma teadsin, et jooksen, et põlen ja karjun, kuid ei mäleta peaaegu midagi sellest, mis hiljem juhtus."  Naabrid kutsusid kiirabi ja neiu viidi haiglasse, kuid seal jäeti ta abita ja surema. Haiglas sünnitas ta enneaegse poja, kes kohe ta juurest ära võeti ja laste...

Tammerraamat, 2010 Raamat on tõsielust. Saraht kuritarvitati kodus ja ka lastekodus. Peale internatkooli püüab Sarah oma eluga järje peale saada. Ta astub kolledžisse, et saada diplom, mis annab õiguse töötada lasteaias. Elades pärast purunenud suhet ema juures, leiab Sarah ajalehest kuulutuse: "Pakutakse tööd kasvatajale lasteaias välismaal. Võimalik elamispind. telefoni nr" Ema küll ei usaldanud seda tööpakkumist. Sarah oli sel ajal 19. aastane ja tahtis ellu muutust. Ta helistab antud numbril ja saab töökoha Amsterdami. Kohtumine Sallyga toimub Schipholi lennujaamas. "Võib-olla varjutas äkiline kergendustunne teise silmapilkse reaktsiooni, mis mul peast läbi käis: see naine pole mingi lasteaiakasvataja! Taipasin seda esimesest pilgust. Sally kandis väga lühikest ja liibuvat musta seelikut, pika säärega musti nahksaapaid ja pikka musta nahkjopet. Lasteaiakasvatajad nii riides ei käi... See, kuidas ta rääkis - väga kiiresti, nagu oleks ta ülierutatud või väga...