Lugemispäevik

Kõigepealt nägin režissöör Peter Farrelly filmi “Roheline raamat”, mis on võitnud parima filmi, parima originaalstsenaariumi ja parima meesnäitleja Oscari. Film räägib maailmakuulsast mustanahalisest ameerika pianistist Don Shirley`st ja tema triost. Don Shirley nimetas oma triot “american music” trioks, leiutades oma stiili, kus olid segunenud nii jazz, blues, klassikaline muusika kui ka spirituaalne muusika ja pop. Filmis on Shirley trios tegutsev tšellomängija Oleg ning alles hiljem sain teada, et muusiku prototüüp on eestlasest tšellist Jüri Täht. Jüri Tähega filmitegijad kontakti ei otsinud ja tema sai filmi näha ja hinnata juba valmiskujul. Kuna teisi muusikuid enam elus ei ole, ei tulnud filmitegijad ilmselt selle pealegi, et 1930. aastal sündinud Jüri Tähte esilinastusele saaks kutsuda. Mees väidab, et päris kindlasti ei ole see dokumentaalfilm ning ekraanil näeb mõndagi, mida päriselus ei juhtunud. Võib- olla sai just “Roheline raamat” ajendiks, miks vanahärra otsustas...

Tiit Lääne ja Enn Hallik on kogunud kokku nende inimeste lood, kes peamiselt 1944.aasta suvel ja sügisel pealetungivate Nõukogude vägede eest Eestist meritsi lahkusid ning kodumaast kaugel uut elu alustasid. Suureks põgenemiseks nimetatud väljarände ajal lahkus Eestist erinevatel andmetel 70 000 – 80 000 inimest, kellest kaugeltki mitte kõigil ei õnnestunud ellu jääda: oli merre jäänuid, oli sõjakeerises hukkunuid. Siiski leidus palju neid, kes vintsutustest hoolimata õnnelikult pääsesid ja võõrsil oma elu üles ehitasid. Seepärast polegi raamatute lood vaid minekulood, vaid olulisel kohal on ka paguluses taas jalgele tõusmine. Meritsi lahkuti toona peamiselt Rootsi, Soome ja Saksamaale, kuid eelkõige Saksamaalt reisiti tihti edasi ning võib öelda, et uut elu alustasid eestlased peamiselt Kanadas, Austraalias, USAs, Rootsis ja mujal. Uue elu rajamine võõrsil ei olnud lihtne: üldjuhul ei osatud ei keelt, ei ametit, kohalikud põlgasid põgenikku kui sissetrügijat. Ja ometi lö...

Pühendatud eestlaste Krimmi asumise 150. aastapäevale  Krimmi-Eestlaste selts: Tallinn 2010  Krimmi juurtega inimesi ühendab 2006. aastal loodud Krimmi-eestlaste Selts.  Aastatel 1861-1863 leidis aset eestlaste esimene suurem väljarändamine Krimmi. Sellest raamatust leiate põliste krimmieestlaste ja nende järeltulijate mälestused oma esivanemate elust Krimmis. Kunagi 150 aastat tagasi läksid eestlased prohvet Maltsveti innustusel ja keiser Aleksandri loal otsima paremat elupaika. Selleks pidi saama Krimm, kus oli tasuta vaba põllumaad saadaval. Raamatus räägitakse raskest elust Krimmis. Ei puudunud seal ka rõõmud. Kel hästi läks, sai järje peale. Ja kuidas siis kõik vara kaotati ja pered lahutati, kui 1930. aastal algasid stalinlikud repressioonid.  Järgnevalt raamatust mõned katkendid Erna Liiviku mälestustest:  "Juturaamatuid meie kodus ei olnud. Et ise oleksin Džurtši-ajal lugenud, seda ei mäleta. Isa ei lugenud, kuid ema armastas lugeda....

Pegasus, 2011 Mõne raamatuga lihtsalt on nii, et ei saa enne käest panna kui oled viimase leheküljeni jõudnud. Selline on hollandi ajakirjaniku Carolijn Visseri dokumentaalne teos "Naised võõrsil", kus kohtume naistega, keda elu on sünnimaalt kaugele viinud. Lugusid on palju ja need on nii geograafialt kui meeleolult võrdlemisi erinevad. Naised on igal pool hästi hakkama saanud. Raamatus on juttu Eesti naistest Siberis kuni baltisaksa naiseni Eestis. Esimene lugu on Rägavere parunessist Edith von zur Mühlenist, kes elab nüüd Saksamaal. Muljed Rägavere mõisast on edasi antud Edithi silmade läbi nagu ta lapsepõlvest mäletas. 1939. aastal seoses Molotov-Ritentropi salajase paktiga, mis andis venelastele Balti riikides tegutsemiseks vabad käed, pidid paljud baltisakslased Eestist lahkuma. Nii ka Edithi pere. Vanaproua on pärast Eesti taasiseseisvumist mitmeid kordi käinud Rägavere mõisa külastamas. 1990-ndate keskpaigas ostis 60 ha maatüki ja Rägavere mõisa ameeriklane Mor...